Teetanus ehk kangestuskramptõbi • bakteriaalne nakkushaigus, mida iseloomustab üldiste lihaskrampide esinemine • Haigust põhjustab eostega bakter Clostridium tetani, mis organismi sattununa toodab anaeraoobsetes tingimustes toksiine • Teetanust põhjustava bakteri eosed on pinnases (mullas, kõdus, sõnnikus) ja tolmus laialt levinud. Vastsündinu teetanus • Esineb vaid arengumaades • Kõrge suremus • Vähemalt pooled teetanuse surmajuhtudest maailmas kuuluvad vastsündinu teetanuse arvele • Arengumaades ulatub teetanuse 28%ni, arenenud maades esineb surmajuhte harva • Esineb ka kaasasündinud teetanust (vastsündinu saab teetanuse haigestunud emalt) Levikuteed • Arenenud riikides on enam kui 70% juhtudest seotud nahka läbistavate vigastustega • Teetanuseoht võib kaasneda marratuste, lõike-ja torkehaavade, nahka läbivate pindude, aga ka putukate ja loomade hammustustega
fikseeritud diagnoosina rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis (RHK F17). Maailmapanga ekspertide arvates (ÜRO FAO, 1994) tekitab 1000 tonni tubaka tarvitamine 990 uut haigusjuhtu ja 650 surmajuhtu. Eestis suitsetab enam kui 355 000 üle 16aastast inimest. Iga viies 14-18aastane Eesti noor suitsetab igapäevaselt. Tartu Ülikooli teadurite kohaselt haigestub igal aastal Eestis tubakaga seonduvatesse haigustesse ligi 3000 ja sureb ligi 2000 inimest, mis tähendab 1/5 kõikidest surmajuhtudest aastas. Arvuliselt tähendab see kümmet värsket kalmu päevas. Võrdluses 1990. aastatega on Eestis suitsetajate hulk vähenenud, kuid seda vaid 1,5% võrra. Samas oli 2008. aastaks Soomes suitsetajate hulk vähenenud 6% ja Inglismaal 8%. Eestis suitsetavad naised meestest kaks korda vähem, erinevalt Euroopa vanematest riikidest, kus suitsetamise tase on peaaegu võrdne. Kooliõpilaste suitsetamine: Eesti noorte seas on tubakas tõsiseks probleemiks.
tõusmas AIDS,HIV, tuberkuloos ja psüühika- ja käitumishäired. Sammuti ,Eesti kuulub ohtliku haiguse, puukentsefaliidi leviku poolest Euroopa riikide esirinda. Suur osa nendest terviseprobleemidest on aga välditavad tervise edendamise ning ennetustegevusega. Selles referaadis ma räägin kuuest kõige olulisemast riskifaktoritest Eestis ja võrdlen Eesti riskifaktorid teistega maailma riikidega. SÜDAME JA VERESOONTE HAIGUSED Need haigused põhjustasid aastatel 19701997 üle poole surmajuhtudest, kusjuures suremuskordaja näitab tõusutendentsi. Aastas sureb Eestis südame-veresoonkonna haigustesse 10 000 kuni 12 000 inimest, neist 1/3 mehi ja 1/10 naisi töövõimelises eas (alla 65 aasta). Eesti Kardioloogia Instituudi uuringute tulemused on näidanud, et igal kolmandal täiskasvanul on probleeme kõrgenenud vererõhuga. Statistikaandmete ja epidemioloogiliste uuringute tulemuste võrdlemisel selgub, et kõrgvererõhutõve esinemissagedus on Eestis alahinnatud vähemalt
rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis (RHK F17). Maailmapanga ekspertide arvates (ÜRO FAO, 1994) tekitab 1000 tonni tubaka tarvitamine 990 uut haigusjuhtu ja 650 surmajuhtu. Eestis suitsetab enam kui 355 000 üle 16 aastast inimest. Iga viies 14-18 aastane Eesti noor suitsetab igapäevaselt. Tartu Ülikooli teadurite kohaselt haigestub igal aastal Eestis tubakaga seonduvatesse haigustesse ligi 3000 inimest ja sureb ligi 2000 inimest, mis tähendab 1/5 kõikidest surmajuhtudest aastas. Arvuliselt tähendab see kümmet värsket kalmu päevas. Suitsetamine mõjutab isiku maitsmis- ja haistmismeelt. Mõne aja pärast muutub tal aga toidu lõhn ja maitse, ta hakkab tihti köhatama, tekivad hingamisraskused ja vahel ka mitmesugused suunakkused. Tema organismi vastuvõtlikkus haigustele suureneb, tal on oht jääda sagedamini grippi ja põdeda mitmeid ülemiste hingamisteede haigusi. Kui inimene on hakanud suitsetama, on häiritud tema südametegevus, tõuseb
põhjustajaks. Tubakatarvitamine on sõltuvushaigus, mis on fikseeritud diagnoosina rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis (RHK F17). Maailmapanga ekspertide arvates (ÜRO FAO, 1994) tekitab 1000 tonni tubaka tarvitamine 990 uut haigusjuhtu ja 650 surmajuhtu. Tartu Ülikooli teadurite kohaselt haigestub igal aastal Eestis tubakaga seonduvatesse haigustesse ligi 3000 inimest ja sureb ligi 2000 inimest, mis tähendab 1/5 kõikidest surmajuhtudest aastas. Arvuliselt tähendab see kümmet värsket kalmu päevas. Tubakas noorte seas Eestis suitsetab enam kui 355 000 üle 16 aastast inimest. Iga viies 14-18 aastane Eesti noor suitsetab igapäevaselt. Rahvusvaheliste uurimuste andmetel on 5060% suitsetajatest alustanud enne 13. eluaastat kui suitsetamist ei ole alustatud noorelt, on tõenäosus hakata täiskasvanueas regulaarselt suitsetama üsna väike
ei sünni lühikese aja jooksul. Repressioonidele ja kehvadele elutingimustele vaatamata hakkas suremus Eesti rahvastikutervises toimunud muutusi kajastama alles paar aastakümmet hiljem, kui kõige raskemad ajad hakkasid tegelikult juba mööda saama.) Surmapõhjuste struktuur Eestis on sarnane teistele demograafiliselt arenenud rahvastele. Endogeensed surmapõhjused koos vägivaldsete surmade ja õnnetusjuhtumitega moodustavad üle 95% kõigist surmajuhtudest. Surmapõhjuste osas eristub Eesti Euroopast eelkõige vägivaldsete surmade ja õnnetusjuhtumite kõrge osatähtsuse poolest, mis ulatus 1990. aastal meeste hulgas 16,4 ja naiste hulgas 5%ni. Meeste poolt sooritatud enesetappude sageduse poolest on Eesti põlisrahvastik juba alates 1960. aastatest olnud Euroopa esimeste hulgas, viimastel aastatel on järsult suurenenud suremus tapmiste ja liiklusõnnetuste tagajärjel.
Repressioonidele ja kehvadele elutingimustele vaatamata hakkas suremus Eesti rahvastikutervises toimunud muutusi kajastama alles paar aastakümmet hiljem, kui kõige raskemad ajad hakkasid tegelikult juba mööda saama. 5 Surmapõhjuste struktuur Eestis on sarnane teistele demograafiliselt arenenud rahvastele. Endogeensed surmapõhjused koos vägivaldsete surmade ja õnnetusjuhtumitega moodustavad üle 95% kõigist surmajuhtudest. Meeste poolt sooritatud enesetappude sageduse poolest on Eesti põlisrahvastik juba alates 1960. aastatest olnud Euroopa esimeste hulgas, viimastel aastatel on järsult suurenenud suremus tapmiste ja liiklusõnnetuste tagajärjel. Suremus südame- ja veresoonkonnahaigustesse on üha sagedamini surma põhjuseks keskealiste meeste hulgas. Alates 1960. aastatest pole vähenenud ka vähisuremus. Asustus N
Seljaaju kahjustuse juhtumite arv maailmas eristav 10,4 kuni 83-ni ühe miljoni elanikke kohta aasta jooksul. Üks kolmandik nendest on tetrapleegiaga patsiendid. Äge faasi elujäänute arv on 10,5 ühe miljoni kohta. (Jaansen, Nene jt 2011; 2) Euroopa riikides on seljaaju kahjustuse esinemissageduseks 10,4 kuni 29,7 uut juhtu ühe miljoni inimese kohta aastas (Wyndale jt 2006; 525-526) Eestis oli 2008. aastal 1358 vigastussurma, mis moodustas 8% kõikidest selle aasta surmajuhtudest. (Lai, Köhler, Rooväli jt 2009; 1) Võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega paistab Eesti silma suure vigastussurrmusega oleme oma näitajatelt kolmandal kohal ning meist eespool asuvad vaid Leedu ja Läti. Vigastused on oluline rahvatervise probleem. (Lai, Köhler, Rooväli jt 2009;9)Vigastused on oluline rahvatervise probleem. Haapsalu Neuroloogikuses Rehabilitatsioonikeskuses raviti 2004-2008 aastatel 225 traumatilist seljaaju kahjususe juhtumit, millest 123 olid uued
Andmed on esitatud 2002. a näitajate alusel. Rahvastiku keskmine eeldatav eluiga Euroopa Liidu liikmesriikides 2004 Diagrammilt näeme, et Eesti keskmine eeldatav eluiga, võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega, on kõige väiksem. Umbes 72 aastat. Suremus sagedamini esinevatesse haigustesse (100 000 inimese kohta) Eestis on südame-veresoonkonnahaigused peamine surmapõhjus: 54% kõigist surmajuhtudest. Sealjuures moodustab südame isheemiatõbi 14% kogu haiguskoormusest ja 32,5% kõigist surmajuhtudest. Suremus südame isheemiatõve tagajärjel on Eestis märkimisväärselt suur: 336 juhtu 100 000 inimese kohta; Eurooa Liidus vastavalt 97 juhtu 100 000 inimese kohta. Võrreldes Euroopa Liidu teiste riikidega on Eestis suremus ajuinsulti oluliselt suurem: 163 juhtu 100 000 inimese kohta Euroopa Liidu teistel riikidel vastavalt 61 juhtu 100 000 inimese kohta.
Muude tüsistustena on esinenud kopsuverejooks, pneumotooraks, pantsütopeenia, Reye sündroom ja sepsis ilma dokumenteeritud baktereemiata.[7] Haiglaravil olnud patsientide suremus on olnud suur, siiski võib arvata, et üldine suremus on oluliselt väiksem. Erinevalt 1997. a registreeritud surmadest, mis enamikus olid vanemate kui 13aastaste hulgas, on viimasel ajal suremus suur laste seas. Nii on Tais registreeritud surmajuhtudest 89% olnud alla 15aastaste hulgas. Surmani kulus haigusnähtude väljakujunemisest keskmiselt 9 kuni 10 päeva (vahemikus 6 kuni 30 päeva) ja valdavalt oli surma põhjuseks progresseeruv hingamispuudulikkus.[5] 7 NIPAH VIIRUSHAIGUS Nipah viirushaigus on viirus mis kandub edasi loomalt inimesele. Haigust iseloomustab peaajupõletik (entsefaliit) või hingamisteede haigused.[8] Samuti võib see tekitada loomal, nt
sel teel, et kriminaalasja algatamise otsustab prokurör - s.t. vastutus tapmise eest on letud mitte materiaal- , vaid protsessiõiguslikuks küsimuseks nn. oportuniteedipõhimõtte alusel. Hollandis kritiseeritakse teravalt eutanaasiakorra neid sätteid, mis lubavad surmaabi kohaldada ka ilma patsiendi nõusolekuta vastavate näidustuste esinemisel. Erinevalt aga soovitud eutanaasiast algatatakse igal juhul juurdlus (2., lk 28-29). Väidetavalt oli 1991. aastal Hollandis kõigist surmajuhtudest ligi 2% tegu eutanaasiaga (s.t. ca 2300 eutanaasia- ja 400 enesetapule kaasaaitamise juhtu aastas). Suurbritannias ei ole avalik arvamus eutanaasia küsimuses selge ja ühene. Ühelt poolt sooviks umbes 75% Suurbritannia elanikest, et seadusega lubataks täiskasvanuil, kes põevad mõnd väljakannatamatut füüsilist haigust, saada abi kiireks ja rahulikuks surmaks. Teiselt poolt aga, kuigi Suurbritannia avalik arvamus on nõus arstidele andma küllalt suure
Tubakasuitsus on umbes 3900 keemilist ühendit (ketoonid, aldehüüdid, fenoolid, amiinid, eetrid jne). Neist ühenditest üle 40 on kantserogeenid Mõju tervisele: Tubakasuitsu seostatakse mitmete ägedate ja krooniliste haiguste tekkega, kõige tavalisemad ja "süütumad" keskkonna tubakasuitsu sümptomid on silma, nina ja kurgu ärritus ning pisaratevool. Rahvusvahelise vähiuuringute agentuuri andmetel on 30% kõikidest vähihaigete surmajuhtudest põhjustanud tubakasuits. 80% kopsuvähi juhtumitest seostatakse suitsetamisega. Süsinikdioksiid (CO2) Ta tekib süsiniku ja tema mitmesuguste ühendite kuumutamisel piisava hulga hapnikuga, samuti hingamisel. Ruumides on CO2 põhiallikaks tihti inimene ise (väljahingatav õhk), CO2 on põhiline saasteaine gaasi, petrooleumi, puidu ja kivisöe põlemisel ahjudes. Mõju tervisele CO2 toimib kui hingamisteede ärriti, vähese CO2 sisalduse korral tekib ebamugavuse ja umbsuse tunne
annaabi.ee 
