loomingut oli okupeeritud Eestis keelatud avaldada. Poeedi varasemad luuletused on klassikaliselt rangevormilised. 1960. aastate algul asus ta julgelt eksperimenteerima, kirjutades valdavalt vabavärsilisi suuri improvisatsioonilisi kompositsioone. Tuntud on ka Alliksaare paradoksidest tulvil assotsiatsiooniahelad, kõlaefektid ja vaimukad liitsõnatuletised. Romantilise eluhoiakuga poeedi luules on mängurõõmu ja joovastavat lõpmatusejanu, usku hetkede surematusesse (nt. luuletus ''Aeg''). Inimese eneseteostuses väärtustas Alliksaar eriliselt kunsti ning kaitses seisukohta, et piiranguterohkes sotsiaalses süsteemis peab sõltumatul, vaimsete väärtuste poole pürgival indiviidil olema vabadus valida. Tema luuleloomingu üks osa on arbujatepäraselt vormikindel, teine sellele vastanduvalt vabavärsiline ja sürrealistlik. (TEA1 2008 sub: Alliksaar)
Templid, milles palju kummardamine , maagid laste ohvrikstoomist. Jumalad arvati, et juudid on laoruume inimese kujuga, vahel härja äravalitud rahvas moodi. Eg mõjul uska hinge surematusesse- koobashauakambrid Kultuur Suured Mesopotaamia Võtsid üle võidetud rahvaste Foiniikia tähestikkiri, 22 Vana Testamaent kui Mesopotaamia mõjud mõjud. Nii hieroglüüfkiri kui kultuuri.Võõramaalastest kaashäälikut, mõjutusi Mesop. kutuurivaramu, Varasenmal ka kiilkiri
Templid, milles palju härja moodi. arvati, et juudid on laoruume Egiptuse mõjul usk hinge äravalitud rahvas surematusesse- koobashauakambrid Suured Mesopotaamia mõjud Võtsid üle võidetud rahvaste Foiniikia tähestikkiri Vana Testamaent, kui Nii hieroglüüfkiri kui ka kiilkiri kultuuri 22 kaashäälikut kutuurivaramu Varasenmal Mesopotaamia mõjud
◦ õnnelik surmjärgne elu on võimalik ◦ eelduseks on nime ja keha säilimine ja surnutekohtu läbimine Elu pärast surma • sarnaneb maise eluga • jätkub taevas, allilmas või päikesejumala laevas • elavad saavad seda surnule ohvriandidega kindlustada • arvestati ka olematuks muutumise võimalusega (kui surnutekohtu otsus oli ebasoodne) • kuni 1. vaheperioodini oli surematus jumalate ja kuningate privileeg, seejärel usk surematusesse „demokratiseerus” Surma ja sealpoolusega seotud kirjandus • püramiidide tekstid • sargatekstid • surnuteraamat Egiptuse kunst Põhiprintsiibid • frontaalsus- kunstil oli oma funktsioon Seminar Polüteisimi vs monoteism • polüteismi on jumal keegi • monoteisimi on jumal inimene • Egiptuses ei ole koraani ega piibilga sarnast teksti, pühakiri puudub • Egiptuse usundid on 42 jumalat, gnoomide järgi • Maailmaloojad: Ra, Thot, Ptah
7 2 KESKAJA FILOSOOFIA Keskaja filosoofia kujunes 2.-3. sajandil ja kestis kuni 14. sajandini. Filosoofia muutus usuteaduse abitegevuseks. Maailmatunnetuse keskmeks oli jumal. Keskaja filosoo fia tunnusteks oli seotus religiooniga, retrospektiivsus, õpetlikkus ja kasvatuslikk us (Trumm, s.a). 2.1 Ireneus (u 125-202) Keskaja kirikuisa Ireneus ei uskunud hinge surematusesse. Tema käsitles piibellikk u arusaama „liha ülestõusmisest“, millele järgnes viimne kohus ja õndsate ning hukkaminejate lahutamine. Inimkond langes Aadama läbi pattu ja surma ning Jumala poja Jeesuse Kristuse kannatamise, ristisurma ja ülestõusmise läbi on inimkond taas saanud võimaluse elada osaduses Jumalaga. Ja seega on meie inimlikku, ihulikku ja surelikku ihusse asetatud surematuse seeme. Meie ihu on jumalik ja seega ei ole surmal
I 1.ühe religiooni iseloomustus. * Taoism on levinud Hiinas. Sõna tao tähendab teed, kulgemist. Kõiges on kaks alget: Yin ja Yang. Seda tasakaalu võib rikkuda inimese käitumine. Taoismis on palju kaitsevaime. Oluline on võitlus kurjade vaimudega. Usutakse surematusesse ja surematu sureb vaid näiliselt. Hingi, kelle keha on maetud rituaalideta, nimetatakse näljasteks vaimudeks ning palvetatakse, et nad kurja ei teeks. Usu väljend maastikukujunduses on feng shui. Leinavärviks taoismis on valge. 2. kahe tsivilisatsiooni lühiiseloomustus. * Lääne tsivilisatsioon Algusperiood 700-800 a pKr. On levinud Euroopas, Austraalias, Põhja-Ameerikas. Ühendab ristiusk, kiire majanduse areng, tarbimisühiskond, rahakultus. Vanad traditsioonid on hääbumas.
Loogika all mõistetakse korda ehk kooskõlalisust kas asjades endis või siis mõtlemises. Õige mõtlemine. 9. Skeptik- mõttetark, kes vaatleb ja uurib, kuid jätab otsustamata, kuna poolt ja vastu argument on võrdselt. Skeptitsist- kahtlusmeetodi kasutaja tõe välja selgitamisel. 10. Stoiline- eluraskustes vankumatu, kindlameelne Epikuurlane- Inimene, kes võitleb ebausu ning surmahirmu vastu, mis takistavad inimesel isiklikku õnne saavutada. Ei usu hinge surematusesse ega jumalate sekkumist inimeste ellu. Usub, et inimese õnn peitub temas endas. 11. Sokraatiline meetod on küsimuste ja vastuste varal toimuv õppeviis. Sokraatilise meetodi kolm traditsioonilist komponenti on iroonia ehk vestlusteema vallas teadmatust teesklev ja naiivne küsimuste esitamine, elenktika ehk küsitlusvoorus saadud vastuste kummutamine nende sisemise vastuolu näitamise teel ja maieutika ehk sünniabi uute ja paremate vastuste andmisel, kooskõlaliste määratlusteni jõudmisel
Raamat algab sõnadega: „Dao, mida saab sõnades väljendada, pole õige dao“. See on allegooriliste mõistetega kirja pandud, rääkides müstilistest loodusnähtustest ning mõistusele hoomamatutest asjadest. Ühiskond toimib samamoodi nagu loodus, inimene peab õppima looduskorraldust jälgima ning seda rakendama õppima. Taoism on vägagi religioosne – rohkelt templeid, kus on huvitavad jumalateenistused, kus mungad ohverdavad loomi ning esitavad akrobaatilisi trikke. Taoism on usk surematusesse – keha hävineb, kuid hing on igavene ning jätkab vaimuna teises ilmas suhtlemist oma lähedastega. Kui surnud vaimule ohvreid ei tooda ning teda ei kummardata, siis võib ta muutuda kurjaks ning hakata oma lähedasi kiusama ning karistama. Hiinas on traditsioonid olulised ka kõrgelt haritud ning jõukate inimeste seas. Levinud on ka tänaval kunstliku raha põletamine tänaval selleks, et oma esivanematele raha saata – usutakse, et teispoolsuses on kõik samamoodi nagu meie maailmas
Ühised mõistusmärased otstarbekusest lähtuvad esteetilised otsused pmandavad vajaliku objektiivsuse./4/ Kokkuvõtteks Kas Kant annab liiga palju järele inimese psühholoogilistele piirangutele? Kant, oleme näinud, on oma filosoofilise temperamendi poolest pragmaatik. Teisiti kui näiteks Hume – range põhimõtete mees – kohaneb Kant olemasolevaga. Inimesed on sellised, nagu nad on; nad liigendavad maailma kausaalseadusele toetudes, nad usuvad hinge surematusesse. Kant päästab oma filosoofias mõlemad./5, 220/ Kasutatud kirjandus: 1. ENE nr 4, kirj. Valgus, 1989 2. I.Narski, Suuri mõtlejaid – Kant, kirj. Eesti Raamat, 1979 3. Filosoofia ajaloo lühiülevaade, kirj Eesti Raamat, 1974 4. http://mcv.planc.ee/misc/doc/filosoofia/Kokkv.doc 5. E.Saarinen, Läänemere filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Maexini, kirj. Avita, 1996
(Saarinen 1985) Inimese ülim taotlus on olla subjekt, mina inimese ülim taotlus on eksisteerida. Selle on inimesed unustanud, nad on ,,unustanud, mida tähendab eksisteerida ja mida tähendab sisemine kirg.''(Saarinen 1985) Kierkegaard tahab öelda, et me peame lahti saama abstraktsioonidest, süsteemsusest, kõikehõlmavast teooriast. Abstraktne, spekulatiivne mõtlemine liigub juba algmeetritel vales suunas. ,,Abstraktne mõtlemine aitab mind surematusesse, tappes minus kõigepealt üksikisiku..., ta aitab mind samamoodi nagu arst, kes surmab oma rohtudega patsiendi ja teeb sellega ka palaviku lõpu.''(Saarinen 1985) Kierkegaardi igasugune kõikehõlmav mõttesüsteem lähtub lõpptulemusest, tema finaliteet välistab eksistentsile olulise avatuse. Süsteem võib hõlmata vaid juba läbielatud ja kogetud, valmis fikseeritud eksistentsi, see võib käsitleda vaid möödunut
Oli avatud vaenlastele. · Tigris ja Eufrat ei olnud nii hästi laevatatavad. Elulaad paljuski ebastabiilsem. Lisaks poliitilisele ebastabiilsusele. · Sumeris oli kirjaoskus veidi laiemalt levinud. · Sumeris oli kuningas jumala ja rahvaste vahendaja, Egiptuses vajas vaarao võimu teostamiseks ametnikkonda. · Sumeris oli pigem linnatsivilisatsioon, Egiptuses oli tegemist pigem maaühiskonnaga. · Egiptuses usuti sünnipäraselt surematusesse ning pühendati palju energiat teispoolse elu ettevalmistamisele, sumeris elati pigem olemasolevas päevas ning hellitati lootust heale saatusele väljaspool hauda, mumifitseerimist ei praktiseeritud ning surnule pandi kaasa väga vähe. 2. Sumeri eepos ,,Gilgames" (kirjutamise aeg, tegelased, teemad jms.) Sumeri algupäraga akadikeelne eepos. Maailma vanim eepos. Üksikud kangelaslaulud on koondatud sisuliseks tervikuks. Tegevus sünnib ca 3000 ja 4000 piiril e.Kr
need, kes teemat ei valda. Pooldas esindusdemokraatiat. Poliitikaga tegelgu need, kes seda ala tunnevad. Seetõttu oli tal vaenlasi, süüdistati Ateena noorsoo moraalses laostamises. Tema üle toimus kohus ja ta mõisteti surma (otsus ühe enamhäälega).Sokrates pooldas seaduskuulekust seadust tuleb täita ka siis, kui see pole kõige parem. Kohtuotsust tuleb täita järelikult tuleb surra. Seetõttu nim teda ka antiikaja märtriks. Uskus hinge surematusesse hävineb ainult keha. Tema vaadetele tugines mitu koolkonda eesotsas tema õpilased. KÜÜNIKUTE KOOLKOND elavad lihtsalt nagu koerad. Nad eitasid materiaalset heaolu. Leidsid, et materiaalne heaolu teeb inimese sõltuvaks ta ei ole enam vaba. Tuleb elada askeetlikult keha muuta tuimaks. Esindajaks DIOGENES. KÜNISM küüniline inimene inimene, kes üleolevalt ja põlgusega suhtub üldtunnustatud materiaalsetesse väärtustesse. Perekonda suhtuti küüniliselt
uuestisünni lootuse. Mithra kultus levis Roomasse 1. sajandil pKr, peale seda kui Keiser Nero lasi end pühendada Mithra müsteeriumisse, aastal 307 kuulutati Mithra "võitmatu päikesejumalana" (Sol invictus) riigijumalaks. Mithra kultusega seostuvast õpetusest on vähe teada. Müsteeriumidesse aste-astmelt pühendatavad allusid rangele korrale ning pidid toetama Mithrat võitluses kurjuse vastu headuse ja valguse võidu nimel. Kultuse peamine usk oli hinge surematusesse, ülestõusmisesse ja viimsepäevakohtusse. Müsteeriumikultusi tauniti nii kaua kuni Rooma oli vabariik, impeeriumi ajal aga said nad väga oluliseks. Rooma religioon oli suhteliselt formaalne selliste jumaluste kummardamine, kes olid rezhiimi kaitsjad ja teotajad. Religioon täitis suures osas praktilisi eesmärke pidi hoidma rahvast lojaalsena. 3. sajandi lõpuks olid hüljatud riigikorrast viimasedki vabariiklikud elemendid, keiser oli
sajandil pKr, peale seda kui Keiser Nero lasi end pühendada Mithra müsteeriumisse, aastal 307 kuulutati Mithra "võitmatu päikesejumalana" (sol invictus) riigijumalaks, kelle sünnipäev oli 25. detsember. Mithra kultusega seostuvast õpetusest on vähe teada. Müsteeriumidesse aste-astmelt pühendatavad allusid rangele korrale ning pidid toetama Mithrat võitluses kurjuse vastu headuse ja valguse võidu nimel. Kultuse peamine usk oli hinge surematusesse, ülestõusmisesse ja viimsepäevakohtusse. Müsteeriumikultusi tauniti nii kaua kuni Rooma oli vabariik, impeeriumi ajal aga said nad väga oluliseks. Rooma religioon oli suhteliselt formaalne selliste jumaluste kummardamine, kes olid reziimi kaitsjad ja teotajad. Religioon täitis suures osas praktilisi eesmärke pidi hoidma rahvast lojaalsena. 3. sajandi lõpuks olid hüljatud riigikorrast viimasedki vabariiklikud elemendid, keiser oli
annaabi.ee 
