Peaasja omanik saab ka vilja ja seda orginaalse omandamise viisina. 5. Accessio-toimub mitme asja omandamisel. Uue asja omanikuks on peaasja omanik. On kolm liitumis: a. Üks vallasasi liitub teisega i. Confusio-kallatkse kokku vedelikud ja sulatatakse metallid ii. Commixtio-segatakse teravilja jne b. Vallasasi liitub kinnisasjaga i. Inaedificatio-võõrale krundile ehitatakse hoone . superficies soli cedit- pealeehitis kuulub maa juurde ii. Statio-külvatakse võõralew pinnale. Seem ejääb maaomanikule iii. Plamtatio-võõrale maatükile istutatakse puid/taimi.kui need on juurdunud jäävad need maatüki omanikule. c. Kinnisasi liitub kinnisasjaga. i. Alveus mutatus, alveus derelictus- jõgi muudab sängi. Vabaneb jõe põhi- kellele kuulub
res mobiles-res immobiles (vallas- ja kinnisasjad) Asja liigitustest erinev, ent asjaõiguse mõismise seisukohalt tähtsad on ka: koostatud asi (corpus ex contingentbus) näiteks laev, maja asjade kogum (corpus ex distantibus) näiteks loomakari, raamatukogu asja osa (pars) päraldis (näiteks maamajapidamises instrumentum fundi) ja peaasi vili (fructus) - laps Asjaõigus - ius in rem (actio o rem) Õigused võõrale asjale: Superficies - hoonestusõigus Pant (pignus etc) Servituudid OMAND - dominium, proprietas Omandiõiguse elemendid: 1. Valdusõigus - ius possidendi 2. Kasutusõigus - ius utendi 3. Käsutusõigus - ius dispondend Erinevus omandi ja valduse vahel on see, et omanik ei kaota oma omandit lihtsalt sellepärast, et ta ei taha omanik olla, asja valdus aga kaotatakse niipea, kui valdaja otsustab, et ta ei taha enam vallata. VALDUS Oluline kas valdus on olemas
Õigused võõrale asjale - servituudid, ei ole kohustus vaid asi! (miski, mis teenib midagi teist) 5. LOENG Servituudi omandamine - omandatakse nii, nagu omandatakse asja - lepingute teel (ost-müük) - deduktsioon (müüakse maha maatükk, aga servituud jäetakse alles) Servituudi kadumine - valitsev/teeniv maatükk kaob või lakkab eksisteerimast - kui servituudiõigus ja omandiõigus langevad kokku superficies (õigust omandada asju vööra maa peal) empacies - tagavad omandi sellele, kelle toode või asi võõra maa peal on Õpetus obligatsioonidest (võlaõigus, kohustis) creditor (võlausaldaja, õigus raha saada) debitor (võlgnik, peab raha maksma) ex contractu (suhe tekib lepingust) quasi ex contractu (suhe tekib justkui lepingust) ex delicto (süütegu) quasi ex delicto (justkui süütegu) osavastutus Lepingud
natura, ae f loodus, loomus persona, ae f. isik poena, ae f. karistus, trahv rapina, ae f. röövimine regula, ae f. juhis, norm, reegel sententia, ae f. arvamus, seisukoht; (kohtu)otsus; lause tabula, ae f. tahvel; nimestik tutela, ae f. eestkoste; hooldamine fides, ei f. usk; lubadus res, rei f. asi, ese; asjaolu, olukord; kohtuasi; omand, valdus; riik superficies, ei f. ehitis, hoone, kinnisvara manus, us f. käsi; võim vis, - f. jõud, võim; vägivald; mõju n beneficium, ii n. soodustus dominium, ii n. omand, omandiõigus imperium, ii n. käsk, korraldus; võim, jõud; riik, impeerium, võimuala iudicium, ii n. kohus; kohtumenetlus, kohtuprotsess mancipium, ii n. omandiõigus, omand matrimonium, ii n. abielu pretium, ii n
Avalikud – kõigile kuuluvad asjad Üksikud mitte kellelgi kuuluvad asjad Jaotus tulenes vajadusest eristada asju, mille võõrandamiseks tuli teha piduliku vormeliga tehing (mancipatio) ja neid, mille puhul piisas lihtsast üleandmisest (traditio) Asjaõigus Asjaõigused: Omand (dominium) Valdus (possessio) Õigused võõrale asjale: Pant Superficies Servituudid Emphyteusis Omand – dominium Omandiõiguse elemendid: Valdusõigus – ius possidendi Kasutusõigus – ius utendi Käsutusõigus – ius disponendi Valdus - possessio Valduse elemendid: 1) Animus possidendi – valdus hing, tahe 2) Corpus possidendi – valduse eseme valdamine Liigid: 1) Possessio iusta – õiguspärane ehk ediktidega kaitstav valdus 2) Possessio iniusta – õiguspäratu valdus
Servitus – õigus kasutada võõrast asja teatud otstarbeks Servitutes praediorum - reaalservituut Servitutes personarum – isiklikud servituudid Ususfructus – viljakasutusõigus Usus – asja eluaegne kasutusõigus Habitatio – õigus elada võõras majas Operae servorum vel animalium – isiklik õigus kasutada võõra orja tööd või teise isiku looma Actio confessoria – asjaõiguslik hagi Emphyteusis – pärilik rent Superficies - hoonestusõigus Vectigal (canon) – rendi tasu Obligatio – võlasuhe, kohustus Creditor - võlausaldaja Debitor - võlgnik Obligationes ex contractu – lepingust tulenevad obligatsioonid Obligationes quasi ex contractu – obligatsioonid nagu lepingutest Obligationes ex delicto (ex maleficio) – obligatsioonid õiguserikkumistest Obligationes quasi ex delicto (maleficio) – obligatsioonid nagu õiguserikkumisest Cessio - loovutamine Denuntiatio – nõudeõiguse loovutamisest teatamine
Hoonestusõiguse sisu osas on määrav hoonestusõiguse kohta avatud registriosa, seda ka vastuolu korral koormatud maatüki registriosa kannetega. Selle registriosa esimesse jakku on kantud koormatav maatükk ja selle omanik ning hoonestusõiguse põhitingimused, kusjuures hoonestusõiguse sisu kantakse kinnistusraamatusse vastavalt kinnistamisavalduse ja asjaõiguslepingu sisule, millele võib ka kandes viidata. 4. Hoonestusõiguse ulatus Hoonestusõigus (superficies) on juriidiline konstruktsioon, mis lubab maaga püsivalt ühendatud ehitise tsiviilkäivet lahus maast tsiviilseadustiku üldosa seaduse parrg 54 lg 2 kohaselt ei ole hoonestusõiguse alusel püstitatud ehitis maatüki oluline osa. Hoonestusõigus on maatüki koormatis, mille sisu kohaselt võib teine isik omada ehitist koormatud maatüki pinnal või selle all. Hoonestusõigust ei ole vaja seada maaga mittepüsivalt ühendatavate ehitiste rajamiseks, kuna need ei ole maatüki olulised osad
Peaasja omanik saab ka vilja ja seda orginaalse omandamise viisina. 5. Accessio-toimub mitme asja omandamisel. Uue asja omanikuks on peaasja omanik. On kolm liitumis: a. Üks vallasasi liitub teisega i. Confusio-kallatkse kokku vedelikud ja sulatatakse metallid ii. Commixtio-segatakse teravilja jne b. Vallasasi liitub kinnisasjaga i. Inaedificatio-võõrale krundile ehitatakse hoone . superficies soli cedit- pealeehitis kuulub maa juurde ii. Statio-külvatakse võõralew pinnale. Seem ejääb maaomanikule iii. Plamtatio-võõrale maatükile istutatakse puid/taimi.kui need on juurdunud jäävad need maatüki omanikule. c. Kinnisasi liitub kinnisasjaga. i. Alveus mutatus, alveus derelictus- jõgi muudab sängi. Vabaneb jõe põhi- kellele kuulub
Servituudiõigus omandatakse macipatio, in iure cessio, deductio(omanik jätab võõrandamisel endale servituudiõiguse), testamendi, usucapio teel, kohtuotsusega. Lõppeb: valitseva või teeniva maatüki hävimisega, õigustatud isiku surma või capitis deminutio korral, kui servituudiõigus ja omandiõigus langevad kokku ühes isikus, loobumisega, servituudi mittekasutamisel õigustatud isik nimelt ei kasuta servituuti 10/20 a. jooksul. Emphyteusis- Rooma õiguses pärilik rent Superficies- hoonestusõigus. OBLIGATSIOONIÕIGUS On rajatud vaid kahe poole kreeditori(võlausaldaja) ja deebitori(võlgnik) vahelistele õigussuhetele. On suunatud kindla, konkreetse isiku vastu. Relatiivne õigus. Obligatsioon on õigussuhe, mille alusel üks või rohkem isikuid on õigustatud nõudma teistelt isikutelt mingit sammet. Samme tähendab millegi teostamist, 7 sooritamist
8. Ex lege – seadusest Ex contractu - lepingust 9. Per capita – pea ehk elaniku kohta per annum – aasta kohta Per diem – päeva kohta 10. Ab usu - tavakohaselt 11. In casum – juhuks, puhuks In re – (mingis) küsimuses või suhtes 12. In spe - lootuses 13. Ius foederum et tractatuum – Liitude ja (rahvusvaheliste) lepingute õigus 14. Locus regit actum – Seisus juhib akti, toimingut. 15. Nuptias consensus facit – Üksmeelsus teeb pulmad. 16. Superficies solo cedit – Ehitis kuulub maapinnale. 13 Lk 27 tekst XVI 1. Lex est quod populus iubet atque constituit. -Seadus on see, mida rahvas käsib ja määrab. 2. Mater semper certa est, pater vero is est quem nuptiae demonstrant. - Ema on alati teada, aga vallaslapsel puudus juriidiliselt isa. (kes on isa, selgitavad pulmad. ) 3. Ius publicum est, quod ad statum rei Romanae spectat, ius privatum, quod ad singulorum utilitatem pertinet
bonitaarse omandi kaitseks ja kaitsti nii heauskset omandajat (kui omandamine oli toimunud sisulise veaga), aga ka omandajat, kellel ei tekkinud formaalsete vigade tõttu kviriitlikku omandit. (vrd AÕS § 95; 110 lg 2) g) õigused võõrale asjale ehk piiratud asjaõigused (iura in re aliena) peamiselt liigiks tänapäeval on pant. Roomas jagunes pant fiducia, pignus, hypotheca. Piiratud asjaõiguste hulka kuulusid ka servituudid, emphyteusis ja superficies. 1) servituudid a) reaalsed servituudid On võimalik koormata maatükki õigustatud isiku kasuks nii, et maatüki igakordne omanik peab taluma mingit õigustatud isiku kindlat tegevust oma maatükil või loobuma mingist oma muidu võimalikust tegevusest. Servituudiks nimetatkse sellist olukorda ainult siis, kui tegemist on maatüki igakordse omaniku ja igakordse õigustatud isikuga, ehk see õigus käib kaasas nö maatükiga, kuni see õigus
(2) Hoonestusõigus ulatub lisaks ehitisealusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks. (3) Hoonestusõiguse ulatus ei või piirduda ehitise ühe osaga nagu korrus. (4) Hoonestusõigusele kohaldatakse kinnisasja sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (5) Ehitis, mis on hoonestusõiguse alusel ehitatud või oli selle seadmisel olemas ja millele hoonestusõigus laieneb, on hoonestusõiguse oluline osa. · hoonestusõigus (superficies) on juriidiline konstruktsioon, mis lubab maaga püsivalt ühendatud ehitise tsiviilkäivet lahus maast · hoonestusõigus on maatüki koormatis, mille kohaselt võib teine isik omada ehitist koormatud maatüki pinnal või selle all · hoonestusõigust ei ole vaja seada maaga mittepüsivalt ühendatavate ehitiste rajamiseks need ei ole maatüki olulised osad · hoonestusõiguse seadja (kinnisaja omanik) muutub seadmisega kaudseks valdajaks, mitte kaasvaldajaks
annaabi.ee 
