kitsendusi tegutsemiseks. Kõige laiemalt on riigil kahte liiki ülesandeid. Esiteks, loob riigi ja kasutab sümboleid, mis kujundavad ühtekuuluvustunnet. Teiseks ülesandeks on valitsemine. Valitsemine korraldab elu riigi valitsuse all oleval territooriumil . Eesti riigi valitsemisülesanded jagatakse viide põhivaldkonda. Riik peab tagama iga inimese elu, vabaduse ja omandi kaitse, kasutades selleks seadusi ja riigi sunniaparaati. Igal inimesel on õigus vabadusele, elule ja omandi kaitsele. Sul on õigus vabadusele, kui pole sooritanud midagi kriminaalset, mis on karistatav vanglakaristusega ja ka sooritanud midagi seadusevastast. Riigis pole täieliku kaitset inimese omandi ja tema elu üle. Riik aga kehtestab seadused, sunnib inimesi käituma seaduste raames, jagab raha, määrab õigused ja kohustused. Tähtsamaiks ülesandeks on see, et riik peab soodustama ka üldise heaolu ja õigluse edenemist riigis
Riigi valitsemisasutuste spetsiifilised jooned: 1) Riigivõimu otsus on kohustuslik kõikidele isikutele riigi territooriumil 2) Riigil on ainuõigus anda välja seaduseid ja kasutada mitteallujate suhtes sunnivahendeid 3) õigus koguda makse oma tegevuse finantseerimiseks Demokraatliku riigi valitsemisülesanded: 1) Tagada iga inimese alu, vabaduse ja omandi kaitse, kasutades selleks seadusi ja riigi sunniaparaati 2) soodustada üldise heaolu ja õigluse edendamist 3) Osutada riigi arenguks vajalikke teenuseid 4) kasvatada uusi kodanikke riigis kehtivate väärtuste vaimus 5) esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises.
valitsusalusel territooriumil. Riigi spetsiifilised jooned :1) riigivõimu otsus on kohustuslik kõikidele isikutele riigi territooriumil, isegi nendele, kes ise võimu teostavad. 2)ainuõigus anda välja seadusi ja kasutada mitteallujate suhtes sunnivahendeid. 3)Monopoolseks õiguseks on õigus koguda makse oma tegevuse finantseerimiseks. Nüüdisaegse demokraatliku riigi valitsemisülesanded: 1)tagada iga inimese elu ,vabaduse ja omandi kaitse ,kasutades selleks seadusi ja riigi sunniaparaati 2)soodustada üldise heaolu ja õigluse edenemist riigis 3)osutada riigi arenguks vajalikke teenuseid ja arendada kommunikatsioonivõrk. 4)kasvatada uusi kodanikke riigis kehtivate väärtuste ja põhimõtete vaimus 5)esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises ,eesmärgiga tagada julgeolek ja areng. Demokraatia: valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult, või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel.
valitsemine ehk elu korraldamine riigi territooriumil Millised spetsiifilised jooned on riigil kui asutuste ja institutsioonide süsteemil? - Anda välja seadusi - Sisse seada ja koguda makse. - Kasutada seaduserikkujate suhtes sunnivahendeid. Demokraatliku riigi ülesanded elu korraldamiseks oma territooriumil - Tagada iga inimese elu, vabaduse ja omandi kaitse, kasutades selleks seadusi ja riigi sunniaparaati - Soodustada üldise heaolu ja õigluse edenemist riigis - Osutada riigi arenguks vajalikke teenuseid ja arendada kommunikatsioonivärke - Kasvatada uusi kodanikke riigis kehtivate väärtuste ja põhimõtete vaimus - Esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises, eesmärgiga tagada julgeolek ja areng Eesti lipp: - Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp - Pühitseti sisse 4.juunil 1884
võimu oma territooriumil 9. 1. Riigivõimu otsus kohustuslik kõikidele, kes elavad sellel territooriumil. 2. Annab välja seadusi 3. Koguda makse oma tegevuse finanseerimiseks 10. Riigi ül on kujundada rahvas ühtekuuluvustunnet ja korraldada avalikku elu valitsusalusel territooriumil · Tadada iga inimese elu, vabaduse ja omandi kaitse, kasutades selleks seadusi ja riigi sunniaparaati; · Soodustada üldise heaolu ja õiguse edendamist riigis; · Osutada riigi arenguks vajalikke teenuseid ja arendada kommunikatsioonivõrke; · Kasvatada uusi kodanikke riigis kehtivate väärtuste ja põhimõtete vaimus; · Esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises, eesmärgiga tagada julgeolek ja areng Sõnaseletus ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate
2) ainuõigus anda välja seadusi ja kasutada mitteallujate suhtes sunnivahendeid. 3) Riigi monopoolseks õiguseks on õigus koguda makse oma tegevuse rahastamiseks. Riigi ülesanne on kujundada rahvas ühtekuuluvustunnet ja korraldada avalikku elu valitsusalasel territooriumil. Nüüdisaegse demokraatliku riigi valitsemisülesanded jagatakse viide põhivaldkonda: tagada iga inimese elu, vabaduse ja omandi kaitse, kasutades selleks seadusi ja riigi sunniaparaati; soodustada üldise heaolu ja õigluse edenemist riigis osutada riigi arenguks vajalikke teenuseid ja arendada kommunikatsioonivõrke kasvatada uusi kodanikke riigis kehtivate väärtuste ja põhimõtete vaimus, esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises, eesmärgiga tagada julgeolek ja areng. VAATA SKEEMI LEHEKÜLJEL 32. 2.1 - MIS ON DEMOKRAATIA LK 35 40
poolt ja mille täitmist tagatakse riigi sunnijõuga. 2. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. 3. Tava, kui sotsiaalse normi spetsiifika seisneb tava üldkohustuslikus iseloomus – st. Tema imperatiivsus on endastmõistetav ehk ei teki küsimust,miks tavanorme täitma peab. Positiivne ja negatiivne aspekt. Positiivse puhul tagatakse täitmine harjumusjõuga, negatiivse puhul tuleb kasutada sunniaparaati. 4. Õigust on võimalik määratleda: 1.Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum. 2.Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. 3.Õiguses väljendub riigi tahe. 4.Õigus on üldkohustuslike normide kogum. 5.Õiguse täitmist tagatakse riigisunniga. 6.Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele. 5. Õigusnorm on käitumisreegel, mis on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud
Õigus subjektiivses mõttes – õigus subjektidele objektiivsest õigusest tulenevalt ja kuuluvad õiguste alla. Organiseeritud ühiskonnale on omane sotsiaalse võimu (sots juht ja alluvus suhete süsteemi olemas olu), ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus. Ürgkogukondliku korra ajal oli võimu organiseerimine suhteliselt lihtne, sest sugukonnas teostas võimu pealik ja see pealik teostas oma võimu reeglina autoriteedi alusel. Nn sunniaparaati pealikul ei olnud. St sugukond ise teostas oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile.(mingisuguseid kirjalikke eeskirju ei olnud. Sugukonna käitumist määrasid tavad. Tava - käitumisreegel, mis on täitmiseks kohustuslik ja mille kohustuslikkus tuleneb tema pikaajalisest ja paljukordsest kasutamisest. Kõik, mida sugukond omas, oli ühine. Tootmise arenedes, kui tekkis toodangu ülejääk, kujunes välja sõjapidamine. Tekkis orjapidamine, sest ori tootis rohkem, kui ära sõi.
rahvusvähemuseks . Rahvastiku poliitilise tõlgenduse aluseks on kodakondsus . Avalik võim kui põhitunnus tähendab seda , et eksisteerib riigiorganite süsteem, mis on suuteline iseseisvalt teostama võimu oma territooriumil. Sümbolid : lipp , vapp , hümn . Valitsemine elu korraldamine . Valitsemisülesanded : · tagada inimese elu,vabaduse ja omandi kaitse kasutades selleks seadusi ja riigi sunniaparaati. · Soodustada üldise heaolu ja õigluse edenemist riigis · Osutada riigi arenguks vajalikke teenuseid ja arendada kommunikatsioonivõrke · Kasvatada uusi kodanikke riigis kehtivate väärtuste ja põhimõtete vaimus · Esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises, eesmärgiga tagada julgeolek ja areng. RIIGI PÕHITUNNUSED · Territoorium · Rahvas
kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Võimu pealesunnitud reegleid ürgühiskond ei tundnud, sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvkondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tavanormide täitmine tagatakse harjumuse jõuga, selleks ei tule kasutada sunniaparaati. Olles sügavalt juurdunud ja säilides inimeste teadvuses, on tavad väga konservatiivsed ja avaldavad uutele regulatsiooni mehhanismidele visa vastupanu. Riiki iseloomustatakse tavaliselt kolme tunnuse kaudu: 1) avalik võim 2) territoorium, millel see avalik võim kehtib 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. 1
käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvkondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Kui ürgühiskonnas hõlmas pealiku võim veresuguluse alusel sugukonda kuuluvaid isikuid, siis riigivõimule oli allutatud kindlal territooriumil asuv elanikkond: rahvas, riikkondlased. Tavad Tavad on endastmõistetavad. Nendel on nii positiivne kui ka negatiivne aspekt. Positiivsus seisneb selles, et nende rakendamiseks ei ole vaja kasutada sunniaparaati. Negatiivseks muutub see siis kui ühiskonna arenedes tekib vajadus tavad asendada õigusnormidega. Kuna tavad on juurdunud, siis avaldavad nad uutele regulatsioonimehhanismidele tugevat vastupanu. 3. Avalik võim Avalik võim on riiki riigieelsest ühiskonnaorganisatsioonist eristamise esmatähtis tunnus. Selle all mõistetakse kogu riigi juhtimisaparaati, mis hõlmab riigivõimu- ning valitsemisasutuste kõrval ka selle aparaadi relvastatud struktuurüksusi nt armee, politsei,
territoorium, 2) alamad või kodanikud ehk elanikkond, 3) valitsus, mis omab reaalset ja efektiivset kontrolli kahe esimese üle. Tuntud on ka Max Weberi definitsioon: riik on institutsioon, mis omab legaalse vägivalla monopoli oma võimupiirides. Nii või teisiti tähendab riik hierarhilist võimusuhete süsteemi, kus riigivõim kehtestab koostööd ja konkurentsi reguleerivad mängureeglid (seadused) ja tagab, vajadusel sunniaparaati kasutades, nende täitmise. Hierarhiliselt organiseeritud süsteemile vastandub anarhiline süsteem, kus enamasti puuduvad selgepiirilised reeglid (rahvusvaheline õigus on üsna hiline nähtus ja kehtib tänapäevalgi piiratult) – taoline süsteem on paratamatult kaootilisem, igasugune koostöö selles on raskendatud ning hüvede jaotuse pärast tekkivad ja muud konfliktid kipuvad muutuma vägivaldseteks (sõjad)
annaabi.ee 
