Leidsid 15 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sünkroonmootor". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rootor, sünkroonmootor, staator, asünkroonmootor, mootorid, käivitamine, robot, staatorimähis, momenti, tthk, elektrimootorid, täiturmehhanismid, magnetväli, mähised, õhupilu, lühisrootoriga, kasutust, magnetvoog, vektordiagramm, näidatud, käivitusmoment, robotite, taiturid, juhendaja, koostaja, 2016, elektrienergia, staatoril, ergutusmähisReferaat Harjadeta elektrimootor Õppeaines: Elektrotehnika Transporditeaduskond Sisukord 1. Elektrimootor 1.1. Asünkroonmootor 1.2. Asünkroonmootori rootor 1.3. Sünkroonmootor 2. Püsimagnetiga sünkroonmootor 2.1. Suurevõimsuselised sünkroonmootorid 2.2. Väiksevõimsuselised sünkroonmootorid 3. Harjadeta alalisvoolumootorid 4. Samm-mootorite tööpõhimõte 4.1. Unipolaarne mootor 4.2. Bipolaarne mootor 4.3 .Lainetalitus 4.4 .Samm-mootori koormamine 5. Kasutusalad 1.Elektrimootor Elektrimootor on seade, mida kasutatakse elektrienergia muundamiseks mehaaniliseks tööks.Enamik elektrimootoreid töötab tänu elektromagnetisminähtusele. Kuid on ka
................................................ 16 V kujulised kõverad ........................................................................................................................ 16 Pöörlevad kommutaatorita elektrimasinad .......................................................................................... 16 Tüübid................................................................................................................................................ 17 Käivitamine ja reguleerimine ............................................................................................................ 18 Nurgakarakteristik ............................................................................................................................. 18 Töökarakteristikud ............................................................................................................................ 19 Mehaaniline karakteristik .......................................
Energia muundamine elektrimasinas on paratamatult seotud kadudega. Kaod tekivad: 1. Vasesekadu (voolu kulgemisel läbi mähise juhtme, kus tekib mittesoovitav soojus) 2. Teraseskadu (magnetsüdamikus ajaliselt muutuva magnetvälja toimel hüstereesist ja pöörisvooludest tekkiva soojusena) 3. Ventilatsioonikadu (masinaosade ja õhu vahelisest hõõrdest) 4. Hõõrdekadu (hõõrdest laagrites) Vahelduvvoolu mootorid jagunevad tööpõhimõtte järgi: 1. Sünkroonmootorid 2. Asünkroonmootorid (ühe-, kahe-, kolmefaasilised ning lühis-, faasirootoriga mootorid) **Sünkroonmootorid** Sünkroonmootor on vaheduvvoolumootor, mille pöörlemissagedus on sünkroonis voolu sagedusega. Erinevalt asünkroonmootorist tekitatakse aga sünkroonmootori rootoris elektromagnet- või püsimagnetergutusega veel teine magnetvoog (ergutusvoog), mis magnetahela kaudu aheldub staatorimähise magnetvooga
Asünkroonmootori tööpõhimõte Asünkroonmootor on tööstuses kõige enam kasutatav elektrimootor, mis on tingitud eelkõige tema lihtsast konstruktsioonist. Asünkroonmootor koosneb paigalseisvast staatorist ning pöörlevast rootorist, mis on üksteise suhtes paigutatud nii, et nende vahel eksisteeriks õhupilu laiusega kuni 0,1...1 mm. Asünkroonmootori ehitus on näidatud Joonis 2.8. Joonis 2.9. Ühe ja kahe pooluspaariga lühisrootoriga asünkroonmootor Asünkroonmootori staator koosneb mitmest vasktraadist mähisest, mis on üksteise suhtes ruumiliselt nihutatud ning mida toidetakse kolmefaasilisest elektrivõrgust. Mähised võivad olla ühendatud kas kolmnurka või tähte. Selline paigutus tekitab ümber staatori pöörleva magnetvälja, mis läbi õhupilu aheldub rootoris olevatel mähistel ning tekitab rootori elektrivoolu (elektromagnetilise induktsiooni nähtus). Vool tekitab rootoris omakorda magnetvälja, mille
.............................................................................. 25 4.1. Elektrimootorite ehitus ...................................................................................................... 25 4.2. Alalisvoolumootorid.......................................................................................................... 25 4.3. Vahelduvvoolumootorid.................................................................................................... 26 4.4. Impulsstoitega mootorid .................................................................................................... 28 4.5. Kaod elektrimootorites ...................................................................................................... 28 4.6. Elektrimootorite talitlusviisid............................................................................................ 28 4.7. Ülekandemehhanismid .....................................................................................................
Küsimuste vastused 1) Alalisvoolumootorid Alalisvoolumootorites kasutatakse magnetvälja tekitamiseks staatoril paiknevat ergutusmähist või püsimagneteid. Kontaktrõngaste ja harjakeste abil juhitakse pöörlevasse raami alalisvool (vt. Joonis 2.5). Et rootor pöörleks püsivalt ühes suunas, tuleb ankruvoolu suunda iga poolperioodi tagant reverseerida. Ankruvoolu suuna muutmiseks kasutatakse alalisvoolumootorites mehaanilist või pooljuhtidega töötavat kommutaatorit.Sõltuvalt ergutusmähise asukohast võivad alalisvoolumootorid olla kas a) võõrergutusega, kus ergutusmähist toidetakse eraldi toiteahelast, b) jadaergutusega, kus ergutusmähis on ühendatud jadamisi ankruga, c) rööpergutusega, kus ergutusmähis on ühendatud
hooldus 1.faasiline: - Saavutab püsikiiruse 2.faasiline: - Pöördemoment tekib nagu 1.faasilises käivitusmähisega masinas Sünkroonmootor - Sünkroonne kiirus - Kallis Tööstuslikud Ühe- või mootorid mitmefaasilin Kellad e Vinüülplaadi vahelduvvool mängijad Kassetimängijad 1.1 Asünkroonmootori kiiruse reguleerimine pooluspaaride arvu muutmisega Antud valemist näeme, et kiirus sõltub sagedusest ja pooluspaaride arvust.
Elektrimootori leiutas mees nimega Michael Faraday. Faraday kõige tähtsamad leiutised olid elektriga seotud, sest ta leiutas elektrimootori, dünamo ja Faraday silindri, mis olid kõik elektriga seotud. Ta oli väga hea eksperimentaator, kuid ta oli madala haridusega, mis puudutas matemaatilist osa. Elektrimootorid koosnevad paigalseisvast staatorist ja pöörlevast rootorist. Staatoris tekitatakse pöörlev magnetväli, mis on vajalik rootori pöörlema panemiseks. Rootor pöörleb laagritele toetuval võllil, mille külge on omakorda ühendatud mehhanism. Staatori ja rootori vahel eksisteerib õhupilu, mille kaudu toimub magnetvälja penetratsioon staatorist rootorisse. Kasutamine: elektriautod, tehastes, miksrite ja muude liigutamine, tehnika liigutamine linti mööda, kodu elektritarvetes ehk näiteks akutrell, elektriline munavispel, vints. Elektrimootorit on vaja, et inimese elu kergendada,
Kolmefaasilise asünkroonmootori töötamispõhimõte Pingestades kolmefaasilise asünkroonmasina staarori mähised tekib nendes vool, millega kaasneb magnetvood, kui staatori mähised on 120 kraadi nihutatud siis megnetvoog on pöörlev. Pöördmagnetväli indutseerib staatori ja rootori mähises EMJ. Kui rootori mähised on suletud tekib nendes vool. Rootori voolu ja pöörleva magnetvooga tekib pöördmoment. Kui arendatav pöördmoment on suurem kui pidurdusmoment hakkab rootor tööle. Asünkroonmootorid on enamkasutatav jõuallikas maailmas, eelkõige mootorina, kus elektrienergia muundatakse mehaaniliseks energiaks pöördemomendi näol. Konkreetsetel tingimustel võib asünkroonmasin töötada ka generaatorina, muundades mehaanilise energia elektrienergiaks. Asünkroonmootor koosneb staatorist, mis on terasplekkidest koostatud õõnessilinder ja mille sisepind on uurestatud. Uuretes paikneb kolmefaasiline staatorimähis pöördmagnetvälja tekitamiseks
pingelangudega algebralise summaga n1
3.Vahelduvvoolu väärtused.Vahelduvvoolu efektiivväärtus on võrdeline niisuguse väärtuselt muutumatu Pöörlemissagedus- Kui asünkroonmootor pöörleb, siis sagedus f2
mõõteriista näit valeks. 16. Elektrimasina mõiste, areng, osatähtsus ja liigitus a) Elektrimasin on masin, millega muudetakse mehaanilist energiat elektrienergiaks (elektrigeneraator), elektrienergiat mehaaniliseks energiaks (elektrimootor), vahelduvvoolu pinget (transformaator), vahelduvvoolu alalisvooluks (alaldi), muudetakse vahelduvvoolu sagedust (sagedusmuundur) või faaside arvu. b)Liigitus -voolu liigi järgi (alalis- ja vahelduvvoolu masinad) -otstarve (generaatorid, muundurid, mootorid jt) -ehitusviisi (lahtised, kinnised, plahvatusohtlikud) -konstruktsiooni tüübi (horisontaalsed, vertikaalsed) -kasutusala (põllumajandus, keemiatööstus, transport jt) -võimsuse järgi 17. Transformaatorid, otstarve, ehitus ja tööpõhimõte . a)Otstarve Trafo ehk transformaator on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev seade vahelduvvoolu pinge muutmiseks. Seejuures muutub ka voolutugevus, kuid sagedus jääb samaks. b)Ehitus
................................. 118 5.6. Tsüklilise programmjuhtimisega elektriajamid ..................................... 120 5.7. Elektriajamite juhtimine programmeeritavate loogikakontrollerite abil ........ 122 5.8. Arvprogrammjuhtimisega elektriajamid ............................................ 127 VI. Kaasaegsed elektriajamite juhtimissüsteemid .................................. 134 6.1. Mikroprotsessorjuhtimisega positsioneeritav elektriajam ........................ 134 6.2. Asünkroonmootor kui juhtimisobjekt ............................................... 137 6.3. Asünkroonajamite vektorjuhtimise olemus ........................................ 141 6.4. Asünkroonajamite vektorjuhtimise moodused .................................... 141 6.4.1. Otsene vektorjuhtimine ................................................... 141 6.4.2. Kaudne vektorjuhtimine .................................................. 144 6.4.3. Loomulik vektorjuhtimine ..
vähenemisel pooli magnetahelas induktiivsus kasvab. Käsikaarkeevitusel kasutatavaid ilma paispoolita trafosid valmistatakse võimsusega kuni 20 kVA, automaatkeevituseks kuni 100 kVA ja rohkem. 18. Asünkroonmootorid, liigitus, ehitus. Asünkroonmootorites muundatakse elektrienergia mehaaniliseks energiaks pöördemomendi näol. Asünkroonmootor koosneb staatorist, mis on terasplekkidest koostatud õõnessilinder ja mille sisepind on uurestatud. Uuretes paikneb kolmefaasiline staatorimähis pöördmagnetvälja tekitamiseks. Teiseks põhi komponendiks on pöörlev rootor, mis asub võllil, on terasplekkidest silinder, mis on samuti varustatud uuretega. Uurdes asub rootormähis, staatori ja rootori vahel on väike õhupilu. Liigitus: Faasirootoriga asünkroonmootorid, lühisrootoriga asünkroonmootorid, kahefaasiline asünkroonmootor, ühefaasiline asünkroonmootor 19. Asünkroonmootori tööpõhimõte, libistus, pöörlemissagedus.
muudnur Juhtimine Juhtahel Tagasiside anduritelt Sisend Regulaator Joonis S.1 elektriajamid otstarbekalt töömasina kiirust, momenti ja asendit. Sisendsignaali ja kiiruse, momendi või asendi tegelike väärtuste võrdlemise abil, mis saadakse vastavatelt anduritelt, moodustab regulaator juhtahelale juhtsignaali, mis juhib jõupooljuhtmuundurit. Nagu on näidatud joonisel I.1, saab jõupooljuhtmuundur toite ühe- või kolmefaasilisest siinuspingega kindla sageduse ja amplituudiga pingega toitevõrgust ning muundab need suurused väljundis
7.3 Tarvitite tähtühendus 104 7.4 Tarvitite kolmnurkühendus 107 7.5 Kolmefaasilise voolu võimsus 109 7.6 Pöördmagnetväli 111 8 Elektrimasinad 114 8.1 Elektrimasina tööpõhimõte 114 8.2 Asünkroonmootor 115 8.3 Ühefaasiline asünkroonmootor 120 8.4 Kahefaasiline asünkroonmootor 121 8.5 Alalisvoolumootor 122 8.6 Trafo 126 9 Voolu toime inimesele 129 10 Kirjandus 132 4 1 Alalisvool 1
annaabi.ee 
