Nad hoidsid ära eestlaste mobiliseerimise Punaarmeesse ja takistasid Nõukogude hävituspataljonidel põletamist ja purustamist. Paljud metsavendade salgad ühinesid Saksa armeega, et Nõukogude Liidu vastu võidelda. Sõja alguses kasutas Saksa armee vaid Eesti vabatahtlikke. Ja neid oli üsna palju. Sooviti ära hoida NSVL-i kallaletungi Eestile. Kui Saksa rinde olukord halvenes, hakati värbama vabatahtlikke Eesti SS leegionisse. Kuna vabatahtlikke oli liiga vähe, siis asendati see sundmobilisatsiooniga. Saksa armees sõdimine aitas Eesti riigil okupatsiooniaastatel venestumisest hoiduda. Eesti riigi okupeerimisel 1940. aastal siirdusid paljud eestlased Soome. Teist korda hakkas eesti noormeeste Soome liikumine hoogu võtma 1942. aastal, kui toimus sundmobiliseerimine Saksa armeesse. Soome armees loodi eestlastest eraldi väeosa. 1944. aastal kutsuti eesti mehed Soomest tagasi Eesti kaitselahingutesse võitlema. Sõjaline abi soomepoiste näol oli
ning selle tõttu suri palju palju eestlasi ülekurnatuse või haiguste tagajärjel. Saksa sõjaväkke läksid eestlased suures osas vabatahtlikult, et maksta kätte Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest. Esimesteks vabatahtlikeks olid metsavendade üksused. Rindeolukorra halvenedes suhtumine muutus - natsliku Saksamaa poliitika tekitas eestlastes sedavõrd sügavat pahameelt, et vähesed soovisid minna võitlema Suur- Saksamaa eest. Vabathtlike värbamine asendati osalise sundmobilisatsiooniga. Enamik Saksa poolel sõdinu Eesti väeosadest hävis septembris 1944 Punaarme suurpealetungi käigus. Kui Saksamaa kapituleerus, langes enamik ellujäänud sõdureid Punaarmee kätte vangi. Need mehed, kes olid valmis võitlema iseseisva Eesti nimel said selleks kolmanda võimaluse ühinedes Soomlasetega. Ulatuslikum põhenemine algas märtsis 1943, et pääseda Saksa mobilisatsioonist. Põgenikega tegelev Eesti Büroo seadis sihiks luua
Saksamaa väejuhatus läks üle sundmobilisatsioonile. Vabatahtlikute sooviks oli kättemaksta selle eest, mida nad kogesid NL okupatsiooni ajal. Metsavendade üksused osalesid lahingutes Eesti pinnal, Saksa vägede kooseisus ning hiljem saadeti nad laiali. Sõjavõimude alluvuses moodustati idapataljone. Politseivõimud aga politseipataljone. 1942. aastal värvati Eesti SS-leegionisse vabatahtlikke, kuid Saksa poliitika oli neile vastukarva. Seejärel asendati leegion osaliste sundmobilisatsiooniga. Hiljem sai selle nimeks Eesti SS-diviis, mis allus sakslastele. Kuulutati välja üldmobilisatsioon, sest Punaarmee oli lähenemas Eesti piirile. Teenistusse ei mindud vastumeelt, sest tarvis oli kaitsta Eestit, kui kodumaad. Mobiliseerituid koondati piirikaitserügementidesse. Enamik saksa pool sõdinuid hävis Punaarmeega võitluse. Saksamaa kapituleerudes langesid Eesti sõdurid Punaarmee vangi. Kolmandaks võimaluseks oli meestel võimalus ühineda soomlastega. Nende sooviks oli
Saksa armee ridades oli esialgu ka suur hulk vabatahtlikke eestlaseid, kuna eelkõige sooviti kätte maksta Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest, kuid oli ka muid põhjuseid. 1942. aastal hakati vabatahtlikke värbama SS-leegionitesse, kuid see ei toiminud enam. Eestlastes tekitas natsliku Saksamaa poliitika sedavõrd sügavat pahameelt, et nüüd soovisid vaid vähesed minna võitlema Suur-Saksamaa eest. Kuna vabatahtlikke värbamine ei õnnestunud, siis asendati see osalise sundmobilisatsiooniga. Punaarmee lähenedes kuulutas Eesti Omavalitsus 1944. Aastal välja üldmobilisatsiooni. Kartes Punaarmee naasmist mindi sõjaväeteenistusse nüüd meelsamini. Põhiosa mobiliseeritutest koondati piirikaitserügementidesse, osa aga kasutati Eesti leegioni täiendamiseks. 1944. Aasta suvel osalesid nii leegion kui ka piirikaitserügemendid lahingute Punaarmee vastu, andes suure panuse kodumaa kaitsmisse. Enamik Saksa poolel sõdinud
Marta Laane- Elanud kogu Saksa okupatsiooni aja varanduse otsas ja sehkendanud ohvitseridega, vallamajas tööl, ta tahab Taavit lahutada perekonnast. Osvald Roik- Hiie sulane Ferdinand Uba- umbes 40 aastane, lühikest kasvu, sandiks lastud mees, jääb Hiiele elama, oli olnud metsas redus Leonard Kibuviir- paksude neegrihuultega, oli metsas redus Eduard Tähna e. Piibu Eedi- Kõne defektiga, õpib keeli, koos Taaviga ``soomepoiss`` Jaan Meos, Manivald Pihu- sundmobilisatsiooniga saksa armees, vabatahtlikuna soome armees. Joakin Lompus- endine ``soomeposs``, kes reetis paarkümend noort leegionimeest, lubab inimestele Rootsi sõitu ja kogub selle eest alusetult raha. Kruusiaugu Siim- rannaelanik, kes juhatab paadini, endine metsavaht Tõnis- vang, vanamees, vangis Taavile lootust sisendav ja moraali ülal hoidev 6. Autor tahab öelda, et juhusel võib olla suur roll inimese saatuse kujunemisel. 7
Oleme neil ju nüüd nii kindlalt käpa all, aega küllalt." 7. ,,Venelased, need on lollid, nendega on lihtne, aga need kuradi oma kommunistid. Juhtuvad jälile, muud pole. Või näeb keegi ja saab kadedaks. Praegu on küll kõik veel nii juhmiks ja tuimaks löödud, keegi ei oskagi kaebamisele ja nuhkimisele mõelda." 8. ,,Pea mu sõnu meeles- meie oleme esimesed, kes tõmmatakse liistule, ja meile ei kingita vähimatki. Saksa armeed saad vabandada sundmobilisatsiooniga. Soome armeed aga mitte, ja meie vabatahtlik tagasitulek kodumaale punaste vastu võitlema- see on surmapatt." 9. ,,Praegu saan vanade pattude pärast, loodan, et Soome- asjani ei jõua. Endine vihavaenlane otsis mu üles. Tunneb mind läbi ja lõhki ning nüüd on NKVD-s. Eestlased ise on kõige kuradimad. Venelastel pole ju millestki aimu.Organisatsioon puudub veel täielikult." 10. Jäägu kõik, kus nad on! Mingu maailm hukka- tema magab oma sängis
koosseisust hukkunute ja haavatutena, ligi 2000 meest andis end sakslastele vangi. Märtsis 1945 osales uute sundmobilisatsioonidega täiendatud korpus lahingutes Kuramaal. SAKSA ARMEE Saksa vägede koosseisus tegid esimesi lahinguid kaasa metsavennad. Loodi idapataljone julgestusteenistuseks ning politseipataljone vahiteenistuseks ninf võitlusteks 1942.aastal hakati värbama inimesti Eesti SS-leegionisse. Kuna vabatahtlike värbamine ei toonud tulemusi, siis asendus see osalise sundmobilisatsiooniga. Sealsed madalamad juhtimisastmed olid eeslastest ohvitseride käes. 31.jaanuar 1944 kuulutati välja üldmobilisatsioon. Põhiosa mobiliseeritutest koondati piirkaitserügementidesse, osa aga kasutati leegioni täiendamiseks. Enamik Saksa poolel olnud väeosasi hävis septembris 1944. Kui Saksamaa kapituleerus, langes enamik ellujäänud Eesti sõdureid Tsehhimaal Punaarmee kätte vangi. SOOME ARMEE Mehed, kes olid valmis võitlema iseseisva Eesti nimel, suundusid Soome, Erna luuregruppi.
lahingulõikudel, hakati siiski eestlasi hindama. Võitlus idarindel toimus Eesti rahva vabaduse eest. Selle tõestuseks saatis prof. J.Uluots saksa sõjajõudude juhatusele märgukirja, kus rõhutas, et eestlased on selles sõjas erapooletud ja sõdivad vaid oma maa nimel, et taastataks Eesti Vabariigi õigused. Üsna pea sai aga selgeks, et Saksamaa ei taha taastada Eesti iseseisvust vaid asendada NSV Liidu okupatsiooni natsliku okupatsiooniga. Nii asendus eestlaste vabatahtlik värbamine sundmobilisatsiooniga, sest natsliku Saksamaa poliitika tekitas eestlastes pahameelt ja vähesed soovisid minna võitlema Suur-Saksamaa eest. Kuna sõjaõnn aga pöördus ja Eestile lähenesid taas kommunistlikud vallutajad, tõi see kaasa ohu, et Eesti pinnal taastatakse taas Nõukogude okupatsioon. Saksa väejuhatus vajas kohalikult rahvalt sõjalist abi. Prof. J. Uluots pidas sütitava raadiokõne kutsudes eesti mehi mobilisatsiooni korras Eesti kaitseks sõjaväkke astuma. Mehi tuli rohkem kokku, kui
Marta Laane- Elanud kogu Saksa okupatsiooni aja varanduse otsas ja sehkendanud ohvitseridega, vallamajas tööl, ta tahab Taavit lahutada perekonnast. Osvald Roik- Hiie sulane Ferdinand Uba- umbes 40 aastane, lühikest kasvu, sandiks lastud mees, jääb Hiiele elama, oli olnud metsas redus Leonard Kibuviir- paksude neegrihuultega, oli metsas redus Eduard Tähna e. Piibu Eedi- Kõne defektiga, õpib keeli, koos Taaviga ``soomepoiss`` Jaan Meos, Manivald Pihu- sundmobilisatsiooniga saksa armees, vabatahtlikuna soome armees. Joakin Lompus- endine ``soomeposs``, kes reetis paarkümend noort leegionimeest, lubab inimestele Rootsi sõitu ja kogub selle eest alusetult raha. Kruusiaugu Siim- rannaelanik, kes juhatab paadini, endine metsavaht Tõnis- vang, vanamees, vangis Taavile lootust sisendav ja moraali ülal hoidev 6. Üks suur probleem oli nõukogude võimu pealetung ja ka see, et oldi nõukogude võimu vastu ja
1Miks puhkes uus maailmasõda? 1.poliitilised eeldused:Rahvaliit ei suutnud enam suurriike ohjeldada ning 1930.aastate lõpul hakkas rahvusvaheline olukord teravnema.Lääneriikide lepituspoliitika, Müncheni kokkulepe, Austria ja Tsehhossolvakkia vallutamine ning Molotovi- Ribbentropi pakti sõlmimine lisasid Hitlerile kindlust. Nüüd võis ta Poolat ka rünnata. Nsv liidu juht Stalin kavatses nihutada aga oma riigi piire. Selleks oli vaja vallutada talle Molotovi- Ribbentropi paktiga eraldatus alad. 2Saksamaa ja Nsv liit ründavad Poolat. Teine maailmasõda hakkas 1.septembril.1939.aastal(9 päeva pärast Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist)Saksamaa sissetungiga Poolasse.3 sept. Kuulitasi Saksamaale sõja Prants ja Ingl. 17 sept sisenes Poolasse ka Stalini Punaarmee, kes vallutas Poola idaosa. 3Sõjategevuse laienemine1939 a novembril algas NL sõda Soome vastu. Soomlased suutsid säilitada oma iseseisvust aga Karjala läks Punaarmeelaste kätte. 194...
Erinevused: o NSVL Hävitasid Eesti majanduse, Nõukogulik maareform, kardeti o SMAA elavdasid eesti majandust, tühistati maareform, oodati kui ,, päästjaid" Eestlased erinevate võimude all: Saksa väes selleks, et Punaarmeest lahti saada, sundmobilisatsioon Punaarmees sundmobilisatsioon Soomlastega (soomepoisid) Punaarmee vastu, ei tahetud sundmobilisatsiooniga Saksa armees olla SS leegion (Eesti üksus) sundvärbamine, sundmobilisatsioon *1944a EESTIS Jaanuaris Punaarmee Narva jõe piiril Eestis kuulutati välja Mäe poolt üldmobilisatsioon Veeb algus J.Uluotsa kõne raadios kutsus mehi mobilisatsiooni Märtsis Punaarmee pommirünnakud 25.07 vallutasid Punaarmee üksused Narva Soomepoisid Eestisse 25.08 vallutati Tartu Sept Punaarmee suur pealetung 18
hingamise“ – uute jõureservide- leidmine. Kuulus „ime Vislal“, mis hoidis ära kommunistliku maailmarevolutsiooni vallandumise 1920. aastal, sai esimest korda teoks Eestis juba aastavahetusel 1918/1919. Punaarmee peatamine, rahvaväe üleminek vastupealetungile ja Eesti pinna puhastamine võõrvallutajatest muutis sõjalis-poliitilist olukorda mitte üksnes Eestis, vaid kogu Ida-Euroopas . Kuigi vabatahtlike värbamine oli esialgu läbi kukkunud ning asendunud sundmobilisatsiooniga, ei tähendanud selle algus vabatahtlike väeosade lõppu. Detsembri jooksul said rahvuslikult meelestatud inimesed aru, et kodumaa päästmist pole oodata kuskilt väljastpoolt, vaid iseseisva riigi kaitseks tuleb ise välja astuda, ohverdades selle nimel kasvõi oma elu. Detsembri teisel poolel asendus varem riigi poolt teostatud vabatahtlike värbamine vabatahtlike omaalgatusega ning mobiliseeritutest moodustatud polkude kõrvale tekkis üha enam vabatahtlikest koosnevaid üksusi. 18
annaabi.ee 
