rahva ja Eesti riigi kohus nii oma kui maailmakultuuri ees. Rahvusliku kultuuripärandi säilitamise kohustuse sätestab Eesti Vabariigi põhiseadus. Kultuuripärandi kui terviku järjepidevat hoitust tuleb teostada igapäevaselt ka selle pärandiosa suhtes, millel hetkel ei ole silmanähtavat päevakajalist või poliitilist tähtsust. Erilist tähelepanu vajab hävimisohtu sattunud kultuuripärand ja üha enam digitaalsena tekkiv kultuuriväärtus. Sundeksemplari seadus Sundeksemplar üldises mõistes on väljaandja poolt tasuta raamatukogudele loovutatav trükis, auvis või elektrondokumendi eksemplar. Vastu võetud 12. 02. 1997. a seadusega. Sundeksemplari seadus määrab kindlaks trükiste, auviste ja elektrooniliste teavikute sundeksemplaride loovutamise alused ja korra ning trükistele, auvistele ja elektroonilistele teavikutele ning nende sundeksemplaridele esitatavad nõuded. Kultuuriväärtuslike väljaannete säilitamine
materiaalselt määrusega. Määruses määrusega. kultuuripärandit nähakse ette hariduslikel, teaduslikel rakendatavad nõuded jne. ja elamuslikel eesmärkidel. Sundeksemplar Sundeksemplar – Saavad 6 Eesti Sundeksemplari saaja raamatukogudele tasuta raamatukogu: RR, peab tagama loovutatav trükise, auvise TÜR,TAR,TLÜAR ja sundeksemplari ja elektroonilise teaviku TTÜ. säilitamise, sihipärase eksemplar. kasutamise ja
Komplekteerimisplaanid tuleb kooskõlastada nii, et vältida dubleerimist ja olla rahasäästlik. Rahvaraamatukogudel ei soovitata komplekteerida piiratud lugemisotstarbe ja lühiajalise tähtsusega trükiseid. Ei komplekteerita teavikuid, mis õhutavad vägivalda, solvavad inimõigusi või vähemusi. 40. Mis on sundeksemplaride kogumise eesmärk? Sundeksemplari kogumise eesmärk on rahvuskultuuri täieliku kogu loomine nende registreerimiseks, statistikaks ning kättesaadavaks tegemiseks teadustöös ja kunstiloomes. Kogutud võrguväljaanded tehakse üldsusele kättesaadavaks Interneti kaudu. Sundeksemplaride kogumisega tagatakse neile riiklik hoiustamine ja kaitse. 41. Mis on sundeksemplari objektiks? Eestis valmistatud teavikud või elektroonilised teavikud;
MAADEAVASTUSED Trükikunsti mõju kommunikatsiooni võimalustele. Kultuuriliste märksõnade teisenemine. Trükiste arvukuse kasv. Odavus. Kirjaoskuse kasv. Eraraamatukogude areng. TRÜKIKUNST. MAADEAVASTUSED Skriptooriumi eraldumine raamatukogust. Raamatukogu ilme muutumine. Nn.saaliraamatukogu. Trükikunst ideoloogiate teenistuses. Maadeavastuste eeldused. Kokkupuuted teiste kultuuridega. Raamatukogude hävitamine. PROTENSTANTISM Kalvinism. Jean Calvin. Francios I. Sundeksemplari seadus. Anglikaani kirik. Henry VIII. John Leland. Luterlus. Martin Luther. Komplekteerimispõhimõtted. Reformatsioon Eesti alal. Tallinna dominiiklaste kloostri sulgemine. PROTENSTANTISM. Oleviste kiriku uus seisund. Problemaatililine algusdaatum. Raamatukogu staatus. Heinrich Bröcker 1658-67 Jacobus Felssberg (1667-84), 1684 1777 kd. Reinhold Gristi raamatupärand. Oleviste raamatukogu edasine käekäik. käekäik VASTUREFORMATSIOON
jsp?id=12828432 Soovitusi kogude kujundamiseks rahvaraamatukogudele: http://www.eru.ee/joomla/index.php/organisatsioonist/3-struktuur/86- soovitusi-kogude-kujundamiseks Teadusraamatukogude ühtse komplekteerimiskava koostamise põhimõtted ja teadusraamatukogude teadusinformatsiooni ning arhiivraamatukogude rahvusteavikute hankimise finantseerimise taotlemise, taotluste läbivaatamise ning finantseerimise otsustamise kord: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1036731 Sundeksemplari seadus: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=968385 Sundeksemplari seaduse rakendamine: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp? id=12873316 Kooliraamatukogude töökorralduse alused: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12997498 ERÜ kogude toimkond: http://www.eru.ee/joomla/index.php/organisatsioonist/struktuur/54
Eesti ajakirjanduse sisu bibliografeerimine. 1915 evakueeriti Tartu Ülikooli Raamatukogu sõja eest Nizni Novgorodi, Permi ja 1918 Voronezi. 1917 likvideeriti Trükiasjade Peavalitsus, kaotati tsensuuri. Sõnavabadus vaid punastele. 1918 eraldati kirik riigist ja kool kirikust. Kõik kiriku raamatud läksid rahva omandusse. Keelati usuline raamat. Hulk raamatukogusid natsionaliseeriti. Esimese EV ajal hakkas TÜ raamatukogu täitma rahvusraamatukogu rolli, saadi sundeksemplari a. 1919. 1918 asutati Riigiraamatukogu, alates 1919 hakkas saama sundeksemplari. 1944 nimetati ümber Eesti NSV Riiklikuks Raamatukoguks, hakkas täitma avaliku raamatukogu ülesandeid. 1953 anti Kreutzwaldi nimi 1988 nimetati ümber Eesti Rahvusraamatukoguks 1946 loodi Teaduste Akadeemia Keskraamatukogu, 1947 hakati saama eesti trükisest 2 sundeksemplari. Bibliograafia ajalugu:
raamatukokku. Hugo Kapp. SUURE PRANTSUSE REVOLUTSIOONI MÕJU RAAMATUKOGUDE ARENGULE Suure Prantsuse Revolutsiooni olemus. Kuningliku raamatukogu nimetamine rahvusraamatukoguks. Riigistamine. Depood. Dekreet depoode töökorralduse kohta. Rahvahariduse komitee raamatukogude sektsioon. Henri Gregoire. SUURE PRANTSUSE REVOLUTSIOONI MÕJU RAAMATUKOGUDE ARENGULE Raamatute ümberjaotamise põhimõtted. Negatiivsed momendid raamatutega ümberkäimisel. Sundeksemplari kadumine. Prantsuse revolutsiooni tähtsus raamatukogunduse vallas. PRANTSUSMAA / SUURBRITANNIA Napoleon I Kataloogide koostamine. Uus raamatukoguhoone. Leopold Victor Delisle. Briti Muuseumi raamatukogu. Antonio Panizzi. Ringikujuline lugemissaal. Fondi suunitlus. ITAALIA / VENEMAA Itaalia ühendamine. Rahvusraamatukogude paljusus. Poliitika seotus raamatukogudega. Tsaari-Venemaa mitmetasandilisus. Illegaalsete raamatukogude tekkimise põhjused.
Raamatukogu nime · 1956 - taastati II maailmasõjaajal katkenud rahvusvaheline raamatuvahetus · 1960 - alustati TPI bibliograafia koostamist · 1961 - alustati regulaarseid bibliograafiaõppusi üliõpilastele · 1966 - kinnitati instituudi teadusinformatsiooni teenistuse põhimäärus, millega määrati ka raamatukogu ülesanded infotöös · 1967 - raamatukogu hakkas saama eestikeelse kirjanduse sundeksemplari · 1968 - alustati koopiate valmistamist lugejatele; valmis esimene metoodikavahend lugejaile. Aastatel 1968-1995 on ilmunud üle 30 metoodikavahendi · 1969 - avati Kohtla-Järve üldtehnilise teaduskonna raamatukogu, mis 1992. aastal anti üle vastloodud Virumaa Kõrgkoolile · 1970 - avati majandusteaduskonna raamatukogu · 1971 - loodi köitekoda · 1972 - 28
Teadusliku sisuga informatsioon mis tahes andmekandjal 21. Mis on rahvusteavik? Eestikeelne, Eestis ilmunud muukeelne, välismaal ilmunud Eestit käsitlev ja/või eesti autoritega seotud teavik mis tahes andmekandjal 22. Rahvusraamatukogu määratlus/definitsioon. National library raamatukogu, mis vastutab oma asukohariigis kõigi selles riigis ilmuvate teavikute kogumise ja säilitamise eest (Sundeksemplariraamatukogu – õiguspäraselt sundeksemplari saav raamatukogu) 23. Kõrgkooliraamatukogu määratlus/definitsioon. Library of an institution of higher education Raamatukogu, mille põhifunktsiooniks on teenindada üliõpilasi, akadeemilist koosseisu ja spetsialiste ülikoolides ning teistes kõrgharidust andvates õppeasutustes Kõrgkooliraamatukogu võib teenindada ka kogu elanikkonda 24. Nimeta Rahvusraamatukogu peamisi ülesandeid rahvusraamatukoguna.
nõudnud. Kuna Tartu Ülikoolist oli saanud rahvusülikool ja seal alustati 1919. aastast esmakordselt eestikeelse õppega, siis tuli ka raamatukogus komplekteerimissuundi muuta. Pearõhk raamatute muretsemisel läks nüüd eestikeelsetele ja Eesti-ainelistele raamatutele. Loodi Estica osakond, kuhu koondati eestikeelne ja Eestit käsitlev muukeelne kirjandus. Väga oluline osa uue osakonna komplekteerimisel oli 1918. aastal trükiseadusega omandatud tasuta sundeksemplari õigus. Samuti saadi osakonda raamatuid annetatud erakogudena ja emigreerinud sakslastest maha jäänud raamatukogudest. 1920. aasta augustis--septembris reevakueeriti Venemaalt umbes 450 000 köidet ja saabunud kirjanduse hulgas oli 5 kasti raamatuid, mis olid samuti sobilikud uude osakonda. Seoses evakueerimisega selgus, et 2% raamatutest oli kaotsi läinud. Samuti selgus,et osa raamatuid olid kahes või enamas eksemplaris. Ülejäänud eksemplarid eraldati juba tsaariajal loodud
organite ning rahvusvaheliste organisatsioonidega. · koordineerib raamatukogude rahvusvahelist koostood · analuusib raamatukogude olemasolevat vorku ja kavandab selle korrastamist riiklike investeerimisprogrammide raames Raamatukogude tegevus reguleerivad seadused, määrused ja muud õiguslikud aktid: · rahvaraamatukogu seadus · avaliku teabe seadus · arhiiviseadus · andmekogude seadus · autoriõiguse seadus · sundeksemplari seadus · teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus · Eesti rahvusraamatukogu seadus · raamatukogu trükiste müügi juhend · raamatukogudevahelise laenutuse juhend · raamatukogude töökorralduse juhend · kooliraamatukogude töökorralduse alused EBLIDA Euroopa Raamatukogu-, Info- ja Dokumentatsiooniühenduste Büroo. Seal on kallis liikmemaks, esindab raamatukogu- ja infotöötajaid ning peamised huvivaldkonnad on autoriõigus jm. (loeng 6,7) 3
41. Mis on sundeksemplaride kogumise eesmärk? Sundeksemplaride kogumise eesmärk on trükiste, auviste ja elektrooniliste teavikute kui rahvuskultuuri olulise osa täieliku kogu loomine nende bibliograafiliseks registreerimiseks, statistilise arvestuse pidamiseks ning kättesaadavaks tegemiseks teadustöös ja kunstiloomes. Sundeksemplaride kogumisega tagatakse trükiste, auviste ja elektrooniliste teavikute riiklik hoiustamine ja kaitse 42. Mis on sundeksemplari objektiks? 1) Eestis valmistatud trükised, auvised või elektroonilised teavikud; 2) välisriikides tellimisel valmistatud trükised, auvised või elektroonilised teavikud; 3) Eestisse levitamiseks sissetoodud välisriikides valmistatud eestikeelsed või Eestit käsitlevad trükised, auvised või elektroonilised teavikud; 4) võrguväljaanded. 43. Missugustest trükistest, auvistest ja võrguväljaannetest tuleb
kättesaadavad kõigile neid saab osta, raamatukogudest laenutada. E-kursuse materjalidega on aga mitmeid probleeme [3 lk 14]: · nad võivad muutuda kättesaadavaks vaid kursustel osalejatele; · nende materjalide olemasolust isegi ei teata; · e-kursuste objektide säilimine hetkekujul tulevase õppetöö, teadustöö ja kui kultuuriväärtusena pole paika pandud. (Trükise "igavese" säilitamise ja kättesaadavuse garanteerib sundeksemplari seadus, arhiivraamatukogud); · e-kursus on ühe inimese arendatud ja tema puudumisel ei saa seda edaspidi kasutada. Lahendus: Arvestada vastavalt vormistatud, säilitatavaid, kättesaadavad materjale publikatsioonidena. Töötada välja vastavad lahendused, et e-materjalide kättesaadavus oleks mingil viisil võimalik ka teistele. Lasta kursused, õpiobjektid, teavikud üle kirjeldada professionaalidel (analoogselt teadusinfosüsteemidaga), luua mugav
annaabi.ee 
