kardinaalset voorust, mille ümber kõik pöörleb. Paganlikud voorused (4): 1. arukus 2. mõõdukus 3. meelekindlus 4. õigus Lisanduvad 3 teoloogilist ja kristlikku voorust: 1. usk (rist) 2. lootus (ankur) 3. armastus (süda) Need on Jumala poolt antud, sõnastatud Pauluse poolt Uues Testamendis. Keskaja kõik voorused polnud samad, mis antiikajal. Thomas tahab sünteesida Aristotelese eetikat: A eetika keskendub ülimale hüvele (hea summa summum bonum). Õnn leitakse Jumala armastamisest. Kristlik eetika ütleb, et inimene saavutab lunastuse pärast surma. Maises elus maksimaalselt kättesaadav on võimalik läbi vooruste. Thomas ütleb, et moraal rajaneb pigem inimloomusel ja mõistusel kui jumalikul käsul. Vooruste eetika kehtis Euroopas valgustusajani (17. sajand).
ubi dubium ibi libertas kui on küsimusi, siis on vabadus Verus amicus amore more ore re cognoscitur sõpradeks saadakse läbi armastuse, erinevuste, kõne ja tegude Non ut edam vivo, sed ut vivam edo ära söö, et elada, ela, et süüa Nemo saltat sobrius keegi ei tantsi kainelt Scire legis non hoc est verba earum tenere, sed vim ac potestatem Nupcie sunt maris et femini et consorsium omnes vitae, divine et humani communicatio iuris summum ius, summa iniura vandest kõrgemal, kõrgeim vigastus Libertas quae sera tamen vabadus, kuigi hilja Et sic magna pugna extincta est suur lahing oli lõppenud tempus est ludendi aeg mängida VENI,VIDI,VICI tulin, nägin, võitsin Qui desiderat pacem, preparat bellum Magno sum olen suur Habent sua fata libelli raamatutel on oma saatus Non scholae sed vitae discimus. me õpime elust, mitte koolist. QUOD ME NUTRIT ME DESTRUIT see kes toidab, see ka hävitab mind
arukus 2. mõõdukus 3. meelekindlus 4. õiglus need on loomupäraselt, aga on ka kolm kristlikku voorust, mis on Jumala antud: 1. usk 2. lootus 3. armastus A keskendub ülimale hüvele-seotud õnnega (Jumala armastamisega- Kristlik aspekt) Kristliku eetika järgi täieliku lunastuseni (summum bonumini) pole võimalik maises elus jõuda. Maise õnne maksimumi saab läbi vooruste. ,,Moraal rajaneb pigem inimelamusel ja mõistusel kui jumalikul käsul." Vooruste eetika kehtis valgustusajani. Ka tänapäeval on vooruste-eetikaid, eriti ingliskeelses maailmas. Mõned arvavad, et peaks olema uus renesanss, kuna praegu on kõik liiga fragmenteeritud.
Solus cum sola, in loco remoto, non cogitabuntur orare "pater noster". mehe ja naise kohta, kes on kahekesi eraldatud kohas, ei arva keegi, et nad loevad issameiet. Suavis laborum est praeteritoeum memoria meeldiv on meenutada möödunud hädasid. 5 Sufficit ad id natura, quod poscit loodus annab küllaldaselt selleks, et rahuldada loomulikke vajadusi. Summum nec metuas diem, nec optes öra karda viimset päeva, kuid öra teda ka ihalda. Sunt delicta tamen quibus ignovisse velimuson ka selliseid vigu mida me tahame jätta tähelepanuta. T Tantum possumus, quantum scimusniipalju suudame kui palju tahame. Tempora mutantur et nos mutamur in illis. Ajad muutuvad ja meie nede sees. Tempora si fuerint nubila, suolus eriskui tulevad kurvad ajad, jääd sa üksi. Tetrica sunt amoenanda iocularibus kurba tuleb ravida naljadega.
Jumalariik rajaneb armastusel jumala vastu (caritas), mis võib areneda enesepõlguseks. Nende välised avaldumisvormid on vastavalt riik ja kirik, ometi leidub mõlemas vastaspoole vaimulaadi esindajaid. Seetõttu põimuvad tegelikus ajaloos mõlema poole taotlused, kuni aegade lõpus nad eraldatakse teineteisest ja võitjana jääb püsima jumalariik. Õpetus armastusest. Igas inimeses on üldine armastusevõime - amor (tähistab ka tahet), mis on suunatud kahes suunas: 1)summum bonumile - caritas; 2)madalamatele väärtustele - cupitidas. Caritas on vesi, mis suunatud aeda (kastab); cupitidas on solgivesi, mis voolab kloaaki. Kes armastab maist, on halb. Maiste asjade puhul (perekond, raha) oleneb sellest, kas kasutame (uti - siis pole midagi häda) või maitseme (frui - siis on asi halb). Inimelu on võrreldav palverännakuga isamaale. Head kasutavad maailma, et Jumalat maitsta, kurjad kasutavad Jumalat, et maailma maitsta. Uti ja frui vahel on omaette skaala
Jumal monoteismis Monoteistlikud religioonid defineerivad ainujumalat selliste mõistete kaudu nagu (ülim või kõrgeim) looja, isand, valitseja, karjane, kohtumõistja jne ning selliste omaduste kaudu nagu ülim, lõpmatu, igavene, täiuslik, kõikvõimas, kõiketeadev jne. On ka seisukoht, et Jumalat ei saagi defineerida ega tõeselt kirjeldada, kuna ta seisab väljaspool inimese mõistusega hõlmatavat ala. Mõnede arusaamade järgi on Jumal paratamatult hea (summum bonum), mõned aga peavad Jumalat teispool moraali asetsevaks. Üldiselt usutakse, et Jumalaga on võimalik kontakteeruda ja suhelda ning Jumal võib end ja oma tahet erineval viisil inimestele ilmutada. Mõned peavad aga Jumalat inimestele täiesti mõistetamatuks ning Jumalaga suhtlemist võimatuks. Teised käsitlused Panteism on usuline hoiak, mille järgi Jumal ja kõiksus on üks ja seesama. Jumalale on antud ka
Kustav, Kusti on eriti populaarsed 19.saj lõpus ja juhuslik. See ei puuduta ainult maiseid 20. saj. alguses. eesmärke. · Kirjanduslik tegevus · Õnnelik elu... · Ta alustab kirgliku eksiõpetuste vastu võitlejana. · See, mille poole inimene tegelikult püüdleb on "Contra Academicus". KÕRGEM HEADUS (SUMMUM BONUM). · "Pihtimused" · Maised eesmärgid inimest ei rahulda, sest ta on · "Kolmainsusest" pidevalt uute eesmärkide jahil. · "Jumalariigist" De civitate Dei. 22 raamatut. See · Kõrgeim ja muutumatu varandus (summum et on peateos, mida kirjutas aastail 413-426. Impulsi incommutabile bonum) on üksnes Jumal.
ära kurjast. Kristus leiab vajaliku olevat, et Isale tuleb teatud fraasiga meenutada, et ta midagi mõtlematut ei teeks ning ei paneks tillukesi inimsipelgaid liiga rängale proovile ülivõimsa Saatana vastu. ,,Selle [fraasi - A. L.] sobimatus on nii kolossaalne, et kui see pöördumine ei sisalduks Meie Isa palves, peaks seda nimetama selgeks jumalateotuseks, sest kuidagi ei sobi omistada taolist vastuolulist käitumist Armastuse Jumalale ning Summum Bonum`ile." (JUNG 2002:61) Seega soovib Jung jääda selle juurde, et dualism pole Jahve puhul kusagile kadunud, vaid lihtsalt eristunud ning võtnud selged piirjooned: ,,heledam pool" sai inkarnatsiooni läbi kuju Kristuses, samas kui ,,tumedam pool" koondus paratamatult Saatana ning tema tegude nimetaja alla. Siin on selgelt järgitav loogika, mis tuleneb Jungi ,,individuatsiooniprotssesi" kontseptsioonist. Selle kohaselt areneb nisuiva temas peituva geneetilise programmi alusel viljataimeks
Suur lause tunnetuste keskele: "Credo, ut intelliges, intelliga, ut credas" (Usun, et mõista, tunnetan, et uskuda). Suurtel pöördelistel hetkedel on jõutud isikutunnetuseni (Sokrates, Descartes). Usk on Augustinusele valgustav jõud. Teine silmapaistev printsiip: "Beate certe omnes vivere volumnus" (Kindlasti tahame kõik õnnelikult elada). Vana igatsus õnne järele (juba epikuurlastel oli eudaimonism). Õnne otsides otsime kõrgemat headust - summum bonum. Jumalat otseselt ei usu, kuid on olemas rahutus kõrgema järele. Jumala vastuvõtmisel tuleb selgus ja rahu. Uusplatonistidel oli kõrgeim väärtus hen, sealt tulid asjad alla. Augustinus annab lihtsuse, selguse ja elegantsiga mõtteviisile selgroo, miinused tulevad alles pärast välja. Õpetus armastusest. Igas inimeses on üldine armastusevõime - amor (tähistab ka tahet), mis on suunatud kahes suunas: 1)summum bonumile - caritas; 2)madalamatele väärtustele - cupitidas
annabki mulle kindluse, et olen olemas, sest et ma saaks kahelda, peab olema olemas keegi kahtleja. -) Augustinus leidis, et meie hingesügavused on põhjatud ehk me vajame kindlat sisukohta/tugipunkti, milleks ta arvas olevat mõtlemist ennast. Augustinuse mõistes tegutseb ja püüdleb inimkond peamiselt õnne suunas kuna on õnne paradoks (kui saad õnne kätte, tahad järgmist ja järgmist), peab olema tegelik püüdlus hoopis summum bonum ehk ülim headus ehk see kõrgem väärtus, mis ei oleks suhteline mitte kellegi arust. Selleks pidas Augustinus jumalat ehk kõikidele inimestele on omane püüdlus jumala poole ning see leiab väljenduse armastuses kui seesuguses. *) Augutinus uskus, et võime teist inimest armastada ei tule tema ilust ja headusest, vaid sellest, et meil üldse ongi võime armastada. Armastuse ehk amori ehk kire, mis on sarnane
jne), eetika koodekseid, eetika süsteeme e teooriaid: · Vooruste eetika ehk iseloomu-eetika, millele vastavalt on eetika ülesandeks inimese loomuse täideviimise võimaldamine (nt Aristotelese eetika ja enamik antiikaja eetikatest). · Tagajärje eetika , mis vaatleb eetiliste küsimuste puhul eelkõige tegusid ja nende tagajärgi (nt utilitarism, konsekventsialism) "Eesmärk pühitseb abinõu" e. summum bonum (jesuiidid) 2 Praktiline eetika "Eetika" võib tähendada lisaks filosoofia valdkonnale ka mõnda konkreetset eetilist süsteemi (nt. kutseeetika)või olemasolevat eetiliste hoiakute kompleksi, nt · meditsiinitöötaja ametieetika e artsieetika, · bioeetika, · spordieetika, · keskkonnaeetika, · ajakirjanduseetika, · internetieetika, · ärieetika, · röövlieetika, · külaeetika, · REKLAAMIEETIKA
Nõnda teeb härra Maurus, sest tema tahab, et tema poisid oleks haritud inemised ja et tal poleks nende pärast häbi. Ning kui teie seas on mõni, kes ometi ütleb, et temal pole paberit ja ei tule mitte härra Mauruse juure, siis valetab see inemine härra Mauruse peale, nagu valetas see, kes ütles: jumal on varas. See sai oma palga ja see teine ei jää mitte ilma. Sellepärast hoidke, et te ei hakka paberit varastama komade pärast, sest see oleks, mis vanad roomlased ütlesid: summum jus, summa injuriae. See on kuradi väljaajamine Beeltsebubiga. Ja teil peaks häbi olema õppida Puskinit ning Goethet, kui teie teate, et te ei pane komasid õigel kohal. Punastama peate teie lauldes An allen Gipfeln ist Ruh', An allen Wipfeln spürest du Kaum einen Hauch, kui teie teate, et teil pole paberit iisraeli mehe pulga asemel. Goethe ei leidnud oma Itaalia reisul teatavat paleed, aga komasid ei pannud ta mitte, nõnda et tema võib teile eeskujuks olla mitte
annaabi.ee 
