Rõhku, mis seejuures ksüleemitorudes tekib, nimetatakse juurerõhuks. Transpiratsioonikoefitsient on defineeritud kui Veehulk, mida taim kulutab ühe ühiku kuivaine kohta. Vee kasutamise efektiivsus on defineeritud kui Taimede veekasutuse kasutegur orgaanilise aine sünteesimisel. WUE = sünteesitud orgaanilise aine hulk/ transpireeritud H2O Õhulõhede passiivne liikumine on Õhulõhede liikumine võib olla ka passiivne, kui avanemise/sulgumise põhjuseks on turgorrõhu muutus sulgrakkude naaberrakkudes. Millest on tingitud turgori muutus õhulõhede avanemisel hommikul Valgus paistab fotosüntees aktiveeritakse CO2 konsentratsioon rakuvaheruumides väheneb spetsiifiliselt retseptorid ( nt PEP – karboksülaas ) reageerib. Valguse toimel aktiveeritakse H+ATP, pumbatakse prootonid välja ning hakatakse K ioone ja Cl ioone rakku transportima veepotentsiaalväheneb vesi liigub rakkudesse turgor suureneb õhulõhed avanevad.
Erinevalt tavalisest auramisest (evaporatsioon, näiteks veekogu pinnalt ) on õhulõhede kaudu toimuv protsess taime poolt reguleeritav. Transpiratsioon: õhulõhede kaudu toimuvat transpiratsioon moodustab 90%; kutikulaarne transpiratsioon 10 %, see on suurem noortel lehtedel. Õhulõhed koosnevad kahest sulgrakust, mille vahele jääb ava. Õhulõhede sulgumine/avanemine on oma olemuselt turgorliikumised, s.o. määratud sulgrakkude vee sisalduse poolt. Taim ise juhib sulgrakkude tööd reguleerides taimest vee väljumise intensiivsust. Transpiratsiooni intensiivsust mõjutavad järgmised keskkonnategurid: päikesekiirgus, temperatuur, suhteline õhuniiskus tuule kiirus, kasvupinnase veega varustatus. Taimede kiired kohastumised vee puudusele Suureneb kasvu takistava hormooni abtsiishape (ABA) sisaldus, see põhjustab
ja nende kaudu aurub vesi ka atmosfääri. Vesi imatakse mullast risodermi ja juurekarvade abil, mille välispind võib olla üllatavalt suur. Vee kättesaadavust mõjutavad mulla veesisaldus, temperatuur ja õhustatus. Õhulõhed asuvad enamasti lehtede alumisel pinnal ja moodustavad umbes ühe protsendi lehelaba pindalast. Õhulõhesid moodustavad sulgrakud on omapärase ehitusega: nende õhupilupoolsed rakukestad on paksemad kui välimised rakukestad. Sulgrakkude välisküljed venivad raku siserõhu ehk turgori mõjul rohkem välja kui siseküljed, rakud muutuvad kumeraks ning õhulõhe avaneb. Kui sulgrakkude turgor väheneb, tõmbuvad rakud sirgu ja õhulõhe sulgub. Väiksem osa veest (kuni 10%) aurustub ka lehe epidermi katva kutiikula (hüdrofoobne kiht) kaudu. Taim püüab võimalikult vähe vett kaotada, vältides asjatut transpiratisooni, kuid see on vastuolus taime vajadusega kindlustada õhulõhede kaudu fotosünteesiks vajalik CO2 kogus
sulgemine reguleerib transpiratsiooni intensiivsust. Lehtedes ja okastes asub palju väikesi õhulõhesi, mis asuvad enamasti nende alumisel pinnal ja moodustavad 0,5-2% lehe või okka pinnast. Õhulõhede kaudu toimub süsihappegaasi tungimine lehtedesse ja nende kaudu toimub ka vee aurumine assimilatsiooniaparaadist. Õhulõhesid ümbritsevad sulgrakud on omapärase ehitusega – nende õhulõhepoolsed rakuseinad on paksemad kui välimised rakuseinad. Sulgrakkude välisküljed venivad pärast veeimamist rohkem välja kui siseküljed, muutudes kumeraks ning õhulõhe avaneb. Kui sulgrakkude siserõhk väheneb, rakud muutuvad sirgemaks ja õhulõhe sulgub. Väiksem osa veest (5-10%) aurustub ka lehepinda katva kutiikula (kattekoe) kaudu. Taim püüab võimalikult vähe vett kaotada ja vältida asjatut transpiratsiooni, kuid see on vastuolus taime vajadusega fotosünteesiks vajaliku CO2 koguse kindlustamisega õhulõhede kaudu
47. Transpiratsioonikoefitsient on defineeritud kui . transpiratsiooni produktiivsuse pöördväärtus. Transpiratsiooni produktiivsus suurus, mis väljendab kuivaine hulka grammides, mis on sünteesitud 1g kulutatud vee kohta 48. Vee kasutamise efektiivsus on defineeritud kui ...transpiratsiooni produktiivsus? 49. Õhulõhede passiivne liikumine on .......... kui avanemise/sulgumise põhjuseks on turgorrõhu muutus sulgrakkude naaberrakkudes 50. Millest on tingitud turgori muutus õhulõhede avanemisel hommikul Õhulõhede avanemise sagedaseks põhjuseks on turgori tõus rakkudes kaaliumi ioonide kontsentratsiooni kasvu tõttu. Õhulõhede avanemisel valguses aktiveerub rakumembraani H+-ATP-aas, sekreteeritakse rohkem prootoneid ja membraanipotentsiaal hüperpolariseerub (muutub ~50mV negatiivsemaks), K+ kanalid avanevad ja ioonid liiguvad tsütoplasmasse ja edasi vakuooli antipordis prootonitega.
endoterm nagu loomsetel organismidel, idulehtedes on ka veel varuained idu arenguks. Taimi jagatakse ühe- ja kaheidulehelisteks 1.3. Õhulõhed ehitus ja talitlus Õhulõhed on selleks, et tagada taime ainevahetus väliskeskkonnaga. Koosneb ta kahest sulgrakust, nende vahelisest pilust ja kaasrakkudest. Sulgrakud on tavalised epiderm rakud, kuid nende kuju on erinev. Sulgrakkudel on paksemad rakukestad ja neil on omadus muuta kuju rõhu toimel. Seda rõhku, mis tagab sulgrakkude tööd nimetatakse turgoriks, mis on seotud osmootse rõhuga. 1.4. Taime organid Elundkonnad taimedel puuduvad, on aga erinevad organid. Organite eristamine taimedel sai alguse siis, kui taimed maismaale tulid. Juur. Juur on tavaliselt sümmeetrilise ehitusega maasisene organ, millel esineb tipmine algkude. Juure ülesanneteks on: taime kinnitamine mulda; vee ja lahustunud ainete transportimine teistesse taime organitesse; varuainete säilitamine; ta on
miinus ........... MPa? 28. Juurerõhu suurus ja tekkimise põhjus taimedes Juurerõhk on madal positiivne 0,1-0,5 MPa. Kui ioonid sisenevad mullalahusest veega taime, siis läbi apoplasti, sümplasti ja sümplasti plasmodesmide satuvad ksüleemi. Ksüleemis madaldub seetõttu veepotensiaal (võrreldes mullalahuse omaga) ja vett hakkab ksüleemi sisse tulema. Samal ajal tekib ksüleemitorudes rõhk, tekib juurerõhk. 29. Millist õhulõhede liikumist nimetatakse passiivseks? Kui sulgrakkude naaberrakkude turgorrõhu muutustest on tingitud liikumine 30. Millest on tingitud turgori muutus õhulõhede avanemisel hommikul Tingitud sulgrakkudesse sissetulnud veest, mis põhjustab turgorrõhu sulgrakkudes. Sulgrakkude õhupilupoolsed seinad muutuvad nõgusaks (radiaalse mitsellatsiooni tõttu tselluloosi mikrofibrillid paiknevad õhulõhega risti) ja turgorrõhk on suurem kui kaasrakkudes, mis ka piirnevad õhulõhet. Selleks, et vesi liiguks sulgrakkudesse, peab olema
(Dianthus); 5) aktinotsüütne -- sulgrakud on ümbritsetud radiaalselt paiknevatest kaasrakkudest. Teine õhulõhede klassifikatsioon põhineb sulgrakkude ehitusel. Selle järgi esineb nelja tüüpi õhulõhesid: Mnium-tüüp (joonis). Õhupiluga piirnev rakukest on kõige õhem, teised kestad on enamasti paksenenud. Õhulõhe avanemise põhjustab sulgrakkude laienemine epidermi välispinnaga risti; Amaryllis-tüüp. Sulgrakud on oakujulised. Õhupilu-poolne rakukest on ebaühtlaselt paksenenud, teistel külgedel on rakukest õhuke
Toimib vastupidiselt auksiinile stimuleerides pungade teket. Etüleen: Ainus gaasiline hormoon. Soodustab viljade valmimist, lehtede langemist ja inhibeerib rakkude kasvu. Soodustab emasõie teket. Giberelliin: Kontrollib võrse pikenemist. Paljudel asendavad idanemiseks vajalikku valgust või külma. Soodustab isasõie teket. Aktiveeriv alfa-amülaasi geeni ekspressiooni. Abstiishape(ABA): Kasvuinhibiitor viljades ja pungades. Stimuleerib valkude sünteesi seemnetes. Osaleb sulgrakkude sulgumisel. Toitained: C H O. Orgaaniliste molekulide osad. Omastamine gaasina või veest. Toitained: N S P B Si (mittemetallid). Orgaaniliste struktuuride osised. Omastamine nitraadi, ammooniumi, fosfaadi jne. Transport iooni või molekulina. Toitained: K Na Mg Ca (leelismetallid). Orgaanilistes ühendites. Mg ensüümis, Ca kelaadina. Transport ja omastamine lihtkatioonina. Toitained: Fe Mn Cu Zn Mo (raskmetallid). Ensüümide komponendid. Muudavad o-a, ensüümreaktsioonide põhjustaja
ja muudab näiteks juurte-lehtede suhet. ABA reguleerib akvaporiinide hulka ja juhtivust veele (nii juurtes kui ka lehtedes). ABA suurendab vastupidavust soolsusele, veedefitsiidile, külmale ja kuumale, (aktiveerides geene ja tekitades uusi valke). Kõik reaktsioonid mis nende stresside puhul esinevad ei sõltu siiski ABA-st. ABA reguleerib õhulõhede avatust, ABA retseptorid asuvad nii õhulõhede sulgrakkude plasmamembraanis kui ka rakusisestes valkudes. Pärast retseptoriga seondumist käivitatakse protsesside ahel mis viib kas membraanjuhtivuse muutustele või RNA sünteesi muutustele. • Etüleen - (C2H4) ehk (H2 - C = C - H2). Etüleen on signaalmolekul viljade valmimisel, patogeenide (seened, bakterid, viirused) rünnaku puhul (patogeenide rünnaku puhul tõuseb etüleeni sünteesiva
Idulehed b. Esilehed c. Järglehed 4 Asukohapõhiused eritüübid a. Alalehed b. Pärislehed c. Kõrglehed Erilehisus d. Heterofüllia e. Anisofüllia 22. Mesofüütne leht, selle koeline ehitus ja kudede toimimine. 1 Epiderm a. Karvad ja papillid=näsad b. Kutiikula ja vahakiht c. Õhulõhed (1) Sulgrakud ja õhupilu (2) Kaasrakud (3) Tüübid kaasrakkude või sulgrakkude rakukestapaksendite põhjal 2 Mesofüll a. Sammas- ja kobekude b. C4-taimedel pärgmesofüll 3 Juhtkimp a. Kinnine b. Kimbutupp c. Lehe roodumus 4 Leheroots ~primaarne vars a. Eralduskiht 23. Lehe eritüübid. Ökoloogilised, ontogeneetilised ja asukohapõhised eri tüübid. 24. Lehe muudendid 1 Köitraod 2 Leheastlad: Tervest lehest; Lehe osast; Abilehtedest 3 Püünislehed 25
hüdrofoobsete eritistega. Kattekoe rakud lasevad valgust läbi. Põhikude jaguneb kaheks: sammaskude ja kobekude. Sammaskoe rakkudes on palju kloroplaste ja tegu on põhilise fotosünteesiva koega. Kobekoes on rakud hõredamalt ja ka kloroplastid on hõredamalt. Kobekoe põhiülesanded on: vastutamine gaasivahetuse eest ja veeauru kogumine. Alumine kattekude, milles on õhulõhed (on erandeid, nt ujuvad lehed). Õhulõhed: koosnevad kahest sulgrakust. Sulgrakkude eripära on see, et nende rakukestad on ebaühtlaselt paksenenud. Teiseks õhulõhe koostisosaks on õhupilu, läbi mille toimub gaasi ja veeauru vahetus. Õhulõhede seos fotosünteesiga: 1.) fotoaktiivne avanemine- valge aja saabudes õhulõhed avanevad (pimeduse saabudes õhulõhed osaliselt sulguvad). 2.) hüdroaktiivne sulgumine- vee defitsiidi tingimustes siis veekaotuse vähendamiseks õhulõhed sulguvad suures
..9 korda. Transpiratsiooniks nimetatakse vee aurumist taimedest nende maapealsete osade (puudel peamiselt lehtede ja okaste) kaudu. Transpiratsioon on taime tähtsamaid funktsioone, mis on seotud tema toitumisega, kasvuga, turgori säilitamisega rakkudes, soojusreziimi reguleerimisega. Transpireeritav vesi aurub peamiselt lehtedes olevate õhulõhede kaudu. Kui mullas on vett vajaka ja veevaru lehtedes intensiivse transpiratsiooni tõttu kahaneb, väheneb sulgrakkude turgor ja õhulõhed sulguvad. Õhulõhede sulgudes fotosüntees lakkab, sest süsihappegaas ei pääse lehtedesse. Selle tagajärjel kasvavad puud vähe või ei kasva üldse, sest kutikulaarne transpiratsioon on puittaimedel väga väike. Transpiratsioon oleneb ka ühel ja samal liigil väga erinevatest teguritest, nii et kindlat suurust sellel ei ole. Peale puuliigi sõltub transpiratsioon kliimast, ilmastikutingimustest, mulla omadustest, taime arengufaasist (vanusest) ja üldisest
annaabi.ee 
