10 olulisemat sündmust, mis kindlustasid Eesti iseseisvumise väljakuulutamist . 1. 1905. aasta revolutsioon äratas rahva poliitilise aktiivsuse. Hakati looma parteisid ja erakondi ning esile kerkisid eestlastest poliitikud. 2. Venemaa sõda Saksamaaga tõi kaasa baltisakslaste vastased aktsioonid ja nende mõju vähenemise - organisatsioonide, ajalehtede, koolide sulgemised, maalt väljasaatmised. See oli eestlastele vastukarva ning tekitas rahva seas rahutusi. 3. 1917. aastal tungisid Saksa väed Eesti saartele ja sellega kaasnes sõjavastaste loosungitega esinevate enamlaste populaarsuse tõus. Ning sellises segaduses loodi algeline plaan iseseisva Eesti riigi jaoks. Varsti hakati tegutsemiskava täiendama salajastel koosviibimistel ning küsiti nõu ja abi teistelt riikidelt, loodi välissaatkond. 4
Teatud aladel on selgelt tunda probleeme, mis on hädavajalikud ning mis oleksid nende lahendused. Kõige kergem oleks teha vaade tulevikku ning statistikale põhinedes teha valik. Samas ei ole miljon eurot väga suur raha, et saaks ühele alale annetada raha tänapäeva tehnika soetamiseks või aidata organisatsioone või firmasid, et nad saaksid oma eesmärgid täita. Eestis ei ole tuletõrjujatel just kõige parem olukord sagedased depoode sulgemised kaotavad töökohti ning madal palk ei vääri nende töö raskust.Kõige ohtlikumaks peetakse põlevasse majja minemist, sest seal võivad päästjat varitseda ootamatud ohud: võib kuhugi kukkuda, midagi võib peale variseda, lisaks suits, ving, kuumus. Depoodes olevad sõidukid ei ole tänapäevase tehnikaga- tuletõrje, ekstraktsiooni- ning esmaabivarustusega- ning paljud on pärit ka nõukogudeajast, mis vajavad tihedaid parandustöid. Tuletõrjemajade olukord on halb,
Oktoobril (Viktor Kingissepp ja Ivan Robtsinski) *KAKSIKVÕIM Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee (Jaan Anvelt) ja Maapäev Enamlased Eestis *Kaotati baltisakslaste privileegid, mõisad võeti ära *Tööstusettevõtted, pangad ja maa riigistati *Mõisamaad ei jagatud talupoegadele vaid hakati rajama ühismajandeid ehk kommuune *Kirik lahutati riigist ja kool kirikust, mõnedest kirikutest tehti ''punased'' rahvamajad *Konflikt teiste parteidega (maalt väljasaatmised, ajalehtede sulgemised) *Linna- ja valla omavalitsuse asemele Töörahva saadikute nõukogud *Kohtute asemele revolutsioonilised tribunaalid *Eestit nähti Venemaa osana November 1917 *15. November Maanõukogu otsusega kuulutas end kõrgemaks võimuks kuni uue rahvaesinduse valimiseni - Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu (et saaks asutava Eesti riigi, protesteerisid kommunistide vastu) -Maanõukogu otsused tunnistati seniks seadusteks. See oli Eesti riikluse teke (de
Tööjaotus! Ajakirjandusturg. Massileht Valgus! Esimesed fotod, esimene päevaleht! Sajandivahetus - 1917/18 Eritüübilised ajakirjad: satiir ja huumor, põllundus, kuukiri Eesti Kirjandus, Noor- Eesti, pereajakirjad. Geograafiline laienemine, Eesti lehed ka USAs. Tallinn sai KESKUSEKS! Suur osa varasemaid lehti lõpetas! Päevalehed: Teataja, Päevaleht, Tallinna Teataja! TRÜKIVABADUS lehed streikisid eeltsensuuri vastu. Tuli järeltsensuur: väljaannete sulgemised, palju lühiealisi lehti. Ajalehed politiseerusid. Töölislehed: Hommik ja Hääl. Tiraazid kasvasid. Levisüsteem mutus tellimist asendas üksikmüük. Trükitehnika modernseks. ESIMENE ROTATSIOONIMASIN (trükkimina 10x kiirem), LADUMISMASIN, POSTIMEHE KIIRPRESS! Ajakirjanikud kui poliitikud. Spetsialiseerusid teatri ja muusikaajakirjanikud, karikaturistid, reporterid Vabadussõjas, EESTI AJAKIRJANIKKUDE LIIT 1919. Päts, Vilde, Speek, Luiga, Veiler, Laaman, Tõnisson.
Eesti Vabariik 1) Eesti iseseisvumine: a) I maailmasõda - aastateil 1914-1918. Põhjuseks oli suurriikide omavahelised vastuolud ning võitlus ülemvõimu pärast Euroopas. Venemaa astus sõtta, kuid ei olnud sõjaks tegelikult valmis. Sõja mõju Eestile: · Venemaa sõda Saksamaaga tõi kaasa baltisakslaste vastased aktsioonid ja nende mõju vähenemise - organisatsioonide, ajalehtede, koolide sulgemised, maalt väljasaatmised. · Vene armeese mobiliseeriti 100 000 eestlast (hukkus ca 10 000). Kuigi rahvusväeosa ei moodustatud omandati sõdimiskogemusi ning paljud said vene armee ohvitserideks. Kogemusi läks vaja hilisemas Vabadussõjas. · Sõda tõi kaasa majanduslike olude halvenemise, osa maid jäid sööti, sõjaväe tarbeks rekvireeriti hobuseid ja kariloomi.
andis inimestele ühistegevuse ja demokraatia kogemusi II I maailmasõda ja selle mõju Eestile (§ 7, lk 28-30) I maailmasõda 1914-1918. Põhjuseks suurriikide omavahelised vastuolud ning võitlus ülemvõimu pärast Euroopas. Venemaa astus sõtta Antanti poolel, kuid ei olnud sõjaks valmis. Sõja mõju Eestile: 1) Venemaa sõda Saksamaaga tõi kaasa baltisakslaste vastased aktsioonid ja nende mõju vähenemise - organisatsioonide, ajalehtede, koolide sulgemised, maalt väljasaatmised 2) Vene armeese mobiliseeriti 100 000 eestlast (hukkus ca 10 000). Kuigi rahvusväeosa ei moodustatud omandati sõdimiskogemusi ning paljud said vene armee ohvitserideks. Kogemusi läks vaja hilisemas Vabadussõjas. 3) sõda tõi kaasa majanduslike olude halvenemise > osa maid jäid sööti, sõjaväe tarbeks rekvireeriti hobuseid ja kariloomi 4) tööstu orieneerus ümber sõja vajadustele > laskemoona, sinelite ja transpordivahendite tootmine
taktikaline üleolek. Sama ei saanud väita nende liitlaste kohta. 6) Antant pidas survele vastu eelkõige tänu Ameerika Ühendriikide majanduslikule ja finantsabile. Sakslaste poolt 1917 välja kuulutatud piiramatu allveesõda oli USA sõttaastumise üks peapõhjuseid. Milline oli I maailmasõja mõju Eestile? 1) Venemaa ja Saksamaa vaheline konflikt tõi kaasa baltisakslaste vastased aktsioonid ja nende mõju vähenemise - organisatsioonide, ajalehtede, koolide sulgemised, maalt väljasaatmised 2) Vene armeese mobiliseeriti 100 000 eestlast (hukkus ca 10 000). Kuigi rahvusväeosa ei moodustatud, omandati sõdimiskogemusi ning paljud said Vene armee ohvitserideks. Kogemusi läks vaja hilisemas Vabadussõjas. 3) sõda tõi kaasa majanduslike olude halvenemise - osa maid jäid sööti, sõjaväe tarbeks rekvireeriti hobuseid ja kariloomi 4) tööstus orienteerus ümber sõja vajadustele - laskemoona, sinelite ja transpordivahendite tootmine Mõisted
ja demokraatia kogemusi II I maailmasõda ja selle mõju Eestile (§ 7, lk 28-30) I maailmasõda 1914-1918. Põhjuseks suurriikide omavahelised vastuolud ning võitlus ülemvõimu pärast Euroopas. Venemaa astus sõtta Antanti poolel, kuid ei olnud sõjaks valmis. Sõja mõju Eestile: 1) Venemaa sõda Saksamaaga tõi kaasa baltisakslaste vastased aktsioonid ja nende mõju vähenemise - organisatsioonide, ajalehtede, koolide sulgemised, maalt väljasaatmised 2) Vene armeese mobiliseeriti 100 000 eestlast (hukkus ca 10 000). Kuigi rahvusväeosa ei moodustatud omandati sõdimiskogemusi ning paljud said vene armee ohvitserideks. Kogemusi läks vaja hilisemas Vabadussõjas. 3) sõda tõi kaasa majanduslike olude halvenemise > osa maid jäid sööti, sõjaväe tarbeks rekvireeriti hobuseid ja kariloomi 4) tööstu orieneerus ümber sõja vajadustele > laskemoona, sinelite ja transpordivahendite tootmine
kirjastusühisuse halb majanduslik seis, sest neil oli palju laene ja võlgasid. Postimees oli olnud liiga kritiseeriv valitsuse suhtes ja see maksis neile kätte. Tõnisson eemaldati lehest. Valitsus soovis välja lõigata ajakirjanduses kritiseeriva poole, sest Postimees oli ainus, kes seda viljeles. Lugejatele sooviti näidata rahulikku ja head poolt elust. Tasalülitatud ajakirjandus Ajalehed pidid järgima Riikliku Propaganda Talituse ettekirjutusi, karistused karmid (sulgemised). Kuna riigis kehtis kaitseseisukord s.t. väljaannete sulgemine oli väga lihtne- kui valitsusametnikele kasvõi midagi lehe juures ei meeldinud, oli põhjust seda sulgeda. Poliitiliste ja ühiskondlike arutelude kadumine, artiklite lühenemine, üldinimlikud teemad. Ajakirjade arvukus kasvas, sest need viljelesid „kergemaid“ teemasid, õpetasid inimesi jne. : Ajakiri Kõigile, Huvitav Zurnaal, Maret jt. Loomingu vastu Varamu (riigi poolt, Visnapuu juhtfiguur, paremad
vahendist. 1929-1933 oli suur ülemaailmne majanduskriis, mis sai alguse New Yorgist. Kriisi põhjused: • kaupade ületootmine, mis põhjustas omakorda enneolematu tööpuuduse ja kollapsi panganduses • USA loobus vabakaubandusest ning kehtestas kõrged tariifid sisseveetavale kaubale Kõige rohkem sai kannatada Saksamaa, sest majandus oli tihedalt seotud USA laenudega. Kriisi tagajärjed: • tööstusettevõtete sulgemised ja suur tööpuudus • streigid, maksukoormuse suurendamine, abirahade vähendamine • äärmusliikumised • tekkisid totalitaarsed või autoritaarsed režiimid Peale Franklin D. Roosevelti presidendiks saamist 1932. aastal ja „Uus kurss” (New Deal) välja mõtlemist, hakkas majanduskriis taanduma. 2. Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel. Peale I maailmasõda hakkas demokraatia levima, sest sõjas olid peale jäänud demokraatlikud riigid
Hindamise aluseks on inventuurid. Konservatiivsuse printsiibi järgi olgu varad pigem alla kui üle hinnatud ja kohustused pigem üle kui alla hinnatud. 3) tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded Tuleneb tekkepõhisest arvestusest, mis nõuab, et tulud ja kulud kirjendatakse perioodil, millal nad tekkisid. Näiteks viitvõlgade ja viitlaekumiste arvestus, kulumi arvestus, ebatõenäoliselt laekumata arvete arvestus. Lõpetamiskanded nt tulu- ja kulukontode sulgemised. 4) koostatakse põhiaruanded ja lisad. Raamatupidamise aastaaruanne koostatakse eesti keeles ja Eestis ametlikus kehtivas vääringus, märkides arvnäitajate puhul kasutatud täpsusastme (näiteks tuhandetes kroonides). Finantsaruanded näitavad tehingute finantsmõjusid, mis on majanduslike omaduste järgi jaotatud suurtesse klassidesse. Viimaseid nimetatakse finantsaruannete elementideks. Nendeks on: finantsseisukorra hindamisel bilansis varad, kohustused ja omakapital;
annaabi.ee 
