Kuidas ma teeksin Eestis heategevust miljoni euroga? (1)

Kuidas ma teeksin Eestis heategevust miljoni euroga?

Eestis ei ole just suur valik, kus saaks teha heategevust. Teatud aladel on selgelt tunda probleeme, mis on hädavajalikud ning mis oleksid nende lahendused. Kõige kergem oleks teha vaade tulevikku ning statistikale põhinedes teha valik. Samas ei ole miljon eurot väga suur raha, et saaks ühele alale annetada raha tänapäeva tehnika soetamiseks või aidata organisatsioone või firmasid, et nad saaksid oma eesmärgid täita.
Eestis ei ole tuletõrjujatel just kõige parem olukord – sagedased depoode sulgemised kaotavad töökohti ning madal palk ei vääri nende töö raskust.Kõige ohtlikumaks peetakse põlevasse majja minemist, sest seal võivad päästjat varitseda ootamatud ohud: võib kuhugi kukkuda, midagi võib peale variseda, lisaks suits, ving, kuumus. Depoodes olevad sõidukid ei ole tänapäevase tehnikaga - tuletõrje, ekstraktsiooni- ning esmaabivarustusega- ning paljud on pärit ka nõukogudeajast, mis vajavad tihedaid parandustöid. Tuletõrjemajade olukord on halb, sest kapitaalremondi jaoks ei ole riik raha andnud ning sellepärast tehakse kergemad tööd ise. Olmeruumid on küll alati puhtad, kuid näevad välja nagu oleks hoone ehitatud väga kaua aega tagasi, sest kogu interjöör on kulunud ja hakkab juba lagunema .
Iga aasta on riik sulgenud vähemal ühe, kui mitte kaks depood, sest riigil puudub selle jaoks raha. Praegu vahetub töötajaskond tihedamini kui umbes 10 aastat tagasi. Eks leitakse paremini tasustatav töökoht. Tasu kulub päästjatel kiiresti, sest ostetakse toitu, mis ei lähe halvaks, sest väljakutse ajal on töötajad sunnitud kohe liikuma hakkama- neil kehtib 1 minuti reegel. Hoonete ning sõidukite olukord ei ole väga hea. Hooned on ehitatud kaua aega tagasi ning värv hakkab juba kooruma ja krohv alla kukkuma. Kõik parandustööd tehakse ise ning raha krohvimise ja värvimise jaoks aetakse ka töötajatelt kokku. Sõidukitel on näha parandustöid, mis on ajutised ning mis tuleb kunagi korralikult ära parandada. Samas on liikvel veel nõukogudeaegsed tuletõrjemasinad, mis on küll töökorras, kuid lagunevad päris kiiresti. Neil puudub ka tänapäevane tehnika, nagu GPS-süsteemid, ekstraktsiooni- ning esmaabivarustus. Päästjatele ei ole abiks ka vanade masinate juurde käivad tööriistad, mis raskendavad tööd oma suure raskuse ja mõõtmetega.
Ühe miljoni euroga suudaks uuendada paljude depoode tehnikat ning välja vahetada ka vanad tuletõrjemasinad. Uued tööriistad, masinad ja riietus aitaks nende tööle kaasa väga palju, sest uued materjalid on kergemad ja ei takista nende liikumist. Heategevusega ei saa küll kõiki depoosi täielikult aidata, sest kõik on kallinenud ning seega tuleks alustuseks vaadata millistel depoodel on väljakutsete ja masinate olukorra suhe kõige halvem . Kindlasti tuleks aidata ka vabatahtlikke depoosid andes neile väljavahetatud tööriistadega või andes neile isegi mõned uued, kuid arvestades hetkelist tuletõrjujate olukorda, tuleb neid kõiki aidata.