Suhtumine teistesse inimestesse või rahvustesse stereotüüpide alusel Meie ettekujutused ja arusaamad ei ole muutumatult kindlad, üheselt usutavad või selged, vaid need muutuvad koos aja ja ruumiga. Meie ettekujutused teistest kaugetest kultuuridest, millest meie ise ei tea tegelikult midagi, põhinevad stereotüüpidel ja müütidel, mida oleme meediast või teistelt inimestelt selle kohta kuulnud. Kuidas ja kust siis saavad sellised steretüübid tuntuks ja kas seda on võimalik paranadada? Esmased kontaktid stereotüüpidega toimuvad lastel väga varases eas ning kui neile see külge jääb, siis sellest lahti saada on juba väga raske ning vahel isegi võimatu. Lapsed puutuvad stereotüüpidega tihti peale kokku juba lasteaias, kuigi nad ise ei pruugi seda teadagi ningn see juurdub sealt neile selline arvamus, et selline asi ongi tegelikult tõsi. Teiseks puutuvad noorukid sellega
(Ibragimova) Netsaeva uuringud näitavad, et ideaalne naine on truu, pehme, hell, tagasihoidlik, salliv. (Netsaeva) Teises rühmas on need stereotüübid, mis on seotud mehe või naise rolliga ühiskonnas. Tavaliselt naiste rollid on seotud perega (lapsed, kodusus jne), meeste rollid tööga. Kui hinnatakse naisi, siis vaadatakse, millised on pere ja lapsed, kui hinnatakse mehi, siis vaadatakse, millised on professionaalsed saavutused. (Klecina 1998: 19) Kolmandas rühmas on need steretüübid, mis on seotud professionaalsete tegevustega, erialadega, mis rohkem sobivad naisele või mehele. UNESCO uuringute andmed näitavad, et meeste tegevuste stereotüüone loetelu sisaldab sellised erialad: inseneer, autojuht, mehaanik, arhitekt, uurija, aga naiste erialad on õpetaja, raamatupidaja, raamatukoguhoidja, sekretär, telefonist, koduabiline. (Unesco 1991: 115) Kõik need soostereotüüpide rühmad on seotud, aga võib ka eraldada teisi rühmaid, see sõltub
Sama kehtib rahvusvahelisel tasemel. Kohalikul tasemel on info ilmselt olulisem - inimesi huvitab, kuidas naabrid suhtuvad omandisse, missuguses kirikus nad käivad, missugusest haridusest on huvitatud enne kui liiguvad antud naabruskonda elama. Oluline on mitte niivõrd konkreetsete inimeste teadmine kui tüübi teadmine, mille määrab ära rahvus, klass jmt. Täpsemalt öeldes, oluline on mitte niivõrd teadmine kuivõrd olemasolevad stereotüübid, mida me omame. Steretüübid võivad muutuda - näiteks paari aasta jooksul peale Teist M-sõda muutus ameeriklaste suhtumine sakslastesse ja venelastesse kardinaalselt. Seega, vastastikune teadmine mõjutab integratsiooni positiivselt siis, kui on seotud mingi eelneva kogemusega, mis on olnud positiivne jvp. Teadmine iseenesest ei ole nii oluline. Seega, uurimise puhul indikaator peaks andma infot mitte lihtsalt teadmiste kohta, vaid selle teadmise hinnangu kohta.
Kui inimene on minu jaoks negatiivne, siis on see mulje sügavam seda on raskem ümber lükata, seda enam, et edaspidi ma väldin temaga suhtlemist. Ei teki ka olukorda, et seda muuta! Taju mehhanismid: stereotüübid Soorollid- feminiinsus ja maskuliinsus Maskuliinsed võivad olla ka biloogilised naised ja vastupidi!! Viidata sellele, et meis on stereotüübid. - Inimeste, tunnuste jms klassifitseerimine mingite kriteeriumite alusel. - Nt Harari ja McDavid (1973) õpetajate steretüübid õpilaste nimede alusel. - Meie vs nemad - -Nt Out-grupi homogeensuse efekt - eelarvamused – kasutame neid ka uute inimestega kohtudes. -Kultuurilised stereotüübid Milleks on stereotüübid kasulikud? (kuigi nad paika ei pea) Annab meile võimaluse aja ja tutvuse puudusel teha kiiresti hinnang ära Taju mehhanismid: enesetaju -SELF = referents-punkt teiste hindamisel. - Sh on määrava rolliga informatsiooni OLULISUS selfile/endale (Gangestad et al, 1992)
annaabi.ee 
