ja väärtushinnang on samastumas *Vabakaubandus- Vabakaubanduse põhimõte, kaupa saab osta ülemaailma erinevatest kohtadest *Transnationalism-inimesed saavad suhelda üle interneti ja on võimalus külastada, vaba suhtlemine. 12) Leia õige sõna. * institutsioon Eestis, mis koostab riigieelarve projekti – Valitsus * ametiseisundi kuritarvitamine – Korruptsioon * riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide omavaheline suhtlusprotsess – diplomaatia 13) Millised on sinu meelest üleilmastumise kolm positiivseimat külge? Põhjenda iga näidet. * Inimeste, oskustööliste liikumine- oskustöölised saavad oma oskuseid rakendada ka muja *Kaupade kiirem liikumine, lihtsam , tooteid on võimalik soetada globaalselt interneti vahendusel *Ettevõtted võivad laiendada tootmist ka mujal riikides, edendab majandust
tugeva keskvõimuga suveräänsed riigid. Viini kongressi süsteem- kehtestati 1814-15, säisitati endine süsteem, lisati õigus rahvusvaheliselt sekkuda. Versaillesi süsteem- kehtestati 1919-20, lisati eelnevatele rahvaste enesemääramise õigus, loodi hulgaliselt väikeriike nagu ka Eesti Vabariik. 13) Diplomaatia mõiste. Diplomaatia kaasaegsed vormid (4.1) Diplomaatia- riikide ja rahvusvaheliste organite suhtlusprotsess. a. Sunnidiplomaatia b. Majandusdiplomaatia c. Kriisidiplomaatia d. Tippkohtumistediplomaatia e. Avalik diplomaatia f. E-diplomaatia 14) Identiteedi mõiste ja selle erinevad määratlused. Rassiline, etniline ja usuline identiteet, nendega seonduvad probleemid tänapäeva maailmas. Identiteet- omaduste kogum, mis teeb objekti unikaalseks võrreldes teiste objektidega. Rassiline- Väline bioloogiline tunnus, mille põhjal otsustatakse, kes sa oled
patsiendi keskkonnast. Imogene Kingi teooria kirjeldab tervist, mis hõlmab inimese dünaamilisi elukogemusi. See eeldab sise- ja väliskeskkonnas pidevat kohanemist stressiteguritega, kasutades samal ajal oma ressursse optimaalselt. Seda selleks, et saavutada igapäevase elu maksimaalne potentsiaal. Teooria kirjedab õendustegevust vaimse ja füüsilise tegevusega seotud käitumiste jada. Õendus määratleb toimimis-, reaktsiooni- ja suhtlusprotsess, mille abil õde ja klient jagavad informatsiooni nende arusaamade kohta õenduse olukordades. Määratleb ära ka inimtegevuse 4 vastastikuse seose õe ja patsiendi vahel, kus tajutakse üksteist ja olukorda. Suhtlemise teel seavad nad eesmärgid, uurivad vahendeid ja lepitakse kokku eesmärkide saavutamise vahendites. Õendustegevuses on defineeritud reaktsioon: see on see, mida peetakse toimimises kirjeldatud käitumis järjestuste hulka
1.Kuidas on kujunenud kaasaegne rahvusvaheliste suhete süsteem? Kuidas muutus rahvusvaheliste suhete süsteem 1991. aastal? On kujunenud riikide kaubanduslike ja sõjaliste huvide tasakaalustamise tulemusena. 1991. a varises kokku Nõukogude Liit. Bipolaarsest maailmast sai unipolaarne. 2.Mis on diplomaatia ja millised on selle olulisemad vormid? Diplomaatia- suhtlusprotsess, võimaldab rahvusvaheliste suhete süsteemil toimida. Sunnidiplomaatia- erinevate vahenditega teise toimija käitumise muutmine. Kriisidiplomaatia-kõrgetasemeline suhtlus kus ületatakse riikide vahel tekkinud erimeelsused. Majandusdiplomaatia- mõjutatakse majandussuhete kaudu teisi oma poliitikat toetama. Avalik diplomaatia- mõjutatakse teise riigi kodanike nii, et need muudaks oma riigi valitsust toetama. Tippkohtumiste diplomaatia- toob kokku erinevate riikide liidrid, et arutada
● Põhjenda, miks on tuumarelva omamine rahvusvahelisel tasandil oluline? Mida see riigile annab? See on oluline mõjutusvahend, kuigi keegi seda tegelikult kasutada ei taha, sest tagajärjed suured. Need riigid on kohe laskevalmis, ehk alustama sõjategevust. ● Mis on diplomaatia peamine eesmärk? Nimeta vähemalt kolm diplomaatia vormi. Riikide ja ka rahvusvaheliste organisatsioonide omavaheline suhtlusprotsess, mis võimaldab, rahvusvaheliste suhete süsteemil toimida. Diplomaatia on ka kui riikidevaheline rahumeelne suhtlus, mille peamine eesmärk on vältida sõja tekkimist 1) Sunnidiplomaatia – ähvardamise või konkreetse tegevusega teise rahvusvahelise toimija seisukohtade muutmine (nt heidutuspoliitika) –Põhja-Korea suhtlus Lõuna-Koreaga –USA presidendi külaskäik Eestis
Ta ei saa edasi anda seda, mis teeglikult temas toimub, kunha see koosneb keerulistest protsessidest. Ta peab valima signaali, mis tema arvates võiks tähendada sõnumit. Seda valiku protsessi nim kodeerimiseks. Et sõnum jõuaks õieti vastuvõtjani (lapsevanemani), peab vastuvõtja sõnumi dekodeerima. Kui vanem dekodeerib sõnumi õieti, mõistab ta mida lapse tegelikult tahab. Samas võib vanem ka sõnumi valesti dekodeerida ja nii tekib vanem ning lapse vahel katkenud suhtlusprotsess. Kahe inimese vahelises suhtlusprotsessis tekibki sageli see viga vastuvõtja mõistab saatja sõnumit valesti, ent kumbki ei tea seda. Oletagem, et vanem otsustab dekodeerimise õigsust kontrollida et olla kindel, kas ta pole valesti aru saanud. Seda saab teha nii, et ta edastab oma mõtted dekodeerimise tulemuse lapsele. Kuulnud vanema tagasisidet, saab laps talle öelda, kas dekodeerimine läks õigesti või mitte
–USA, Venemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hiina Indial, Pakistan, Iisreal või Põhja-Korea •Oluline mõjutusvahend. Reaalsuses keegi ei taha kasutada, kuid relva olemasolu tagab nö “aga kui…” olukorra. o Mis on diplomaatia peamine eesmärk? Nimeta vähemalt kolm diplomaatia vormi. Sõltuvalt olukorrast- diplomaatia on riigihuvide kaitsmine mittesõjalistel vormidel. •Riikide ja ka rahvusvaheliste organisatsioonide omavaheline suhtlusprotsess, mis võimaldab, rahvusvaheliste suhete süsteemil toimida. Diplomaatia on ka kui riikidevaheline rahumeelne suhtlus, mille peamine eesmärk on vältida sõja tekkimist (21. sajandil vähemalt) •Sunnidiplomaatia – ähvardamise või konkreetse tegevusega teise rahvusvahelise toimija seisukohtade muutmine (nt heidutuspoliitika) –Põhja-Korea suhtlus Lõuna-Koreaga –USA presidendi külaskäik Eestis –Natsi-Saksamaa väljaheitmine Rahvasteliidust
ja vastuvõtmisega. Väga erinevad võivad olla ka nende inimeste nii füsioloogilised kui ka psühholoogilised filtrid, need kõik aga takistavad info normaalset vastuvõtmist. Tagasiside on vastus teie poolt edastatud sõnumile. Tagasisidega võimendatakse teatavaid käitumisi ja summutatakse teisi. Tagasisidemega kinnitatakse teiste inimeste käitumist. Kui me teiselt sellist tagasisidet ei saa, siis me hakkame selle üle kurtma - nt "ta ei kuula mind kunagi" jne. Aeg. Suhtlusprotsess sõltub alati teatud määral minevikust. Suhtlusprotsessis ei ole kunagi võimalik tagasi minna samasse punkti kust te alustasite, kuna suhtluses olukord pidevalt muutub. Selline kommunikatsioon leiab aset 3-l tasandil: 1. Intrapersonaalne kommunikatsioon mis toimub inimese sees. Siia alla kuulub nt mõtlemisprotsess, otsuste langetamine ja enesemääratlemine. Eneseõigustamine või – süüdistamine, päevikupidamine. 2
suhtlustakistused? Suhtlemisahel: sõnum sõnumi edastaja sõnumi vastuvõtja sõnumi kodeerimine (sõnumi väljendamine sõnade v kehakeele abil) ja dekodeerimine (sõnumi lahtimõtestamine vastuvõtja poolt) müra, suhtlemistakistused tagasiside, suhtlemise edukus. Suhtlemistakistused nt keelebarjäär (paluda rääkida aeglasemalt telefonis, silmast silma rääkimine); kesskkond (taustahelid, teised in-d). 46. Mida peab teenindaja tegema ja silmas pidama et suhtlusprotsess hästi õnnestuks? Arvestama suhtluspartneri isiksusega + teab suhtlusahela koostisosi ja etappe. Teenindaja vastutab teenindussuhtluse õnnestumise eest, sest temale on see töö ning temal tuleb seda teha parimal viisil teha vaatamata kuidas käitub klient. Kõikide kl-ga tuleb suhelda teeninduslikult!! Suhtlusahela toimimise veendumisel tuleb küsida ja anda TAGASISIDET nt kas ma selgitasin kõike teile arusaadavalt? Palun esitage täpsustavaid küsimusi. Kas ma
Kuulamiseks on vaja motivatsiooni. Kui ka huvi teema kohta on vähene või üldse puudub, tuleks kuulata, kas esineja ei räägi millestki, millest oleks personaalset kasu või millest tulenev kasu võib ilmneda alles hiljem. Kuulata tuleb nii nagu tahetaks, et teised seda teeksid. Kuulamine on õppimise võimalus. Sõnumit ei tohi hinnata enne, kui pole seda kuuldud täielikult. Tuleb meeles pidada, et kuulajal on oluline osa suhtlusprotsessis, ilma tema osavõtuta pole efektiivne suhtlusprotsess võimalik. /6/ Halbade kuulamisharjumuste kontrollimine Halbadest kuulamisharjumustest ülesaamine nõuab suuri pingutusi. Tuleb meeles pidada, et aus tagasiside aitab rääkijat, kui puudulik tagasiside see- eest viib teda eksiteele. Kui teatakse ette, et kuulatav materjal on raske ja keeruline, tuleks selleks eelnevalt olla ette valmistatud. Kuulamise ajal pole soovitatav püüda üles kirjutada ning meelde jätta kõike, mida kuuldakse. Selle asemel peaks
Sellel on meedia tehnoloogiline ja kultuuriline aspekt. Multimeedia laval avaldub live-kaamera ja ekraanina: onstage- või offstage-ruum kujutatud, vahendatud tegevus, kohalolek või kohaloleku puudumine. Live-kaamera loob vahetu toimumise illusiooni, nihutab lavapiire, kommenteerib lavategevust ja on dokumentaalne. Kultuur on multimeedialine talle on omane meediumikeskne lähenemine, kus multimeedialisus on üks mõiste suurest kooslusest, tekst kui universaalne ühik, mille suhtlusprotsess eri tingimustes erineb (vrd kiri, maal, foto). Meedium vahend või vahendaja, vahelüli, millega andmeid tajutakse, esitatakse, salvestatakse ja edastatakse. Meedia massiteabevahendid. Intermeedium implitsiitne tervik, mis tekib 2+ meediumi ühendamisel. Intermeedia tekst kasutab 2+ märgisüsteemi ja meediat sel viisil, et selle märkide visuaalsed ja muusikalised, verbaalsed, kineetilised või esitluslikud aspektid on lahutamatud.
annaabi.ee 
