kasutada selget ja arusaadavat sõnavara. 3) Õpilane ei tohi õpetajale esitada nõudmisi. 4) Õpilane ei tohi suhtuda õpetajasse ülbelt. 5) Õpilane ei tohi õpetajale vastu rääkida. 6) Õpilane peab õpetajasse suhtuma lugupidavalt. Kuidas käituda eakate inimestega igapäevases elus?: 1) Endast vanema inimesega rääkides tuleb teda ,,teietada", kui tegemist ei ole enda tuttavaga. 2) Eakate inimestega suhtlemiselt tuleb kasutada selget ja rahuliku hääletooni. 3) Eakatel inimestel on alati eesõigus. 4) Eakatele inimestele tuleb avada uksi ning neid ennem sisse lasta. 5) Ühistrantspordis tuleb pakkuda endast vanematele inimestele istet. 6) Endast vanematesse inimestesse tuleb suhtuda lugupidamisega.
), tagasiside (–isiku vahetud reageeringud ja info edastamine kommunikatsiooni protsessis) reaktsioon (emotsioon peale teate kättesaamist) , kommunikatsiooniviga? 4. Kuidas keskkond mõjutab kommunikatsiooni? Keskkond mõjutab kommunikatsiooni , kuna sõnum võib keskkonnategurite mõjul võimenduda või hoopis kaotsi minna. 5. Missugustest etappidest koosneb suhtlemine? Ümberlülitamine iseendaga suhtlemiselt partneriga suhtlemisele; kontakti loomine, põhiteadete vahetamine, kontakti katkestamine; 6. Missugused on informatsiooni edastamise võimalused? 7. Mis on avalike suhete (suhtekorralduse) eesmärk? Miks see on vajalik? Suhtekorralduse ehk PRi juhtmõte on luua arusaamist plaanipärase, kahepoolse ja järjepidava kommunikatsiooni abil. Ehk siis teha organisatsiooni tegevus oma sihtgruppidega dialoogis olles arusaadavaks, usaldusväärseks ja huvitavaks ning
Psühholoogia. Suhtlemispsühholoogia. Suhtes tuleks küsida tagasisidet. Kui keegi kuulab, siis tuleks anda tagasisidet, kas sa said aru, mida sulle räägiti. Tihti suhtlemisel, ei ole huvi kuulata teist vaid ise rääkida. Suhe on protsess, kus on rohkelt võimalusi suhet parandada/rikkuda. Suhtlemiselt tuleb ennas ANALÜÜSIDA. Inimene mõtleb tihti asju juurde mida situatsioonis pole. Üks ja sama tegevus on erineva tähendusega sõltuvalt meie emotsioonist/arvamusest. ,,Attributions made by happy and unhappy couples." Brehm & Kassin Mõjutamine on efektiivne kui sa tead mis mõjub ja tunned inimest. Mõjutatakse ka emotsioone n.kompliment ja tihti pärast seda esitatakse palve. Sotsiaalse võrgustiku kaudu saadava toetuse tüübid: · Psühholoogiline · Informaatiline
käitumisele, kujundades sageli isiksuse püsiva suhtlemisstiili. Rolliga seonduvad erinevad aspektid: · Rolliootused käitumise ja tegutsemise ootused, mida antud rollitäitjale esitatakse. Need on peamiselt ebaisikulised ja kehtivad konkreetsest rollitäitjast olenemata. Erinevates ametites olevatelt inimestelt oodatakse teatud käitumist. Ametirollide täitjatele esitatavad ootused on tavaliselt fikseeritud peamiselt ametijuhendites või määrustikes. Suhtlemiselt inimene tavaliselt arvab, et teine pool teab, millised on ootused tema rolli suhtes · Rollikujutlus näitab, milline on rollitäitja enda ettekujutus oma rollist ning teiste ootused sellele. Mida rohkem on rollikujutluses arvestatud rolliootusi, seda ladusamalt kulgeb suhtlemine. Rolli omandamisel on väga tähtsad esimesed kogemused ja töökohad. See mudel saab hilisemas käitumiseks etaloniks. · Rollikäitumine tegelik käitumine rollis
2. Mis sõltub suhtlemisoskusest (peale selle, et me inimestega hästi läbi saame)? Oskus informatsiooni edastada ja vastuvõta ehk kuidas me suudame teisele inimesele edasi anda olulist informatsiooni ja samuti kuidas suudame ise informatsioonist aru saada ja seda vastu võtta. Kuidas tajume suhtlemisel partnerit ja oskus suhtluspartnerit mõjutada. 3. Nimeta suhtlemise komponendid (n-ö osad). Ümberlülitumine - Ümberlülitumisel iseendaga suhtlemiselt partnerile, muudetakse tulevane suhtlemispartner situatsiooni tähtsaimaks komponendiks. Algab partneri ja situatsiooni hindamine. Katkestatakse, lõpetatakse või surutakse tagaplaanile eelnenud tegevus, sisekõne iseendaga. Kontakti loomine - Psühholoogilise kontakti loomine peab andma partnerile sisemise veendumuse, et partner on astunud suhtlemisakti. Kontakt luuakse enamasti
vastavusest ülejäänud suhtlemisega. Näiteks naeratusega antakse teada ,et teema on 9 huvitav ja soovitakse edasi suhelda aga neutraalse ja vihasema näoilmega saab teine osapool aru ,et ei soovita suhelda. (E-õpe 2014) Distantsioon ehk ruumisuhe näitab teisele inimesele peamiselt seda ära kui mugavalt teie ennast tunnete nende lähedal. Lähedaste inimestega keda teate juba kauem on see vahemaa väiksem aga äri kontekstis ja ametlikul suhtlemiselt peab vahemaa suurem olema ,et mõlemad osapooled tunneksid ennast mugavalt.Samuti tuleb seal välja kultuurikontekst põhjamaine inimene vajab rohkem ruumi aga lõunamaalasel on distant millega ta ennast mugavalt tunneb väiksem. (Saareväli 2012) Kõik need erinevad punktid teevad kokku kehakeele ja selle kuidas me ennast väljendame mitte verbaalselt teisele osapoolele temaga suheldes.Ei ole olemas ühtset käitumiste ja nõuete eeskirja kuna iga situatsioon on erinev ja iga inimene kellega
Kogemused Sõnatu suhtlemine Meeleolu Sündmused See, kuidas me tajume olukorda sõltub paljudest aspektidest: tajuja isikust (vajadustest, soovidest, motiividest ja isiklikest kogemustest jne), teise osapoolest (tajutavast), situatsioonist, kus me viibime. NB Organisatsiooni käitumine taju on põhiline kriteerium, mille järgi töötajaid valitakse Hoiakud/taju võivad kõige rohkem probleeme tekitada siis kui toetuvad eelarvamustele ja tajumiselt ning suhtlemiselt tehtud vigadel VIIS PEAMIST TAJUVIGA · Stereotüüpne mõtlemine (eelarvamused) sellega on tegu siis, kui omistada kellelegi omadusi ainuüksi tänu tema kuulumisele sotsiaalsesse või demograafilisse gruppi. Isikuid jaotatakse gruppidesse, lähtudes tajutavast informatsioonist. (noor või vana), seejärel omistatakse grupi teiste liikmete omadused ka antud isikule. Faktilist alust tegelikult selliseks järelduseks pole
· Sündimus 9,91 · Suremus 10,61 · Imikusuremus 3,47 · Laste arv (naiste kohta) 1,66 Demograafilise ülemineku etapilt on Rootsi kaasaegne rahvastiku tüüp. St ,et riigis on madal sündimus aga ka madal suremus.Rahvaarvu kasv on väga aegalne.Rootsi Kuningriigis on vananev rahvastik.Laste tähtsus väheneb ning vanurite osakaal on suur (20- 25%).Kõige rohkem on riigis tööealisi inimesi.Meeste ja naiste kesmine eluiga on suhtlemiselt kõrge.Viimaselt aastatel on sündimuste arv tasapisi tõusnud kuid mitte eriliselt.Viimase viie aasta jooksul on sündinud poiste ja tüdrukute suhe üsnagi tasakaalus.Pisut on poisslapsi rohkem sündinud kuid vanemas eas suhe võrdsustub,sest naised elavad meestest kauem. Rahvaränne : 1.66 migranti 1,000 inimese kohta (2006 est.) 13 Linnastumine
ümber sõnastada. 3. Ärge unustage, et partner esindab vaid iseennast, mitte kogu inimkonda. Tema teave Teie kohta ei pruugi olla küllaldane. 4. Saadud infost ei pruugi automaatselt tuleneda Teie käitumise muutumine. 5. Aidake partnerit selle raske ülesande juures, aidake tal riskida. SUHTLEMISAKTI ETAPID Suhtlemisakt on ajaliselt piiratud lõik suhtlemises, mis algab psühholoogilise kontakti ettevalmistamisest ja lõpeb kontakti katkestamisega. Ümberlülitumisel iseendaga suhtlemiselt partnerile muudetakse tulevane suhtlemispartner situatsiooni tähtsaimaks komponendiks- algab partneri ja situatsiooni hindamine. Katkestatakse, lõpetatakse või surutakse tagaplaanile eelnenud tegevus, sisekõne iseendaga. Ümberlülitumine võib kesta vaid sekundi murdosa, kuid selle puudulik läbimine võib oluliselt häirida järgmisi etappe ning raskendada suhtlemisülesande lahendamist. Psühholoogilise kontakti loomine peab andma partnerile sisemise veendumuse, et partner on
kogemust nende kasutamine. Kombed, tavad säilitavad ja kannavad edasi seda teavet ja kogemust. Jäljendamine. Märgisüsteemid keel ja selle märgid(pildid, helid). Nende asjade säilitamine, .fikseerimine, mis kogusumma on kultuur, aitab inimese/gruppidel kasutada eelnevat .Suhtlemine on inimeste vaheline teabevahetus ja see on vastastikku mõjutav protsess .Teabelevi vormid ja omadused Olulised pöörded teabelevi arengus suuliselt suhtlemiselt kirja kasutamisele üleminek, trükikunsti kasutuselevõtt, suuliste/pildiliste teadete salvestamine, paljundamine, levitamine elektrooniliselt .raadio, kino, tv .Teateid vahetavate sotsiaalsete subjektide iseloom isikutevahelised, grupilised, massilised .1 .Teadete leviku iseloom. Kas on teatel kindel adressaat või hulgilevitamine .2 .Aktsiaalne teabelevi tekib sisus enam moonutusi, mida rohkem astmeid läbi - .Retiaalne kontroll sisu üle
3. Ärge unustage, et partner esindab vaid iseennast, mitte kogu inimkonda. Tema teave Teie kohta ei pruugi olla küllaldane. 4. Saadud infost ei pruugi automaatselt tuleneda Teie käitumise muutumine. 5. Aidake partnerit selle raske ülesande juures, aidake tal riskida. SUHTLEMISAKTI ETAPID Suhtlemisakt on ajaliselt piiratud lõik suhtlemises, mis algab psühholoogilise kontakti ettevalmistamisest ja lõpeb kontakti katkestamisega. Ümberlülitumisel iseendaga suhtlemiselt partnerile muudetakse tulevane suhtlemispartner situatsiooni tähtsaimaks komponendiks- algab partneri ja situatsiooni hindamine. Katkestatakse, lõpetatakse või surutakse tagaplaanile eelnenud tegevus, sisekõne iseendaga. Ümberlülitumine võib kesta vaid sekundi murdosa, kuid selle puudulik läbimine võib oluliselt häirida järgmisi etappe ning raskendada suhtlemisülesande lahendamist. Psühholoogilise kontakti loomine peab andma partnerile sisemise veendumuse,
1) Kaasatus toote klassiga (liigiga) 2) Reklaamiteatele vastamise kaasatus. Reeglina on reklaami mõju seda suurem: 1) Mida püsivam on eelsoodumus mingi toote või firma suhtes. 2) Mida selgem on eelnevalt teadaolev või hetkel tajutud erinevus markide vahel. 3) Mida suuremad on kogemused antud tootekategooriaga. 4) Mida adekvaatsem, selgem ja professionaalsemalt esitatud on reklaami sisu. Osaluse aspektid: 1) Väärtustepõhiline. 2) Tulemuspõhiline. 3) Muljepõhiline. - Hoiak - indiviidi suhtlemiselt piisiv eelsoodumus reageerida teatud objektile mingil kindlal viisil. Hoiakutasandid: 1) Üldine reklaamimise kui sellise suhtes. 2) Konkreetse reklaamteate suhtes. 3) Isiku suhtes, kes figureerib reklaamis või propagandas. 4) Reklaami vahendava teabelevikanali suhtes. 5) Reklaamitava firma või organisatsiooni suhtes. 6) Reklaamitava kauba või teenuse suhtes. 7) Reklaamiappelleeringut kandva nähtusteringi või sotsiaalse grupi suhtes. Hoiakute rakendamine ja arvestamine:
O Tingimusete loomine sees. Koolitus toetab ametnikuoskusi. Avalikel kursustel osalemine. R äristrateegiat, kasumi saavutamist, Prioriteediks ametnikukoolitus ja juhtimiskoolitus. R innovatsiooni. Keelekoolitus sisekoolitusena. Tingimuste loomise osas A Karjäärikoolitus. Väikefirmadel nagu erasektoris, kuid ruumide ja vahendite osas L karjääriredel puudub. paremad võimalused. D Kontroll suhtlemiselt tugev. Koolituse korralduse järelkontroll sageli nõrk. 52 U S Kokkuvõtteks tuleb öelda, et erinevused era- ja avaliku sektori organisatsioonide avalduvad nii personali arengu planeerimises, ohjamises, personali kvaliteedi tõusu stabiilsuses ning järjepidevuses, töötajate motivatsioonis kui ka arendamiseks ja koolituseks vajalike ressursside