Vahel jääb mulle mulje , et inimestel on väga raske seda ,,Tere!" üle huulte saada. Kui ma tulin siia kooli, siis pani mind väga imestama, et paljud kaasõpilased tulevad klassi ja ei ütle mitte silpigi, see ei jätnud eriti head muljet. Peab ütlema, et mõned neist pole siiani teretama hakanud. Minu jaoks on ,,Tere!" elementaarne viisakus, mis ei maksa midagi, kuid mis näitab teistele, et neid on märgatud. Ka on oluline jälgida kehakeelt. Vastaspoolel suhtlejale ei maksa liiga lähedale minna, paras kaugus on umbes pool meetrit, mida peetakse nö privaat-tsooniks. Lähemale minnes hakkab teine pool ennast ebamugavalt tundma. Suhtlemisest olulise osa moodustab kuulamine. Kuulamisel on oluline välja näidata, et sa oled kogu oma tähelepanu suunanud vestluspartnerile. Vestluse käigus vaatan partnerile otsa ja ei tegele kõrvaliste asjadega. Oluline on et vestluspartner saab signaali ,et ma olen täielikult temaga suhtlemisele keskendunud
Suhtlemise abil saan ma ennast väljendada, teostada, oma emotsioone välja elada, sõpru leida ja informatsiooni omandada ning vahendada. Selleks, et olla hea suhtleja ei pea minu arvates tegelikult üldse palju rääkima. Kui kellegi kohta öeldakse ,,hea suhtleja ,, siis selle all mõeldakse inimest, kes suudab vabalt igas seltskonnas ja olukorras rääkida. Suhtlemine on minu jaoks palju enamat kui rääkimine. Minu definitsioon ,,heale suhtlejale´´ oleks veidi teistsugune. Hea suhtleja on inimene, kes suudab teise inimesega suhestuda ehk Sa tunned, et see inimene mõistab sind ja saab Sinust aru. Tuleb ette olukordi, kui olen sattunud kokku inimesega, kes ainult lobiseb ja lobiseb ning enamasti ainult endast. Teise inimese lugusid võib olla huvitav kuulata, aga tegelikult ei ütleks, et see inimene on hea suhtleja. Minu jaoks asub hea suhtlemise võti hoopis aktiivses kuulamises. Peab olema oskus kuulata nii, et teised tunneksid,
samas ka lõdvestume suheldes ja tunneme elust mõnu. Suhtlemine toimub lisaks rääkimisele ka žestide, miimika ja kehakeele abil. Väidetavalt edastatakse isegi 50- 93% informatsiooni ilma sõnadeta. „Selleks, et olla hea suhtleja ei pea tegelikult üldse palju rääkima. Kui kellegi kohta öeldakse „hea suhtleja”, siis selle all mõeldakse inimest, kes suudab vabalt igas olukorras ja seltskonnas rääkida. Samas, on suhtlemine palju enamat kui rääkimine. Minu definitsioon „heale suhtlejale” oleks veidi teistsugune. Hea suhtleja on inimene, kes suudab teise inimesega suhestuda ehk Sa tunned, et see inimene mõistab sind ja saab Sinust aru. Tegelikult on hea suhtleja hea kuulaja“ (Nurm). Valdavalt saavad pisikestest probleemidest suured konfliktid just sellest, et ei kuulata ja ei arvestata üksteise tunnete, vajaduste ja arvamusega. Kuulamine on väga tähtis, kuid aeg-ajalt raske. Seda oskust peab õppima terve elu.
1. HEA SUHTLEJA Selleks, et olla hea suhtleja ei pea tegelikult üldse palju rääkima. Kui kellegi kohta öeldakse ,,hea suhtleja", siis selle all mõeldakse inimest, kes suudab vabalt igas olukorras ja seltskonnas rääkida. Samas, on suhtlemine palju enamat kui rääkimine. Õigem definitsioon ,,heale suhtlejale" oleks veidi teistsugune. Hea suhtleja on inimene, kes suudab teise inimesega suhestuda ehk Sa tunned, et see inimene mõistab sind ja saab Sinust aru. Kas Sinul on olnud olukordi, kus Sa oled kokku sattunud mõne inimesega, kes ainult lobises ning enamasti ainult endast? Kui huvitav Sul oli tema juttu kuulata ja kui väga Sa tundsid ennast suhestumas selle inimesega? Teise inimese lugusid võib olla huvitav kuulata aga Sa tegelikult ei ütleks, et see inimene on hea suhtleja.
ESS on kahe või mitme strateegia tasakaaluline segu Sel juhul tasub ühtedel isenditel käituda üht-, teistel teistmoodi, sest iga strateegia tasuvus sõltub negatiivselt tema esinemissagedusest populatsioonis. ESS korral on kõigi strateegiate tasuvus võrdne Kimalaste toitumiskäitumine. Puukonnade sigimiskäitumine. LOOMADE KOMMUNIKATSIOON. 1. Suhtluse kasu ja hind. Suhtlemise funktsiooniks on mõjutada teise isendi käitumist nii, et see tooks suhtlejale kasu - näiteks hirmutada kiskjat või rivaali. Kuid suhtlusel on ka oma hind - nt. displeid on tihti silmatorkavad ja äratavad potentsiaalse vaenlase tähelepanu. 2. Liikidevaheline suhtlus. Kiskjate ja saakloomade suhtlus mimikri, krüptilisus, aus hoiatamine. Enamik liikidevahelisest suhtlusest toimub kiskjate ja saakloomade vahel (1) kiskjatele suunatud signaalid saakloomadel (a) petmine (valeinformatsiooni edastamine) - krüptilisus ja mimikri
Tekib teine ajaloo variant. Kumbki variant pole lõpuni tõestatav. Oluline oleks olla teadlik mitme variandi võimalikkusest. Samas: vajaliku kontekstita ei märgata vahel sõnumit üldse (Sarkozy!) või mõistetakse vääralt viisil, mis viib negatiivsete tagajärgedeni. Et konteksti tundmist ei peeta tavaliselt keeleoskuse osaks (tavatähenduses keel= hääldamine, grammatika, sõnavara), siis omistatakse negatiivsed omadused suhtlejale kui isiksusele (psühholoogia terminites: dispositsiooniline, mitte situatsiooniline atributsioon). Kood ja kontekst kultuuridevahelises kommunikatsioonis: Ehk täpseim kultuuridevahelise kommunikatsiooni määratlus: interplay between human interaction and culture. (Milton Bennett 1998) (inimsuhtluse ja kultuuri koosmäng ja vastasmõju). Kultuur määrab suuresti konteksti ning mõjub ka koodi tasandil.
Sel juhul kujuneb loomarühmas alternatiivsete käitumiste tasakaaluline segu, kus kõigi käitumisviiside äratasuvus on võrdne. Sellist segu nimetataksegi evolutsiooniliselt stabiilseks strateegiaks. N: kimalaste külastavad erinevais õisi, isaspuukonnade häälitsevate isaste ärakasutamine 8.LOOMADE KOMMUNIKATSIOON. Suhtluse kasu ja hind, displeide äratasuvus. Suhtlemise funktsiooniks on mõjutada teise isendi käitumist nii, et see tooks suhtlejale kasu, kui sellel on oma hind. Silmatorkavad displeid hirmutavad rivaali aga meelitavad ligi kiskjaid. Liikidevaheline suhtlus. Kiskjatele suunatud signaalide põhitüübid saakloomadel, nende põhierinevused, näiteid. Saakoomadele suunatud signaalid kiskjatel, näiteid. Liikidevaheline suhtlus toimub kiskjate ja saakloomade vahel. Kiskjatele suunatud signaalid: 1)petmine a)krüptilisus - peidulisus (“siin ei ole kedagi”). Loom tegutseb varjatult, väldib
vahetust keskkonnast, kus ta oma elu on veetnud. On kindlaks tehtud, et suurlinnast pärit inimestel on suhteliselt lühemad suhtlemisdistantsid, võrreldes väikesest hõredast asustatud maakohast pärit olevate inimestega. Muuseas mägilaste suhtlemisdistantsid on eriti pikad. Siit tulevad ka arusaamatused suhete iseloomu kohta. See, mis ühele suhtlejale võib tunduda isikliku distantsina, on partneri jaoks tegelikult formaalsete suhete distants. Peale vahemaa ehk distantsi mängib kindlasti rolli ka asend teineteise suhtes. Ebavõrdsete asendite puhul on ka suhete ebavõrdsus eeldatav (seisev või uhkes suures tugitoolis istuja omab enam võimu kui madalamal seisja. Igasugustel teenindusaladel puututakse kokku ka meeste ja naiste vaheliste suhetega, on kasulik ära tunda nn
Suhtlemisdistantsid ei sõltu mitte ainult kultuurikeskkonnast, kus inimene üles on kasvanud, vaid ka vahetust keskkonnast, kus ta oma elu on veetnud. On kindlaks tehtud, et suurlinnast pärit inimestel on suhteliselt lühemad suhtlemisdistantsid, võrreldes väikesest hõredast asustatud maakohast pärit olevate inimestega. Muuseas mägilaste suhtlemisdistantsid on eriti pikad. Siit tulevad ka arusaamatused suhete iseloomu kohta. See, mis ühele suhtlejale võib tunduda isikliku distantsina, on partneri jaoks tegelikult formaalsete suhete distants. Peale vahemaa ehk distantsi mängib kindlasti rolli ka asend teineteise suhtes. Ebavõrdsete asendite puhul on ka suhete ebavõrdsus eeldatav (seisev või uhkes suures tugitoolis istuja omab enam võimu kui madalamal seisja. Vaata järgmist joonist ja kirjelda suhteid, mis valitsevad sellise laua ümber istujate vahel.
võiks nimetada keeleks. Nii õpiku järgnevates osades teemegi – keel ei ole seal mitte ülevalt antud range süsteem, mida suhtlejad 44 Eeldused järgima peaksid, vaid selle üldistus, kuidas inimesed tegelikult räägivad. Keele(kirjelduse) ja konkreetse ütluse vastuolu korral on viga alati esimeses. Hirmutab see seisukoht peamiselt vastutuse tõttu, mille sellest lähtumine paneb igale suhtlejale isiklikult. Kui tähendused on minu, mitte sõnade omadused, siis pean ise võtma vastutuse oma tõlgenduste eest, mitte ei saa viidata mingile väidetavalt objektiivsele tõele. Vastutus on aga teadagi ebamugav. Positiivne on sealjuures, et ka mu vaidluspartnerid peavad siis tunnistama oma seisukohtade subjektiivsust ja vaidlus on selle võrra ausam. Inimkeskse lähenemise korral tuleb kõigis vähegi olulistes aruteludes väited stiilis „see
annaabi.ee 
