võrgunäärmete peal. Nendest lähtub kaks seemnejuha mis hiljem ühinevad ja moodustavad paaritu lõppkanali, mis avaneb tagakeha kõhtmisel poolel. Sperma ülekandmisega seotud struktuurid paiknevad aga hoopis lõugkobijatel. Lõugkobija otsal paikneb eriline pirnja kujuga bulbus (bulbus genitalis) mis tipul muutub peenemaks emboluseks (embolus). Sperma väljutatakse erilisele spermavõrgule ja imetakse eilise voolikulaadse pipettelunid poolt liikuvasse bulbusesse. Spermatosoid on isalooma suguteedest väljudes kaetud erilise kitiinilaadse, vees lahustuva kestaga, mis kaitseb sperme ebasoodsate keskkonnamõjude eest (taluvad temperatuuri kuni 100°C). Spermi ehitus on üsna tüüpiline ja sarnaneb suurel määral inimese spermile. -4- Välja arvatud üksikud erandid ämblike hulgas, on viljastamine alati kaudne, st vahetult ei puutu kokku isase ja emase sugurakkude tootmisega seotud struktuurid.
mis juhib teiste organite arengut. Samal ajal hakkab tuksuma südamealge. Aju ja südame algmete areng kiirendab teiste organite arengut. Mitmendaks arengukuuks on idulasest kujunenud loode? Kolmandaks arengukuuks. Kuidas idulane toitub? Pesastunud idulane saab kõik oma arenguks vajalikud toitained emaka limaskesta kaudu. Idulase hatud tungivad sügavale emaka limaskesta. Ema veri tungib hattudesse ja nii saab idulane kõik vajaliku ema verest. Mis teid pidi liiguvad spermid? Naise suguteedest kanduvad spermid munajuhasse. Selleks, et spermid muutuksid viljastamisvõimeliseks, peavad nad olema mõnda aega naise suguorganites. Eriti soodsates tingimustes jõuavad spermid munarakuni kümne minutiga, tavaliselt aga kulub neil selleks mitu korda rohkem aega. Kuna naise tupp on spermidele ebasoodne keskkond, siis suur osa neist hukkub. Ühel isassugurakul, kes on emaka läbinud ja jõudnud munajuhasse, avanebki võimalus munaraku viljastamiseks. Teekond on tupest munarakuni.
Suguelundid avanevad tagakeha tipul kitiinse struktuuriga. Emase suguelundite juurde kuulub ka seemnehoidla, mis on määratud sperma säilitamiseks. Isaste suguelundid on küllaltki lihtsa ehitusega. Gonaadid paiknevad tagakehas võrgunäärmete peal. Nendest lähtub kaks seemnejuha mis hiljem ühinevad ja moodustavad paaritu lõppkanali, mis avaneb tagakeha kõhtmisel poolel. Sperma ülekandmisega seotud struktuurid paiknevad aga hoopis lõugkobijatel. Spermatosoid on isalooma suguteedest väljudes kaetud erilise kitiinilaadse, vees lahustuva kestaga, mis kaitseb sperme ebasoodsate keskkonnamõjude eest (taluvad temperatuuri kuni 100°C). Skorpionide reproduktiivsüsteem koosneb nii isastel kui emastel omavahel ühendatud torudest, mis paiknevad tagakehas. Välja arvatud üksikud erandid ämblike hulgas, on viljastamine alati kaudne, st vahetult ei puutu kokku isase ja emase sugurakkude tootmisega seotud struktuurid. Hingamine Laialt on tuntud ämblike raamatkopsud
kohe, kui miski enam hea ei tundu. Eesmärk ei ole vahekord, vaid läheduse kogemine ja teineteise kehaga tutvumine, eelmängu õppimine ja valmidus kogeda ühiseid naudinguid ehk petting. - Üheksas aste: valmis seksuaalvahekorraks Leitakse partner, kellega ollakse valmis seksuaalvahekorda astuma. Seksuaalsel teel levivad infektsioonid, nende sümptomid: - Gonorröa Naistel: paar päeva või kuni kaks nädalat peale nakatumist võib tekkida suguteedest eritis või voolus, mis on kollaka või roheka värvusega ning kusiti võib olla urineerimisel valulik. Meestel: eritise esinemist peenisest või on urinieerimine valulik.Gonorröa on ravitav. -Klamüdioos Naistel: võib esineda rohkem voolust, suurem verekaotus mensruatsiooni ajal , veritsemist peale seksuaalvahekorda, valu alakõhus. Meestel: võib esineda eritust, valulik urineerimine -Süüfilis kolme staadiumiga kulgev infektsioon. I võivad tekkida haavandid, mis võivad
võivad need nakkusetekitajad levida ühe inimese limaskestalt teise inimese omale. See põhjustabki nakkuse. GONORRÖA (TRIPPER) Gonorröad põhjustavad bakterid võivad elada tupe, emakakaela, suguti, päraku, kusiti ja kurgu limaskestal. Seega võib nakkus levida kõikides nendes kohtades. Milline piirkond nakatub, sõltub sellest, kas nakatunud partneriga harrastatakse suu-, tupe- või pärakuseksi. Naistel võib paar päeva kuni kaks nädalat pärast nakatumist tekkida suguteedest eritis või voolus (kollakas või rohekas) ja/või kusiti on urineerimisel valulik. Meestel võib esineda eritist peenisest (võibolla ainult paar tilka) või on urineerimine valulik. Nii naistel kui meestel ei pruugi sümptomeid alati esineda. Gonorröad on võimalik ravida. Naistel võib gonorröa levida emakakaelast munajuhadesse. See võib põhjustada munajuhade põletiku. Võib esineda palavik ja valu kõhu alaosas. Ka seda on võimalik välja ravida
günekoloogilisele läbivaatusele. Kusepõis peab olema tühi ja soovitav on hoiduda suguelust 24 tundi enne uuringut. Kolposkoopia läbiviimiseks asetatakse tuppe vaginaalne peegel ning visualiseeritakse emakakael täies ulatuses. Kolposkoopiline uuring kestab 15-20 minutit. Vajaduse korral võtab kolposkoopilist uuringut läbiviiv arst emakakaelalt ka väikese proovitüki (biopsia). Kolposkoopiat ei saa teostada menstruatsiooni ajal ja verejooksu korral suguteedest. Enne uuringut on vajalik ära ravida äge emakakaela või tupe põletik, kuna see raskendab õige hinnangu andmist. Peale protseduuri võib esineda vähesel määral pruunikat verist voolust. Hüsteroskoopia Hüsteroskoopia on diagnostika ja ravimeetod, mis võimaldab vaadelda emakaõõnt seestpoolt. Selleks kasutatakse teleskoobi taolist instrumenti - hüsteroskoopi, mille tipus oleva avause
on mehe jaoks 30-40%, naistele 60-80% tulenevalt anatoomilistest iseärasustest. Suguline ülekanne ei ole siiski ainuke võimalus nakatumiseks. Nakkus võib üle kanduda: verega (nt süstanõelte korduvkasutamisel), nii võib levida B-hepatiit ja HIV. Emalt lapsele raseduse ja/või sünnituse käigus. Suguhaigustel on kindlad haigustunnused. Nad võivad põhjustada põletikku ja/või haavandeid. Vaevusteks on peamiselt ebameeldiv eritis suguteedest, valulikkus, kipitus ja haavandid. Vaatamata sellele, et esineb tüüpilisi haigustunnustega kulgevaid juhtumeid, on peamine ja kõige sagedasem vorm sootuks haigustunnuste puudumine. Sümptomite puudumisest hoolimata nakatab inimene teisi ja kujunevad välja hilistagajärjed, nagu kroonilised valud, viljatus, loote või vastsündinu haigused ning vähk. Sümptomiteta kulg on tüüpiline peaaegu kõigile suguhaigustele. Genitaalherpese ja
29. Kuseteed Kuseteed koosnevad kahest neerust, kahest kusejuhast, kusepõiest ja kusitist. Meeste kuseteede hulka kuulub ka peenis. Kuseteede ülesanne on uriini aktiivne edasijuhtimine ja põies säilitamise kõrval uriini tagasi verre imendumise tõkendamine. Kuseteed algavad neerukarikate ja neeruvaagnaga. Edasi juhitakse uriin mööda kusejuha põide, kust uriin väljutatakse kusiti kaudu. 30. Suguorganite üldine iseloomustus. Suguorganid koosnevad sugunäärmetest ja torujatest suguteedest. Sugunäärmed on mõlemal sugupoolel sugurakkude valmistajaiks. Sugunäärmed arenevad nii isas- kui ka emasloomadel võrdsetest algmetest. Suguorganid alustavad talitlust suguküpsuse väljakujunemise perioodil ja täielikult väljakujunenuks osutub nende ehitus ja funktsioonivõime suguküpsusperioodil. Vanaduse saabudes hormoonide produtseerimine ja sugurakkude moodustumine aegamööda vaibub. 31. Isassuguorganid paaritu kusiti - seemne väljajuhtijaiks
Sel ajal idulaste arv jaotub ühtlaselt emakasarvedesse. Sigadel toimub implantatsioon ehk lootepõie kinnitumine emakaseinale 10. 15. emrüonaalse arengu päeval. Tupp on paaritusorgan, 15 cm, elastne väljavenitatav kuni vaagna seinani Häbe koosneb 2 häbememokast, nende nahas on palju higi- ja rasunäärmeid. Häbeme ventraalses nurgas on kliitor. ISASUGUORGANID Koosnevad sugunäärmetest e gonaadidest ja suguteedest. Kuldi suguorganid: - Kaks munandit (kogumass 1kg) - Kaks munandimanust - Kaks seemneväädis kulgevat seemnejuha - Paaritu kusiti - Lisasugunäärmed: Paarilised seemnepõiekesed e põisiknäärmed Eesnääre e prostata Paarilised kusitibulanäärmed e bulbouretaalnäärmed - Paaritusorgan peenis Lisaks kuulub suguorganite hulka eesnahk ja munandikott e skrootum
takistamine, seedimise hõlbustamine. Kui nad aga steriilsesse koesse satuvad, on jama (traumad). Endogeenseid infektsioone iseloomustab polümikroobne kooslus, mis aga erineb terve limaskesta kooslusest. Erinevust tingib virulentsuspotentsiaali varieerumine, patogeenide võime paljuneda väikestest hulkadest domineerivaks liigiks. Nii näiteks on B. fragilist jämesooles 1%, orofaarünksist ja suguteedest isoleeritakse harva, kuid põhjustab pleuropulmonaalseid, intraabdominaalseid ja suguinfektsioone. Virulentsus. Adhesiinid • Kihn: B. fragilis, Prevotella melaninogenica. • Fimbriad: B. fragilis, Porphyromonas gingivalis. Kinnitumine rakkudele, ekstratsellulaarsele maatriksile. P. gingivalis indutseerib nendega ka proinflammatoorsete tsütokiinide ekspressiooni. • Hemaglutiniin: P. gingivalis. • Lektiin: Fusobacterium nucleatum Vastupanu hapniku toksilisusele:
tselluliiti, flegmooni, nekrotiseerivat fastsiiti, haavainfektsiooni. Kui nakatumine toimub erütrogeenset toksiini produtseeriva tüvega (faagikonversioon), on tulemuseks sarlakid. A grupi streptokokknakkuse tagajärjeks võib olla autoimmuunse geneesiga reuma ja glomerulonefriit. Eksotoksiini (Spe) produtseerivad tüved tekitavad toksilise šoki sarnast sündroomi (TSLS). • Grupp B Streptococcus agalactiae isoleeritakse tihti tervete täiskasvanute suguteedest ja seedekulglast – 5-40%. S.agalactiae positiivsete emade lapsed koloniseeruvad sünnituse käigus. Enamusel lastest infektsiooni ei teki, kuid 0,5-1,0%-l areneb pneumoonia, sepsis ja/või meningiit. Teised selle grupiga seotud nakkused on uroinfektsioon, haavainfektsioon, sh diabeetiliste haavandite kolonisatsioon jne. • Grupp C 6 Streptokokid põhjustavad mõnikord farüngiiti, baktereemiat, endokardiiti, pneumooniat jne
Vajadusel korrata analüüse põletiku välistamiseks ning teostada ravi. Raseduspatoloogia ilmnemisel konsulteerida naistearstiga. Käesoleva raseduse ajal ilmnevad seisundid, mille alusel diagnoositakse riskirasedus: 1. kaksikud 2. rasedusoksendus ainevahetushäiretega 3. ähvardav raseduse katkemine 4. kuseteede infektsioonid s.h. väljendunud bakteruuria 5. aneemia (hemoglobiin kahekordsel määramisel alla 100 g/l) 6. vereeritus suguteedest raseduse ajal 7. rasedusaegne hüpertensioon ja preeklampsia 8. mittevastavus loote suuruse ja raseduse kestuse vahel, ebaselge raseduse kestus 9. emaka müoom ja väärarendid 10. lootevee vähesus või liigveesus (oligo- või polühüdramnion) 11. tuharseis ja muud loote ebaõiged seisud peale 34.rasedusnädalat 12. oletatav loote kaal üle 4000g raseduse 38. nädalal. Raseduse 15. nädalal pöörata tähelepanu geneetilise riski olemasolule: selleks
kest, mis takistab siis ülejäänud spermide sissesaamise. Viljastumise bioloogilie tähtsus: 1.) taastatakse dilploidsus, 2.) paljudel liikidel (sh inimesel) määratakse sugu, 3. Tagatakse kombinatiivne muutlikkuse kolmas alatasand, 4. Aktiveeritakse munarakk edasiseks arenguks. Sügoot viljastatud munarakk. Riigieksami küsimused: kehasisese ja kehavälise viljastamise võrdlus, erinevuste paarid/ühised tunnused ja nende modifikatsioon (väidete paigutamine tabelisse vms). Joonis naise suguteedest munaraku ja spermidega tuli ära tunda protsess, märkida organ ja nimetada 2 eelist võrreldes kalade analoogse protsessiga. 90ndatel kohustuslik küsimus rasestumisvastaste vahendite kohta. Ontogenees ehk isendi areng. Ontogeneesi all vaatab kool valdavalt loomade sugulisest protsessist lähtuvaid muutusi. Laias laastus jagatakse kaheks: embrüonaalne järk- viljastumisest kuni väljumiseni munakestadest
annaabi.ee 
