Säilitada geno- ja fenotüübilised omadused , mis vastavad kohalikele omadustele, tagamaks tõu geneetiline mitmekesisus tõu sotsiaal-majandusliku, kultuurilise ja ökoloogilise väärtuse tõu struktuurilise väärtuse väljakujunenud tõugude täiustamise //ER programmi alusel// Suguluskoefitsientidest Suguluskoefitsientide olemus – mida nad siis tegelikult hindavad? Mille poolest erineb Wright’i suguluskoefitsient Malecot’ omast? Et vanemailt järglastele päranduvad vaid üksikalleelid, siis saab ka sarnasus väljenduda eelkõige üksikute alleelide summaarse e aditiivse efekti näol, mistõttu mõistetakse indiviididevahelise geneetilise sarnasuse all enamasti just nende aditiivgeneetilist sugulus. Malécot'i suguluskoefitsiendi puuduseks on tema pisut segadusseajavad väärtused intuitiivselt tajutavate sugulussidemete korral - näiteks eelneva punkti näites tuletatud sugulus iseenesega
Autbriiding (inglise outbreeding) ehk mittesugulusaretus (ka välisaretus) on taime- ja loomaliikide, kes genotüübilt on suhteliselt kaugemalt seotud (võrreldes inbriidinguga), ristamine. Autbriiding toimub alati liigisiseselt. Autbriidingu oodatav tagajärg on vaadeldava organismirühma heterosügootsuse suurendamine, millega vähendatakse järglase tõenäosust haigestumisele ja geneetilistele anomaaliatele. Autbriidingul paaruvad omavahel loomad, kelle suguluskoefitsient on väiksem kui antud populatsiooni loomadel keskmiselt. Seepärast viibki autbriiding alati populatsiooni heterosügootsuse suurenemisele. Vastandina homosügootsuse suurenemisele populatsioonis inbriidingu korral suureneb autbriidingu ehk välisaretuse (mittesugulusaretuse) puhul populatsiooni heterosügootsus, so. heterosügootsete isendite osatähtsus c. Mutatsioonid Kõikidel liikidel. Oluline roll evolutsioonitegurina
korral. 5. Hardy-Weinbergi seadus (definitsioon, tingimused, valem p2+2pq+q2=1). POPULATSIOONI GENEETILINE DÜNAAMIKA 6. Mutatsioon (otse- ja pöördmutatsioonid, nende esinemissagedus, mutatsioonirõhk). 7. Migratsioon. (immigratsioon, emigratsioon). 8. Valik ehk selektsioon (selektsioonikoefitsient, selektsiooniefektiivsus, geeni fikseerumine). 9. Juhuslik geenitriiv (selle olemus, efektiivse populatsioonimahu mõiste ja arvutamine). 10. Suguluskoefitsient (mida see näitab ja selle arvutamine (põhivalem). 11. Inbriiding (mõiste, kuidas mõjutab genotüübisagedust populatsioonis). 12. Inbriidingukoefitsient (mida see näitab, arvutamise põhivalem; mida näitab inbriidingukoefitsiendi nihe, inbriidingudepressioon). 13. Heteroos (mõiste, kuidas arvutatakse, kuidas mõjutab genotüübisagedust populatsioonis, heteroosiefekt). Dominantsete geenide hüpotees ja üledominantsuse hüpotees. 14. Tunnustevahelised seosed
ohtlik ka tugevamale loomale. Hõimuvaliku teooria ja mõiste. Inklusiivne fitness, selle komponendid. Loodusliku valiku vormi, mis soosib isendi niisugust käitumist, mis suurendab tema sugulaste fitnessi (mõnikord enda otsese fitnessi languse arvel) ja sellega ühtlasi tema enda inklusiivset fitnessi, nimetatakse hõimuvalikuks ehk kin-valikuks. Inklusiivne fitness = otsene fitness(isendi enda sigimise edukus)+kaudne fitness(sugulaste sigimise edukus). Suguluskoefitsient. Hamiltoni reegel. Sugulase abistamise äratasuvus sõltub abistaja ja abistatava vahelisest sugulusastmest, mida mõõdetakse suguluskoefitsiendiga. Suguluskoefitsient väljendab tõenäosust, et kahest isendist mõlemal esineb teatud geen nende ühise päritolu tõttu. Hamiltoni reegel: looma inklusiivse fitnessi seisukohast tasub tal teise isendi abistamine ära, kui hind on väiksem kasu ja suguluskoefitsendi korrutisest.
on nt sugulasabielud, Amishi religioosne pere, Euroopa ''siniverelised'' (kuningaperekonnad). 112. Välisaretus. Ehk autbriiding. Taime- ja loomaliikide, kes genotüübilt on suhteliselt kaugemalt seotud (võrreldes inbriidinguga), ristamine. Toimub alati liigisiseselt. Heteroosiefekt taimedel (lopsakam vegetatiivne kasv). 113. Ühiseellased. Järglaste ühine eellane. Ka tüvirakk, millest diferentseeruva kõik teised rakutüübid. 114. Suguluskoefitsient. Kui suurel määral oleme kellegagi suguluses? 115. Inbriidingukoefitsient (amishid). Sugulasaretuse osa indiviidi X genotüübis. Nt amishitel retsessiivse autonoomse tunnuse albinismi avaldumine. 116. Langetõbi. Ehk epilepsia on närvisüsteemi haigus, mille tunnuseks on korduvalt esinevad krambihood. Saab teha kindlaks aju aktiivsuse alusel. Väga palju levinud Aafrikas. 117. Diabeet tüüp I. Suhkruhaigus. Insuliin-sõltuv diabeet (T1D).
järgmisesse põlvkonda suunata seda võib teha näiteks iseenda järglasi produtseerides kuid isendil on paljud geenid ühised ka oma lähisugulastega järelikult, abistades sigida oma sugulastel, aitab isend sellega ühtlasi levitada ka iseenda geenikoopiaid Hamilton: isendi kohasus ehk fitness koosneb kahest komponendist: otsene fitness (sõltub tema enda sigimise edukusest) kaudne fitness (sõltub tema sugulaste sigimise edukusest) otsene f. + kaudne f. = inklusiivne fitness 18. Suguluskoefitsient. Sugulase abistamise äratasuvus sõltub abistaja ja abistatava vahelisest sugulusastmest, mida mõõdetakse suguluskoefitsiendiga 19. Hamiltoni reegel. Looma inklusiivse fitnessi seisukohast tasub tal teise isendi abistamine ära sel juhul, kui c < b * r ehk b/c > 1/r kus c = hind, mida maksab abistaja b = kasu, mida saab abistatav r = abistaja ja abistatava vaheline suguluskoefitsient 20. Sigimisstrateegiad, nende varieeruvuse põhjused ja tasuvus.
harilikult sugulusest kitsamas mõttes: sugulasteks loetakse loomi, kellel on ühiseid eellasi kuni 5. põlvkonnani (kaasa arvatud), so. põlvnemistabeli 6. reani. Sugulasloomad on genotüübilt sarnasemad (omavad rohkem samu alleele) kui antud populatsiooni loomad keskmiselt, sest nende geenid pärinevad ühiselt eellaselt (ühistelt eellastelt). 20. Sugulus- ja inbreedingukoefitsient Kahe isendi (X ja Y) geneetilist sugulust on võimalik mõõta suguluskoefitsiendiga (RXY). Suguluskoefitsient (RXY)näitab kahe suguluses oleva isendi genotüüpide suhtelist sarnasust. Suguluskoefitsient vanema ja järglase vahel on 0,5, vanavanemaga on isendi suguluskoefitsient 0,25 jne. Õdede (vendade) vahel on see 0,5; poolõdede (-vendade) vahel aga 0,25. Populatsiooni homosügootsust suurendab inbriiding ehk sisearetus. Kaks indiviidi, kellel on ühised eellased, kannavad edasi sarnaseid geene. Kui neid loomi omavahel paaritada võivad järglastel kohtuda sarnased geenid
geneetilise dispersiooni ja kogumuutlikkuse ehk fenotüübilise dispersiooni jagatis, h2=VA/VP 19. põlvnemistabel, selle hindamine Põlvnemistabeli alusel tehakse kindlaks looma põlvnemine. Põlvnemistabelisse märgitakse uuritava looma eellased ja nende andmed erinevate omaduste kohta. lisatakse põlvnemistabelisse kõige tähtsam informatsioon nii jõudluse, välimiku, sigivuse, tervise, järglaste, tõulisuse jne kohta. 20. sugulus- ja inbreeingu koefitsent Suguluskoefitsient (RXY)näitab kahe suguluses oleva isendi genotüüpide suhtelist sarnasust. Isendi X inbriidingukoefitsient (Fx) näitab tema vanemate geneetilisest sugulusest tingitud homosügootsuse suurenemise tõenäosust ehk samade alleelide kohtumise tõenäosust. 21. kehaehituse põhiregioonid Pea,kael,turi, selg, rind, kõht,jäsemed, sõrad,udar,nisad 22. eri tootmistüübile omane kehaehitus Veised:piimaveis, lihaveis, tööveis.
teise looma (antud juhul oma poegade) abistamine/kaitsmine tasub end ära, kui hind mida maksab kaitsev saakloom on väiksem kui kasu mida saab abistatav korrutatud abistaja ja abistatava vahelise suguluskoefitsendiga . c < b * r ehk b/c > 1/r kus c = hind, mida maksab abistaja b = kasu, mida saab abistatav r = abistaja ja abistatava vaheline suguluskoefitsient · Is mobbing a risky behaviour? If it is risky, what are the costs to the mobber? Jah on küll riskantne, sest ka kambakesi ei pruugi alati üksikust kiskjast võitu saada. Võib maksma minna elu/ täis kõhu. · Why animals need to join in the mobbing initiated (mis algatatud) by their neighbours? Could it be more benefitial not to help but observe the mobbing event from the distance? Peaksid naabreid abistama kui naabreid endid pole kodus
Sugulasvalik on valik, mis sõltub nii kulukusest isendile kui ka kasust tema lähisugulastele. Altruistlikku käitumist põhjustava mutatsiooni sagedus tõuseb, kui sugulase kasvanud ellujäämisvõimalus on suurem kui altruisti kahanenud ellujäämisvõimalus: Seda kutsutakse ka Hamiltoni reegeliks c – altruisti ellujäämisvõimaluse vähenemine b – altruisti sugulase ellujäämisvõimaluse suurenemine R – suguluskoefitsient, ühtlasi tõenäosus, et sugulane kannab seda altruistlikku mutatsiooni 27. Tooge selgitustega näiteid isekast DNA-st (meiootiline surve, transposoonid). Isekad geenid on geenid, mis moodustavad erandi Mendeli seadustele – heterosügootsed isendid ei tooda võrdsel hulgal kumbagi alleeli kandvaid sugurakke (st toodavad, aga üht alleeli kandvad rakud inaktiveeritakse). Meiootiline surve (meiotic drive) – toodetakse rohkem mõne geeni teatud
Altruismi evolutsiooni üks seletus – sugulasvalik.
Sugulasvalik – valik, mis sõltub nii kulukusest isendile kui ka kasust tema lähisugulastele.
Altruistlikku käitumist põhjustava mutatsiooni sagedus tõuseb, kui sugulase kasvanud ellujäämisvõimalus on
suurem kui altruisti kahanenud ellujäämisvõimalus:
c
mis on tingitud alleelide aditiivsest toimest. 9. Aretusmeetodid 1. Sisearetus Sugulasabielud a. Amishi religioosne pere b. Euroopa “siniverelised”: X-liiteline retsessiivne hemofiilia 2. Välisaretus Heteroos e. hübriidjõud Isesobimatus a. Tasakaalustatud letaalsus 3. Ühiseellased Inbriidingukoefitsient (F) Suguluskoefitsient 10. Järglaste omaduste etteennustamine Järglase fenotüübi ennustamine (TO), lähtudes vanemate fenotüübist ja kitsatähenduslikust päritavusest (h2). Vaid vanemate keskväärtuse (TP) erinevus populatsiooni keskmisest on päritav ja sõltub kitsatähenduslikust päritavusest (IQ h 2 = 0,4). 11. Kunstlik valik Kunstlik valik. Selektsiooni diferentsiaal (S) on valitud vanemate ja populatsiooni keskmise vahe.
annaabi.ee 
