Kuidas teisenes eeposes varasem seto viljakusjumal Peko? Rahvalaulik Anne Vabarna eepos, mille kirjutas üles tema poeg Ivan 1927. aastal. Põhineb seto aktivisti Paulopriit Voolaise ette antud süzeel. Eepose II osa "ütles ette" Anna Vabarna 1930.aastal. Viljakusjumal teisenes kohalikuks seto kuningaks. 39. Kirjelda (P. Hagu artiklile toetudes) setode Peko kultust (osalejad, palvuste suunitlus, läbiviidud riitused, Peko kuju jne). Missuguseid paralleele leidub Peko kultusele sugulasrahvastelt? (Peko on Setode üldine aitaja, õnnetooja ning ta valitses ilma ning kaitses põlde ja saaki Enne nelipühi, varahommikul kui päike veel ei paistnud, pidasid noored Seto mehed maha rituaalse võitluse. Nad võitlesid niikaua kuni esimene veri oli kellelgi väljas, see kellel veri lahti, oli järgmise aasta pidustuste võõrustaja. Teine pidustus Peko auks oli pärast viljalõikust. Peko kujusid hoiti aastaläbi viljaaitades peidus
varasem seto viljakusjumal Peko? Rahvalaulik Anne Vabarna eepos, mille kirjutas üles tema poeg Ivan 1927. aastal. Põhineb seto aktivisti Paulopriit Voolaise ette antud süžeel. Eepose II osa “ütles ette” Anna Vabarna 1930.aastal. Viljakusjumal teisenes kohalikuks seto kuningaks. Peko kujud. 39. Kirjelda (P. Hagu artiklile toetudes) setode Peko kultust (osalejad, palvuste suunitlus, läbiviidud riitused, Peko kuju jne). Missuguseid paralleele leidub Peko kultusele sugulasrahvastelt? Peko on Setode üldine aitaja, õnnetooja ning ta valitses ilma ning kaitses põlde ja saaki. Enne nelipühi varahommikul, kui päike veel ei paistnud, pidasid noored Seto mehed maha rituaalse võitluse. Nad võitlesid niikaua kuni esimene veri oli kellelgi väljas, see kellel veri lahti, oli järgmise aasta pidustuste võõrustaja. Teine pidustus Peko auks oli pärast viljalõikust. Peko kujusid hoiti aastaläbi viljaaitades peidus mähitud valgetesse linadesse, kuju peas olid tüüpiliselt
pirkäinen,pitkäinen(piiblitõlgetes ja murdesõnades),liivi pit'ki,pi'kiz(pikne,pikse-isa),eesti välk(seotud ka valgusega),vadja jürü(müristamine,piksemürin),liivi bor'it(äike) 3)jumal:vadja jumala;väljendid:jumala jürü(müristamine),vepsa jumou;väljend:g'umalang'uru(pikne'jumala mürin') 55. Kirjelda setode Peko kultust (osalejad, palvuste suunitlus, läbiviidud riitused, Peko kuju jne). Missuguseid paralleele leidub Peko kultusele sugulasrahvastelt? Kultust 'avastati' 19.sajandi lõpus mokroluga nulga külades Setomaa lääneosast.Varaseimad ülestähendused kultuse kohta on kirja pannud eestlased 1880-1890.aasatel.Kõik varasemad teated rõhutavad kultuse saladust ning raskusi selle kohta informatsiooni hankimisel.Peko pidustused toimusid kaks korda aastas:kevadel ja sügisel;kogukonna ühine varjatud ettevõtmine.Kultus keskendus Peko kujule, mida hoiti viljasalves ning mida viidi külvi ajal põldudele.Pidustuste ajal paigutati
vikerkaar Üldiselt on kõik lms rahvaste nimetused jumaluste jms taevase kohta sarnased. Vastavalt päritolule muutub ,,s" z-iks ja tuleb rohkem ülakomasid juurde. Kuna lms rahvaste usk on sarnane, usutakse näiteks metshaldjatesse, siis on ka nimetused küllaltki sarnased. 55. Kirjelda setode Peko kultust (osalejad, palvuste suunitlus, läbiviidud riitused, Peko kuju jne). Missusuguseid paralleele leidub Peko kultusele sugulasrahvastelt? 1) Peko on setode viljakusjumal. (kultus oli salajane, vähe infot) 2) Peko kultus on ainuke jumalakujuga kultus. (teistel ei ole sellist kuju nu ) 3) Kuju on umbes poolemeetrine inimest meenutav (puust v vahast) (muidu oli viljasalves, aga viljakoristuse ajaks viidi põllule) 4) Peko auks korraldati kaks korda aastas pidustused: kevadel ja sügisel (algus-lõpp) 5) Pidudel osalesid ainult jõukamad pered. Tuldi tallu, kus peko kuju viibis (pekopapp)
vepsa jumou, g’umou, jum, d’umal (jumal); väljendid: g’umalang’uru (pikne, „jumala mürin”), g’umal ansä (äiksetorm, „jumala ilm”), ka jumalanheboine (vikerkaar, „jumala hobune”), samuti jumalankuša k (vikerkaar, „jumaal vöö”); ka g’umou g’ureidab i lämin iškeb (jumal (pikne) müristab ja lööb välku) 55. Kirjelda setode Peko kultust (osalejad, palvuste suunitlus, läbiviidud riitused, Peko kuju jne). Missuguseid paralleele leidub Peko kultusele sugulasrahvastelt? Peko on viljakusjumalus. Kujud kaetud küünlavaha ja nõega, puidust või õlgedest u pool meetrit kõrge.Küla, maja‐ ja maahaldja konsolideerumine viljakusjumalaks, millele on lisandunud jooni äiksejumalalt Avastati 19. Saj lõpus Setomaa lääneosas. Kõik varased teated rõhuvad kultuse salajasusele. Peko pidustused toimusid kaks korda aastas, kevadel ja sügisel. Kogukonna poolt varjatud tegevus. Kultus keskendus Peko kujule mida hoiti viljasalves ja viidi külvi ajaks põllule
hobusesurm, kivistised. 49. Kuidas (M. Hiiemäe artikli põhjal) rahvapärimuses kujutatud hiidude Kalevipoeg ja Dobrõnja suhteid? Dobrõnja võitles Kalevipojaga ja kaotas, Kalevipoeg raius ta jalad maha ja Dobrõnja suri. Ta on Kalevipoja vaenlane ja Kalevipoeg alistab ta alati. 50. Kirjelda setode Peko kultust (osalejad, palvuste suunitlus, läbiviidud riitused, Peko kuju jne). Missuguseid paralleele leidub Peko kultusele sugulasrahvastelt? Peko auks peeti kaks korda aastas pidustusi, see oli varjatud ja sellest võttis osa kogukond, ühine õlu ja jagatud söök. Kultus keskendus Peko kujule, mida hoiti salves ning viidi külvi ajaks põllule. Pidustuste ajal paigutati peko kuju tare keskele ja tema pähe küünal. Ringi ümber liikumine ning Pekole suunatud palved. Vereliisuga valiti uus Peko-papi. Paralleelid: õlekuju Lääne-Eesti rahvastel, tõnni kultus Vändras. 51. Kuidas ja millal loodi setode eepos "Peko"
Siit samm edasi hakatakse seda vihku vilja haldjaks, kes "kaitseb" vilja. See haldjas omandab mingi looma kuju (viljahunt, rukkihunt, röäsusi, hernehunt, näärisokk jne.) ja isegi inimesestub (viljaneitsi, rukkineitsi, alapaljakas ja kõiksugu muud õlgnukud, eriti Lääne-Eestis kodunenud)." (Loorits 1990: 59.) 24. Iseloomusta setu Peko-kultust (osalejad, palvuste suunitlus, läbiviidud riitused, Peko kuju jne). Missuguseid paralleele leidub kultusele sugulasrahvastelt? Pekot ja temaga seonduvat infot püüti võimalikult kaua ja kavalalt saladuses hoida. Peko kuju kuulus kindlale perede ringile, mille piirides ta iga aasta peremeest vahetas. Kombestiku kekspunktis olid pidustused, kus Pekot ühiselt paluti ja teeniti. Peko- praasnikuid oli aastas kaks: kevadel ja sügisel ning nende kombed erinesid. Sügisene pidu toimus peale viljalõikust ja sellest võtsid osa ainult mehed. Pidu peeti öösel.
olnud vene vägilane. Kalev tuli Konsa järvelt põlvede peal, rääkis mulle Isand valvur Kalevipoja ja Dobrõnja antagonistliku suhte avaldumine oli kindlasti oluline argument seda laadi muistendite väljajätmiseks trükisest. Muude väljajätete puhul see argument ei kehti. Nii nagu suhteliselt vähearvulistest muistenditest 50. Kirjelda setode Peko kultust (osalejad, palvuste suunitlus, läbiviidud riitused, Peko kuju jne). Missuguseid paralleele leidub Peko kultusele sugulasrahvastelt? Peko pidustused 2 korda aastas, kevadel ja sügisel, kogukonna ühine varjatud ettevõtmine Kultus keskendus Peko kujule, mida hoiti viljasalves ning viidi külvi ajal põldudele Pidustuste ajal Peko kuju tare või rehe keskel, kuju peale või ümber asetati küünlaid Ringis ümber kuju liikumine, Pekole suunatud palved, tema ees palvete lugemine Uue Peko-papi valimine vereliisuga
Teine võimalus on pikset seostada mõistega pikk, valge, väle. Kolmas viis on sisuda pikse tähendust jumalaga, sest ta seostub müristamise, välkumise ja vikerkaarega. pikne oli "jumala mürin" ning vikerkaar kas "jumala hobune" või "jumalavöö", äiksetorm oli "jumala ilm" ja jumalaga seostus mõiste pikne " müristab ja välku lööb" 55. Kirjelda setode Peko kultust (osalejad, palvuste suunitlus, läbiviidud riitused, Peko kuju jne). Missuguseid paralleele leidub Peko kultusele sugulasrahvastelt? Peko kultus avastati suhteliselt hiljuti, alles 19. sajandil Mokroluga nulga külades Setomaal, miks alles nii hilja? Peko sündmused olid salajased ja sellest ei räägitud, osa said võtta ainult kutsutud ning seda hoiti väga salajas, seetõttu on muuseumis ka ainult üks kuju, sest see oli äärmiselt salajane rituaal. Kultuse kohta esimesed ülestähendused on pärit luterlastelt. Peko võis olla viljakusjumal. Pidustused toimusid kaks korda aastas, sügisel ja
On mitmeid erinevaid versioone nendevahelisest lahingust Vägilase mäel, kus üks teisel jalad maha raius ning too selle tagajärjel suri. Kord raiujaks Kalevipoeg, kord Dobrõjna. Dobrõnja on vene rahvuskangelane, kes leidis endale vastase eestlaste Kalevipojas. Hilisemas pärimuses on Dobrõnja nimi asendunud Tobrinaga 50. Kirjelda setode Peko kultust (osalejad, palvuste suunitlus, läbiviidud riitused, Peko kuju jne). Missuguseid paralleele leidub Peko kultusele sugulasrahvastelt? Peko on viljakusjumalus. Kujud kaetud küünlavaha ja nõega, puidust või õlgedest u poolmeetritkõrge.Küla, maja‐ ja maahaldja konsolideerumine viljakusjumalaks, mille le on lisandunud jooni äiksejumalalt. Avastati 19. Saj lõpus Setomaa lääneosas. Kõik varased teated rõhuvad kultuse salajasusele (vaikimisvanne). Peko pidustused toimusid kaks korda aastas, kevadel ja sügisel. Kogukonna poolt varjatud tegevus.