1 liigne autoriteet 1 passiivsus 1 ambitsioonikas Täiskasvanud püüavad omaenda arengus: 1 Kannatlikus 1 Teadmishimuline 1 Suhtlemisoskust(oskus noorega suhelda) Täiskasvanutel tuleks üle saada: Kinnisideed(liigne tavade järgimine) 5.loeng Väärtused. Hea elu problem tähendab küsimust inimväärse elu peamiste tingimuste järele Objektivistid- on olemas onjekstiivsd sisemised mõõdupuud hea elu määratlemiseks, sest kõigil inimestel on universaalsed põhivajadused. Subjektivistid- see, mis on kellegi jaoks hea, sõltub tema kalduvustest, eelistustest ja soovidest. Elama head elu siis, kui selle tundetasandil heaks kiidame. Universalväärtused: 1 Inimene kui väärtus 1 Indiviidi vabadus 1 Indiviidi õigus 1 Indiviisi võrdsus Euroopaliku trditsiooni valgustusajastu pärit väärtused: vabadus, vendlus ja võrdsus. Kristlikud väärtused: usk, lootus, armastus. Antiik ajast pärit põhiväärtused: õigus, julgus, mõõdukus ja tarkus.
sisse toonud sõltumatuse muutuja (põhjuslikkuse mõiste - mingi asi põhjustab midagi). Jaguneb kaheks: Positivism Postpositivism Vastuolus positivismiga ja kohati sarnane traditsionalismiga. (Postmodernism - uurimismeetod, mis püüab vältida väga selgeid paikapanemisi, suhtuda asjadesse pehmemalt ning pöörata tähelepanu väärtustele) Olemine Objektivistid Maailm on selline nagu ta on, maailm on reaalne Subjektivistid Maailm on meie enda välja mõeldud Tunnetamine Seletamine Miski on põhjustatud millestki. Baseerub hüpoteeside püstitamisele. Mõistmine Saad aru, mis maailmas toimub. Fakt Väärtused Eelistatakse mingil põhjusel üht reaalsust teisele Uskumused Miski asi on tõene Teadmised Empiirilised uskumused Rahvusvaheliste suhete teooriad 1. Realism Lähte-eeldus: inimene on loomult halb. Inimene püüab alati teiste üle domineerida
uskumine kõneleja usub, et see mida ta väidab, on nii. Väitmine väljendab usku, et miski on nii. Väitelausel ja uskumisel sama propositsiooniline sisu, ainult et ühel juhul väljendab seda sisu kõneakt (väitmine), teisel juhul mentaalne akt (uskumine). Mõlemad seotud katsega fikseerida seda, mis on tõsi. Tegemist seega vastavusega kui mingi otsustus on tõsi, kui see langeb kokku tegelikkusega. Otsustuse teevad tõeseks faktid. Moraaliotuse muudab tõeseks Subjektivistid: Moraalilausungitel pole tõeväärtust, tegemist hinnangutega mis väljendavad tundeid millegi suhtes Objektivistid: moraalilausungitel on tõeväärtus, sest olemas eetilised faktid, mis teevad nad tõeseks. Otsused langetatakse aluste põhjal. See, kes langetab otsustuse arvab, et on küllaldaselt alust öelda, et asi on nii. Moraaliotsustusel on seega alati suund faktidele ja otsustus langetatakse aluste põhjal (kontekstis). Eetiline relativism
Nõuab hinnangu andmist kõneleja poolt, kes seda väljendab. (Eutanaasia on moraalselt vale). 20. Kas eetikas on tegemist tõdede või arvamustega? Kui eetikatõed on olemas, mis teeb nad tõeseks: subjektivisitide ja objektivistide järgi. TÕEVÄÄRTUS Nii uskumine kui väitmine on seotud katsega fikseerida seda, mis on tõsi (et väljas sajab vihma) KAS ON OLEMAS MINGEID EETILISI FAKTE (jah) MIS MUUDAB MORAALIOTSUSTUSE TÕESEKS? Subjektivistid Moraalilausungitel pole tõeväärtust, tegemist on hinnangutega, mis väljendavad meie TUNDED millegi suhtes Objektivistid Moraalilausungitel on tõeväärtus, sest on olemas EETILISED FAKTID, mis teevad nad tõeseks. 21. Mida väidab naturalism, emotivism, preskriptivism, mittenaturalism? NATURALISM See on teooria mis väidab, et eetikaterminid on määratletud faktiterminite kaudu. Tees: Eetikaterminid osutavad naturaalseid omadusi - see on
analüüsi kaudu: madalamal e põhitasandil ta kogeb kas valu või rahulolematust, kuid kõrgemal tasemel kiidab ta need heaks ja saab neist rahuldust. 18. Kas eetikas on tegemist tõdede või arvamustega? Kui eetikatõed on olemas, mis teeb nad tõeseks: subjektivisitide ja objektivistide järgi? FLFI.02.003 Eetika alused Moraalifilosoofia on palju vaielnud selle üle, kas moraaliotsustel on tõeväärtus ja kas seda saab kindlaks teha. Mis muudab moraaliotsused tõeseks? Subjektivistid Moraalilausungitel pole tõeväärtust, tegemist on hinnangutega, mis väljendavad meie TUNDED millegi suhtes. Objektivistid Moraalilausungitel on tõeväärtus, sest on olemas EETILISED FAKTID, mis teevad nad tõeseks. 19. Kas faktid ja väärtused on seotud? Mida väidab naturalism, emotivism, preskriptivism, mittenaturalism? Naturalism on teooria, mille järgi väärtusväiteid saab määratleda faktiväidete kaudu.
analüüsi kaudu: madalamal e põhitasandil ta kogeb kas valu või rahulolematust, kuid kõrgemal tasemel kiidab ta need heaks ja saab neist rahuldust. 18. Kas eetikas on tegemist tõdede või arvamustega? Kui eetikatõed on olemas, mis teeb nad tõeseks: subjektivisitide ja objektivistide järgi? FLFI.02.003 Eetika alused Moraalifilosoofia on palju vaielnud selle üle, kas moraaliotsustel on tõeväärtus ja kas seda saab kindlaks teha. Mis muudab moraaliotsused tõeseks? Subjektivistid Moraalilausungitel pole tõeväärtust, tegemist on hinnangutega, mis väljendavad meie TUNDED millegi suhtes. Objektivistid Moraalilausungitel on tõeväärtus, sest on olemas EETILISED FAKTID, mis teevad nad tõeseks. 19. Kas faktid ja väärtused on seotud? Mida väidab naturalism, emotivism, preskriptivism, mittenaturalism? Naturalism on teooria, mille järgi väärtusväiteid saab määratleda faktiväidete kaudu.
asustustihedus ja sellest tingitud sotsiaalsed tagajärjed. 29. Kas ühiskond on grupp inimesi või võib ühiskonda vaadelda ka inimesteset eraldi? Objektivistide ja subjektivistide nägemus ühiskonna olemusest? Igaüks peaks leidma endale sobiva seisukoha ning oskama seda põhjendada. Teadlased jagunevad kaheks: · objektivistid rõhutavad ühiskonna väljapoolsust ehk ühiskond on inimestest eraldi · subjektivistid ühiskonna mõtestamine algab inimeste tegevustest, käitumisest ja koostoimest. 30. Kuidas on ühiskond seotud kultuuriga? Ükski ühiskond ei saa eksisteerida ilma kultuurita... Igal ühiskonnal on oma kultuur, mille raames toimub ühiskonnaliikmete elu ja tegevus. Igal ühiskonnal on kindel territoorium, on kindel kokkupuude loodusega, mis on pikem kui kirjapandud aja- ja kultuurilugu. 31. Erinevad ühiskonnatüübid? Mille järgi peamiselt jaotatakse?
Objektivistid: Platon (428-348 eKr): me soovime Head, sest see on hea. Hüve on kõrgeim vorm, on väljendamatu, jumalasarnane, sõltumatu ja tunnetatav ainult pärast filosoofiaõpinguid. Subjektivist leiab, et väärtused sõltuvad soovijatest, on nende suhtes relatiivsed. Subjektivism käsitleb väärtusi lihtsalt kui teadliku soovi produkti. Väärtusi loovad ihad, ning väärtused on väärtuslikud just sel määral, millisel neid ihaldatakse: mida tugevam iha, seda suurem väärtus. Subjektivistid: ,,Me ei püüdle, soovi, igatse ega ihalda kunagi midagi sellepärast, et peame seda midagi hüveks; pigem peame seda asja hüveks sellepärast, et me püüdleme, soovime, igatseme või ihaldame seda." (Baruch Spinoza, Ethics) Kas need asjad on väärtuslikud sellepärast, et me neid ihaldame või me ihaldame neid sellepärast, et nad on väärtuslikud? Sünergistlik vaade tunnustab väärtuste juures nii subjektiivset kui objektiivset aspekti.
jm, elanikkonna kontsentratsioon, asustustihedus ja sellest tingitud sotsiaalsed tagajärjed. 31. Kas ühiskond on grupp inimesi või võib ühiskonda vaadelda ka inimesteset eraldi? Objektivistide ja subjektivistide nägemus ühiskonna olemusest? Igaüks peaks leidma endale sobiva seisukoha ning oskama seda põhjendada. Teadlased jagunevad kaheks: objektivistid rõhutavad ühiskonna väljapoolsust ehk ühiskond on inimestest eraldi subjektivistid ühiskonna mõtestamine algab inimeste tegevustest, käitumisest ja koostoimest. Nõustun pigem subjektivistidega, sest minu arvates poleks ilma inimesteta ühiskonda. Kui poleks inimesi, siis minu meelest nt puud ei moodusta oma ühiskonda vms 32. Kuidas on ühiskond seotud kultuuriga? Ükski ühiskond ei saa eksisteerida ilma kultuurita... Igal ühiskonnal on oma kultuur, mille raames toimub ühiskonnaliikmete elu ja tegevus. Igal ühiskonnal on kindel territoorium,
3) Demograafilised tingimused rahvaarv, iive, suremus, elanikkonna koosseis jm, elanikkonna kontsentratsioon, asustustihedus ja sellest tingitud sotsiaalsed tagajärjed. 29. Kas ühiskond on grupp inimesi või võib ühiskonda vaadelda ka inimesteset eraldi? Objektivistide ja subjektivistide nägemus ühiskonna olemusest? Igaüks peaks leidma endale sobiva seisukoha ning oskama seda põhjendada. Objektivistid rõhutavad ühiskonna väljapoolsust ehk ühiskond on inimestest eraldi Subjektivistid ühiskonna mõtestamine algab inimeste tegevustest, käitumisest ja koostoimest. 30. Kuidas on ühiskond seotud kultuuriga? Igal ühiskonnal on oma kultuur, mille raames toimub ühiskonnaliikmete elu ja tegevus. 31. Erinevad ühiskonnatüübid? Mille järgi peamiselt jaotatakse? Ühiskondi on võimalik klassifitseerida religiooni (islami, kristlikud vm ühiskonnad), geograafilise asukoha (põhjamaade ühiskonnad jms) või tootmisviiside (korilus-, agraar jms) alusel.
Kuigi oskame nimetada erinevat liiki ühiskondi, on ühiskonna mõistet kui sellist raske defineerida. Sotsioloogias on üheks tähtsamaks küsimuseks milline ühiskond on? Kas reaalselt koos eksisteerivate inimeste kogum või midagi sellist, mis ühendab inimesi? Kas ühiskond on midagi inimestest eraldiseisvat või nendega otseses seoses? Teadlased jagunevad kaheks: · objektivistid rõhutavad ühiskonna väljapoolsust ehk ühiskond on inimestest eraldi · subjektivistid ühiskonna mõtestamine algab inimeste tegevustest, käitumisest ja koostoimest. Kaasaegses sotsioloogias vaieldakse selle üle, kui vaba on inimene ühiskonna struktuuride sees oma tegevustes ja käitumises? Ühiskonna mõiste on kujunenud väga pika aja jooksul ning sisaldab endas selliseid mõisteid nagu maa, rahvas, rahvus ja riik. Kui riike ei olnud veel tekkinud, liikusid inimesed ringi suurel territooriumil. Kui kaugele inimesed liikusid, sõltus kliimast,
annaabi.ee 
