kümne aasta järel pärast 55. eluaastat. Teadlased on pakkunud välja palju seletusi, miks vanus suurendab kardiovaskulaarsete haiguste riski. Üks neist on seotud kolesteroolitasemega veres. Enamikul indiviididel tõuseb üldkolesterooli tase veres vanuse kasvades. Meestel lakkab üldkolesterooli taseme kasv veres umbes 45.50. eluaasta vahel, kuid naistel kasvab järsult kuni 60.65. eluaastani. Vananemine on seotud ka muutustega veresoonte seina mehaanilistes ja struktuursetes omadustes, mis viivad arteriaalse elastsuse vähenemisele, mille tagajärjel võib välja kujuneda südame koronaartõbi. Sugu Meestel on suurem risk haigestuda südame- ja veresoonkonnhaigustesse kui menopausi eelses perioodis olevatel naistel. Väidetakse, et pärast menopausi on naiste risk haigestuda kardiovaskulaarhaigustesse sarnane meeste riskiga, kuid uuemad andmed Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) uuringutest vaidlustavad selle.
käigus kudede morfoloogia tekkeks. Peamised makromolekulid on nukleiinhapped ja valgud. DNA on elu alus. Matriitssüntees- geneetilise informatsiooni edasi kandmine. Molekulaar-bioloogia klassikaline seisukohta: DNA -˃ DNA ehk DNA taastoodab ennast (replikatsioon) DNA -˃ RNA ehk DNAst sünteesitakse RNA (transkriptsioon) RNA -˃ valk ehk RNAst sünteesitakse valk (translatsioon) DNA sisaldab valkude sünteesiks vajalikku informatsiooni, mis on struktuursetes ühikutes- geenides. RNA on vajalik valkude tootmiseks. DNA ja RNA on nukleotiidide polümeerid. DNA lämmastikalused (desoksüribonukleotiid): A adeniin (adenosiin) G guaniin (guanosiin) C tsütosiin (tsütidiin) T tümiin (tümidiin) Suhkrujääk desoksüriboos, fosforhappejääk. RNA-l on tümiini asemel uratsiil, seega A, G, C ja U; suhkrujääk riboos, fosforhappejääk. Nukleosiid: alus+suhkur Nukelotiid: alus+suhkur+1-3 fosfaatrühma
konformatsioonides Püranoossne tsükkel (energeetiliselt on soodsaim olukord, kus suured asendajad paiknevad ekvatoriaalselt, "tool" konformatsioon) NB! Suhkru tsüklilised vormid pole tasapinnalised OH Glükoosi ja teiste monosahharaiidide olulisemad reaktsioonid ·Redoksreaktsioonid oksüdeeritud ja redutseeritud derivaadid ·Esterifikatsioon fosfaatestrite teke ·Aminoderivaatide teke struktuursetes polüsahhariidides ja glükoproteiinides ·Glükosiidide teke glükosiidside oligosahhariidides, polüsahhariidides, nukleotiidides, jne Suhkrute redoksreaktsioonid Aldehüüdrühma sisaldavad suhkrud on kergesti oksüdeeritavad näiteks Fehlingi reagendiga. Suhkrutest moodustuvad vastavad aldoonhapped. Reaktsiooniga kaasneb punase Cu2O sademe teke Vesilahuses on aldoonhapped tasakaalus vastava laktooniga
Sõltub mulla koostisest. Huumuseta või huumusvaeste horisontide De on peamiste mulla mineraalide tiheduse lähedane (2,65...2,7 g/cm3). Mulla huumushorisontide tahke faasi tihedus on madalam (2,4...2,6 g/cm3). De=2,67-0,03x, kus x on huumusesisaldus (%). Mulla lasuvustihedus on 1 cm3 kuiva loodusliku ehitusega mulla kaal grammides. Tähistus Dm. Lasuvustihedus on tavaliselt väiksem ülemistes horisontides. Huumushorisondis tavaliselt 0,8...1,6 g/cm3. Väiksem lasuvustihedus on struktuursetes muldades. 1...1,3 g/cm3 ideaalselt hea põllumuld 3 1...1,9 g/cm tavaliselt mineraalmullas üle 1,9 g/cm3 sügavamates horisontides 0,2...0,4 g/cm3 turvasmuldadel Mulla paisumise tulemusena kevadel lasuvustihedus väheneb ja suvel mulla kuivades see suureneb. Tingitud mulla kolloididest ja ibeosakestest, mis seovad vett. Suurem on lasuvustiheduse muutumine savides ja tunduvalt väiksem kergema lõimisega muldades.
kergema lõimisega kui sisseuhtehorisont, võib tekkida nn. ülavesi. Erineb põhjaveest oma lühiajalise ja perioodilise esinemise poolest 32. Toetuva kapillaarvee tõus- ehk kapillaarvöötme tüsedus sõltub peamiselt mulla või pinnase lõimisest, mehaanilise koostise ühtlikkusest või kihilisusest. Kõige väiksem on kapillaarvöötme tüsedus liivmuldadel ning kõige tüsedam raskema lõimisega ühekihilistes struktuursetes muldades. 33. Maksimaalne kapillaarvöötme tüsedus: · liivades kuni 0,5 m · saviliivades 1...1,5 m · keskm. liivsavides 2,5...3 m · rasketes liivsavides 3...3,5 m · rasketes savides 4...6 m 34. Mulla veemahutavuse liigid- · Maksimaalne adsorbtsiooniniiskus Wma. Suurim veehulk, mida muld suudab veeaurust adsorbeerida alla 40% relatiivse õhuniiskuse juures. · Maksimaalne hügroskoopsus Wmh
Tahke faasi tihedus (De) on mulla tahke faasi 1cm3 kaal grammides. Sõltub mulla koostisest. Huumuseta või huumusevaesete horisontide De on peamiste mulla mineraalide tiheduse lähedane(2,65...2,7 g/cm3). Mulla huumushorisontide tahke faasi tihedus on madalam(2,4...2,6g/cm3). Mulla lasuvustihedus (Dm) on 1 cm3 kuiva loodusliku ehitusega mulla kaal grammides. Dm on tavaliselt väiksem ülemistes horisontides. Huumushorisondis tavaliselt 0,8...1,6 g/cm3. Väiksem Dm on struktuursetes muldades. Ideaalselt hea põllumuld 1...1,3 g/cm3.mulla paisumise tulemusena kevadel Dm väheneb ja suvel mulla kuivades suureneb. Tingitud mulla kolloididest ja ibeosakestest, mis seovad vett. Savides Dm muutus suurem, kergetes lõimistes väiksem. 38. Mulla poorsus Mulla üldpoorsus (Pü) on mulla tahkete osakeste vahel olevate pooride summaarne maht protsentides rikkumata ehitusega mulla üldmahust. See on tähtsaim mulla omadus, mis eristab mulda massiivsest kivimist
kus ülemised horisondid on kergema lõimisega kui sisseuhtehorisont, võib tekkida nn. ülavesi. Erineb põhjaveest oma lühiajalise ja perioodilise esinemise poolest 32. Toetuva kapillaarvee tõus- ehk kapillaarvöötme tüsedus sõltub peamiselt mulla või pinnase lõimisest, mehaanilise koostise ühtlikkusest või kihilisusest. Kõige väiksem on kapillaarvöötme tüsedus liivmuldadel ning kõige tüsedam raskema lõimisega ühekihilistes struktuursetes muldades. 33. Maksimaalne kapillaarvöötme tüsedus: · liivades kuni 0,5 m · saviliivades 1...1,5 m · keskm. liivsavides 2,5...3 m · rasketes liivsavides 3...3,5 m · rasketes savides 4...6 m 34. Mulla veemahutavuse liigid- · Maksimaalne adsorbtsiooniniiskus Wma. Suurim veehulk, mida muld suudab veeaurust adsorbeerida alla 40% relatiivse õhuniiskuse juures. · Maksimaalne hügroskoopsus Wmh
Kahekihilise lõimisega muldadel, kus ülemised horisondid on kergema lõimisega kui sisseuhtehorisont, võib tekkida nn ülavesi. Erineb põhjaveest oma lühiajalise ja perioodilise esinemise poolest. 41. Toetuva kapillaarvee tõus. ehk kapillaarvöötme tüsedus sõltub peamiselt mulla või pinnase lõimisest, mehaanilise koostise ühtlikkusest või kihilisusest. Kõige väiksem on kapillaarvöötme tüsedus liivmuldadel ning kõige tüsedam raskema lõimisega ühekihilistes struktuursetes muldades. Maksimaalne kapillaarvöötme tüsedus: liivades kuni 0,5 m; saviliivades 1...1,5 m; keskm. liivsavides 2,5...3 m; rasketes liivsavides 3...3,5 m; rasketes savides 4...6 m. Mida kergem lõimis, seda kiiremini saavutatakse maksimaalne kap.vöötme tüsedus. 42. Mulla veemahutavuse liigid. 1. Maksimaalne adsorbtsiooniniiskus Wma. Suurim veehulk, mida muld suudab veeaurust adsorbeerida alla 40% relatiivse õhuniiskuse juures. 2. Maksimaalne hügroskoopsus Wmh. Suurim
sisseuhtehorisont, võib tekkida nn ülavesi. Erineb põhjaveest oma lühiajalise ja perioodilise esinemise poolest. Pinnavesi- tekib raske lõimisega tihenenud mulla peale. 34. Toetuva kapillaarvee tõus. Ehk kapillaarvöötme tüsedus sõltub peamiselt mulla või pinnase lõimisest, mehaanilise koostise ühtlikkusest või kihilisusest. Kõige väiksem on kapillaarvöötme tüsedus liivmuldadel ning kõige tüsedam raskema lõimisega ühekihilistes struktuursetes muldades. Liivades kuni 0,5m ja rasketes savides 4...6m. Kapillaarvee liikumise kiirust ja kapillaarvöötme tüsedust tuleb arvestada: a) maaparandustöödel drenaazsüsteemide projekteerimisel b) agronoomidel taimede veega varustatuse ja üldise veebilansi arvutamisel. Mida kergem lõimis, seda kiiremini saavutatakse maksimaalne kap vöötme tüsedus. Kergema lõimisega muldades struktuursus vähendab kapillaarvee tõusu ja rasketes muldades suurendab. 35
varjuokaste esinemine, järelkasvu varjutaluvus ning puistute väga aeglane iseharvenemine. Suur varjutaluvus võimaldab edukalt kasutada kuuse järelkasvu uue metsapõlve loomiseks. Lageraie korral tekib tavaliselt kuuse vaheldus haava, kase või halli lepaga ning alles lehtpuude hilisema turbe all suudab kuusk uueneda või tuleb kasutada kultiveerimist. Pinnalähedase juurestiku tõttu on kuusk põuakartlik ning tuule- ja tormihell. Hästi õhustatud struktuursetes muldades tungivad juured aga sügavamale ning puu muutub tormikindlamaks. Juured moodustavad puu kogumassist 2025 %, kuid kui mullaolud on ebasoodsad, võib juurte osakaal suureneda isegi 40 %. Tüve osakaal on siis vastavalt jälle väiksem. Hariliku kuuse puit on valkjas, harvem kollaka varjundiga, nõrgalt läikiv ja kerge ning pehme. Puidu tihedus (450...470 kg/m3) sõltub puu kasvukohast ning on tõve erinevates kõrgustes erinev. Samas on hariliku kuuse puit tänu
7. Matriitssünteesid Matriitssüntees – geneetilise info edasikandmine. Molekulaar-bioloogi klassikaline põhidogma väidab: ● DNA – DNA ehk DNA taastoodab ennast (replikatsioon) ● DNA – RNA ehk DNAst sünteesitakse RNA (transkriptsioon) ● RNA – valk ehk RNAst sünteesitakse valk (translatsioon) Viirustes on võimalik ka info kandumine RNAlt DNAle pöördtranskriptsioon ning RNAlt RNAle – RNA replikatsioon Info on struktuursetes ühikutes ehk geenides. On vaja alguspunkti, praimerit või promootorit – oleneb kas DNA või RNA 8. Kirjelda DNA ja RNA koostisosasid ja nende vahelisi keemilisi sidemeid, lämmastikalused, nukleosiidid, nukleotiidid DNA ja RNA on nukleotiidide polümeerid. DNA sisaldab valkude sünteesiks vajalikku informatsiooni, mis on geenides. RNA on vajalik valkude tootmiseks. DNA: lämmastikalused - A adeniin, G guaniin, C tsütosiin, T tümiin, suhkrujääk desoksüriboos, fosforhappejääk
loodavate produktide erinevustes (ja produkti loomise kiiruses), nagu näiteks valikul silmavärvi määrav pigment või lihases kontraktsiooni kiirust määrav struktuur, ühes ajaühikus tööks vabastatava energia hulk jne. Seetõttu piisabki individuaal- sete tunnuste edastamiseks, kui DNAs talletatakse vaid valke puudutav info. Kõi- kide meie ensüümide ja retseptorite unikaalsed võimed kajastuvadki summaarselt Ka andekas inimeste omavahelistes funktsionaalsetes (ja struktuursetes) erinevustes. Umbes tippsportlane peab treenima, aga nii nagu halva tööriistaga ei saa luua maailma parimaid tooteid, võimaldavad tema treeningu ko- keskpärased valgulised "masinad" (ensüümid) kõigest keskpäraseid tulemusi.
annaabi.ee 
