Kangaste struktuuritüübid Ketrussüsteemid, lõngade ja niitide liigitus. Kangaste struktuuritüübid (lõngast valmistatud kangad). 1.ketrussüsteemid . Kraasketrussüsteem-töödeldakse keskmise pikkusega puuvilla,lina lühikiude ja staapelkiude pikkusega kuni 40 mm.Kraaslõnga jämedus on 15-84 texi.Kraaslõng on veidi ebaühtlane ,keskmise tugevusega . Nt: puuvillane sitsikangas. Kammketrussüsteem-töödeldakse pikakiulist puuvilla,lina,peenvilla,poolkarmvilla,samuti siidi tootmisjääke.Kiumass läbib täiendava kammimise operatsiooni.Saadakse kõige peenem,siledam,ühtlasem ja
b) Produktiivsetel moodustusmallidel põhinev spontaanne sõnaloome tekstimoodustuse käigus (kasutusvajadus) 7. Enamik produktiivsete moodustusmallide järgi toodetud tekstisidusaid neologisme on kasutusel stiililiselt neutraalses tarbekeeles ja muus ühiskeeles, mitmekesisuse, täpsuse, paindlikkuse ja kompaktsuse eesmärgil. Moodustusviisid 8. SÕNASTRUKTUUR tähendab sõnatüve siseehitust e morfoloogilist koostist. Struktuuritüübid: lihtsõnad ja komplekssõnad ( tuletised ja liitsõnad). Lihtsõna e juursõna on ühemorfeemilise, liigendamatu tüvega lekseem. Komplekssõna tüvi koosneb rohkem kui ühest morfeemist MORFEEM on väikseim tähendusega keeleüksus. 9. KOMPLEKSSÕNAD on tuletised ja liitsõnad. Tuletise tüvi koosneb juurmorfeemist ja tuletusliitest v liidetest, liitsõna tüvi koosneb mitmest
STANDARDISEERITUS tüüprotseduuride väljatöötamine INTEGREERITUSE TASE koordinatsiooni- ja koostöövahendite määratlemine o TÖÖJAOTUS eraldataus (horistontaalne); astmelisus (vertikaalne) o Org ülesehitus sõltub org suurusest, keskkonnast, elutsükklist, tehnoloogiast ja strateegiast. Keskkonna stabiilsuse astmest sõltub kas vajatakse: Organisatsiooni struktuuri loomine ja struktuuritüübid o Org struktuur on ametikohtade vaheline suhete mudel. o Org struktuur: Formaalne ehk ametlik struktuur juhtkonna poolt kindlaksmääratud peegeldab ametikohtade ja allüksuste asendit organisatsioonis ning alluvusvahekordi Informaalne ehk mitteametlik struktuur tekib erahuvide ja mitteametliku suhtlemise alusel
7 Juhtimise alused (2. loeng) Liina Puusepp · minimaalset juhtimistasandite arvu; · võimalust treenida tulevasi juhte. Selleks et firmas kiiresti muudatusi ja uuendusi läbi viia, peaks struktuur olema paindlik. Organisatsiooni struktuuritüübid Staabi-liiniorganisatsioon Staabi-liiniorganisatsioon on vanim ja levinuim struktuuriorganisatsiooni tüüp, mida iseloomustavad: · kohtade moodustamine objekti (toote/teenuse) alusel; · juhtimisprintsiibina üheliinisüsteem; · otsustamiskompetentsina tsentralisatsioon. Staabi-liiniorganisatsiooni iseloomustavad põhimõtted (Ulrich/Fluri, 1992: 186-187): · juhtimise ühtsus; · otsustus- ja erialakompetentside lahusus;
Organisatsiooni arenemine toimub ametikohtade tasandil. Seega on organisatsiooni arendamise võtmeelemendiks töö analüüs. 2) Joonista ametikohtade rühmitamise skeemid: funktsionaalne struktuur, struktuur toodete järgi, struktuur asukoha järgi, maatriksstruktuur. (vaata Ruth Alase õpikust Juhtimise alused) Funktsionaalne struktuur: Struktuur toodete järgi: Struktuur asukoha järgi: Maatriksstruktuur: TEEMA: Organisatsiooni struktuuritüübid 1) Milliste projektide puhul tuleks eelistada meeskonnaorganisatsiooni? Meeskonnaorganisatsiooni iseloomustab meeskonna moodustamine (kohtade, divisjonide asemel). Meeskonna all mõistetakse isikute gruppi, kes vajaliku ülesanneteringi üheselt, kaugele ulatuvalt ja autonoomselt lahendab (Thommen, 1993: 618). Meeskondi ei saa rakendada kõikide ülesannete juures. Nad sobivad eriti projektidele ja ülesannetele, mille on iseloomulikud järgnevad omadused (Thommen, 1993: 619):
Suurem juhtimisulatus on stabiilse ja rutiinse, standardiseeritud töö puhul, töötajate paiknemisel kindal alal, töötajate kõrge oskuste taseme puhul, alluvate sarnaste tööülesannete puhul 16. Millised on peamistele struktuuritüüpidele (funktsionaalne struktuur, divisjonistruktuur, maatriksstruktuur püsiv ja ajutine, võrkstruktuur, virtuaalsed meeskonnad) iseloomulikud jooned ning millised on nende struktuuride plussid ja miinused? Struktuuritüübid: funktsionaalne struktuur osakonnad, kus igaüks täidab oma tööülesandeid. Mõistmaks organisatsiooni kui tervikut ja oma tööd sellega seostada. See soosib töötajatel tegema seda mida nad juba teevad, ainult natukene paremini, selle asemel, et otsida uusi ideid ja võimalusi. Sotsiaalministeerium. Divisjonistruktuur puhul luuakse osaliselt iseseisvad divisjonid. Igas divisjonis on
Kuidas ülesandeid rühmitada, et moodustuksid ametikohad? Milline on optimaalne ülesannete hulk töötajale organisatsiooni efektiivsuse seisukohalt ja inimese rahulolu seisukohalt? 2) Joonista ametikohtade rühmitamise skeemid: funktsionaalne struktuur, struktuur toodete järgi, struktuur asukoha järgi, maatriksstruktuur. (vaata Ruth Alase õpikust Juhtimise alused) 13 TEEMA: Organisatsiooni struktuuritüübid 1) Milliste projektide puhul tuleks eelistada meeskonnaorganisatsiooni? Meeskonnaorganisatsiooni iseloomustab meeskonna moodustamine (kohtade, divisjonide asemel). Meeskonna all mõistetakse isikute gruppi, kes vajaliku ülesanneteringi üheselt, kaugele ulatuvalt ja autonoomselt lahendab (Thommen, 1993: 618). Meeskondi ei saa rakendada kõikide ülesannete juures. Nad sobivad eriti projektidele ja ülesannetele, mille on iseloomulikud järgnevad omadused (Thommen, 1993: 619):
On alustatud süntaksi uue tervikkäsitluse koostamist (Mati Erelt). Uurimistemaatikat: subjekti käändevaheldus (Liina Lindström, Peep Nemvalts), objekti käändevaheldus (Anne Tamm, Martin Ehala), küsilause (Helle Metslang), koordinatsioon (Jüri Valge), tuumverbid (Ilona Tragel), predikaadi struktuur ja kategooriad (Helle Metslang, Kadri Muischnek, Petar Kehayov, Külli Habicht, Pille Penjam), eitus (Joel Sang), lause struktuuritüübid (Mati Erelt, Liina Lindström); kõrvallaused (Lehte Rannut, Helen Koks), sekundaartarindid (Ellen Uuspõld, Reet Kasik, Krista Kerge), sõnajärg ja infostruktuur (Nikolai Remmel, Kaja Tael, Liina Lindström). Arvutisüntaks (Kaili Müürisep). Praegu domineerib tüpoloogiline ja korpuspõhine käsitlus; tähelepanu muutustel. Konstruktsioonigrammatika vaatenurk (Pille Penjam, Heete Sahkai). 15
6 Liider, järgija ja eestvedamise ning järgimise tehnikad ...................................................................33 1.7 Tulemusjuhtimine..............................................................................................................................37 1.8 Muudatuste juhtimine ........................................................................................................................42 2. ORGANISATSIOON JA KULTUUR 44 2.1 Organisatsiooni mõiste ja struktuuritüübid .......................................................................................44 Funktsionaalne organisatsioon - ettevõtet organiseeritakse ....................................................................45 2.2 Rahvuskultuuride käsitlused..............................................................................................................50 Takistused kultuuride mõistmisel: ............................................................................................
haldusüksuste poolt. Ülejäänud liidumaades täidetakse selliseid ülesandeid osaliselt liidumaa tasandil. Hamburgi ja Berliini linnliidumaades on madalaimateks haldustasanditeks ringkonnad (Bezirke); Bremenis on nendeks kaks autonoomset kogukonda: Bremen ja Bremenhaven. Kohaliku omavalitsuse organid Tingituna ajaloolistest eeskujudest, II maailmasõja võtjariikide mõjutustest ja liidumaade seaduste ülimuslikkusest, on SLV-s välja kujunenud erinevad KOV-i struktuuritüübid: 1) Linnaseadus: (Hessen, Schleswig-Holstein): linna esinduskogu valib kodanikkonna esindajana magistraadi, mis juhib kollegiaalselt KOV organit. Esinduskogu ja valitsusorgan on seega selgelt lahutatud. 2) Bürgermeistri seadus: (Reinimaa-Pfalz, Saarimaa): linna esinduskogu valib bürgermeistri ja selle asetäitjad. Bürgermeister juhatab asetäitjate toetusel valitsust. Samaaegselt on ta ka esinduskogu juhataja.
suurendada optimaalse tööjaotuse kaudu organisatsiooni tõhusust ja ettevõtte edu. Seda eesmärki võib laiendada nii struktuuri- kui ka protsessiorganisatsioonile. Kolmandaks, organisatoorsete meetmete määratlemine: organisatoorsete eesmärkide saavutamiseks on ettevõtte käsutuses arvukad organisatoorsed meetmed, näiteks efektiivne tööjaotus ja optimaalne kommunikatsiooni korraldatus. Esiplaanil seisavad mitmesugused struktuuritüübid. Neljandaks, organisatoorsete vahendite määratlemine: organisatoorsete meetmete rakendamiseks peavad olema vastavad vahendid. Finantsvahendite kõrval on olulised eelkõige töötajad, kes töötavad välja nii organisatoorseid lahendusi kui ka nende rakendamiseks vajalikke organisatoorseid instrumente. Viiendaks, elluviimine: organisatoorsete meetmete rakendamine. Sellel on eriline kaal, sest sellised meetmed
annaabi.ee 
