ergastamiseks. Seejärel transporditakse need üle erinevate koensüümide ja kofaktorite, et redutseerida plastokinoon plastokinooliks. Vee molekuli lagundamisel saadud vesinikioonid e prootonid aitavad tekitada prootongradienti, mida kasutab teine tülakoidide membraanis paiknev valkkompleks ATP süntaas, mis genereerib ATPd ADPst ja anorgaanilisest fosforist. ATP süntaas pumpab prootoneid kloroplastide stroomasse. Eraldub hapniku molekul. On teada, et fotosüsteem II asub tülakoidide membraanis nii, et vett oksüdeeriv sait ehk doonorsait on suunatud tülakoidide sisemuse ehk luumeni poole ja plastokinooni reduktaasi sait ehk aktseptorsait asub stroomapoolsel küljel. FSII absorbeerib kiirgust max 680nm juures (klorofüllid a ja b ning lisapigmendid: P680). Terminaalsed elektronide aktseptorid kinoonid. Fotolüüsib vett, O2 eraldub.
fosforüleerimisprotsesse läbi viia. ATP sünteesi mehhanism on sarnane nii bakterites, loomades kui taimedes. Taimedes saadakse ATP sünteesiks vajalik energia fotosünteesi valgusstaadiumist, kus kõrge redokspotentsiaaliga elektronide liikumisel tülakoidis toimuvate reaktsioonide tulemusel vabanevad vesinikioonid tekitavad prootongradiendi. Kõrge prootonite kontsentratsioon kloroplasti luumenis põhjustab prootonite liikumise läbi ATP süntaasi basaalse osa stroomasse, kus prootonite kontsentratsioon on madal. Prootonite liikumine läbi ATP süntaasi paneb ensüümi roteeruva kompleksi pöörlema ning varustab seeläbi ATP sünteesiks vajaliku energiaga. Reaktsiooni aktiveerimiseks peavad ADP ja fosfaatrühm liituma ATP süntaasi „avatud” saidiga. Seejärel toimub rotatsioon, mille tulemusena muutub aktiivsaidi struktuur ning ADP ja fosfaatrühm moodustavad ATP, eraldub vesi. Edasisel rotatsioonil vabaneb ATP ning
NADP-le, mille tulemusena tekib sünteesitakse ATPd NADPH Ergastatud elektroni energia arvel sünteesitakse ATPd elektrontranspordi ahelas vabanenud energia arvel tõmmatakse prootonid luumenisse, et luumenis oleks prootonite kontsentratsioon tunduvalt suurem kui stroomas. Seejärel voolavad nad läbi ATP sünteesi, määda kontsentratsiooni gradienti, tagasi stroomasse. Vabaneva energia arvel liidab ensüüm ATPaas ADP-le kolmanda fosfaatrühma e sünteesitakse ATP. 17. Kust tuleb molekulaarne hapnik (mida me hingame)? Molekulaarne hapnik tekib fotosünteesi käigus vett lagundava kompleksi jääkproduktina. 18. Täitke lüngad. Calvini tsüklis toimub CO2st (mis ainest) glükoosi (mis aine) tootmine 19. Millise aine koosseisu (5 süsinikuline suhkur) CO2 (Calvini tsüklis) kõigepealt seotakse ja mis ensüüm seda reaktsiooni vahendab?
1,3-bisfosfoglütseraat + NADPH glütseeraldehüüd-3-fosfaat + NADP 45. Kirjutage Calvini tsükli üldvõrrand (tsüklisse sisenevad ja tsüklist väljuvad ühendid) 3CO2+9ATP+6NADPH + 5H2O glütseeraldehüüd-3-fosfaat+9ADP+8Pi+6NADP+2H 46. Kirjutage taimedes toimuva fotosünteesi üldvõrrand CO2 + 2H2O + 8hv (C H2O ) + O2 + H2O 47. Nimetage kolm põhjust miks Calvini tsükkel pimedas ei funktsioneeri 1) valgus aktiveerib Rubisco soodustab Mg2+ liikumist tülakoidide luumenist stroomasse 2) Aktiveerib Calvini tsükli teisi ensüüme Fdred reduts ensüümide S-S sidemed 3) õhulõhed on kinni, CO2 ei saa. 48. Kuidas valgus põhjustab Rubisco aktiveerumist Valgust on vaja vaba Mg kontsentratsiooni jaoks nimelt tuleb Rubisco karbamüleerida. Lys jäägi juures, aktivaatorsaidis toimub karbamüleerimine (CO2 kondenseerimine). Lisaks tuleb metalli ioon liita (Mg). Valgus aktiveerib ka Mg transportvalgud ja soodustab Mg2+ liikumist tülakoidide luumenist stroomasse. 49
Kaks cyt b6 koos redutseerivad he osküdeeritud kinooni. See kinoon vabaneb ja sarnaselt iga teise topeltredutseeritud kinooniga oksüdeerub cyt b6f andes üle elektroni cyt f- le ja teise jällegi cyt b6-le. Kokkuvõttes käib üks elektron ühe, teine kaks ja kolmas kolm korda läbi cyt b6f kompleksi, kandes iga kord kaasa prootoni. ATP süntaas – prootoneid pumbatakse stroomast luumenisse elektrontranspordiga paaris, tagasi stroomasse ringlevad nad aga läbi ATP süntaasi, mis kasutab prootongradiendi energiat ATP sünteesiks. Sünteesib ühe täispöörde kohta 3 ATP molekuli. Membraanis on neli suuremat kompleksi: Fotosüsteemid I ja II, nende vahel elektrone piki membraani edasiandev ja samal ajal prootoneid risti membraani läbi kasndev tsütokroom b6f ja ATP süntaas, mis prootonid uuesti välja laseb ja nende energia arvel ATPd sünteesib. PSII ja Cyt b6f vahel kannab elektrone
kasutades NADPH kui redutseerijat ATP kui energiakandjat Klorofüllid on fotosünteesi põhipigmendid, mis neelavad nähtavat valgust. Fotofosforüülimine on ATP süntees valgusenergia arvel Fotoindutseeritud elektronide voog H2O-lt NADP+-le pumpab H+ läbi tülakoidi membraani stroomast luumenisse. Tülakoidi membraanis moodustub elektrokeemiline gradient. ATP sünteesi juhib tülakoidi luumenisse pumbatud H+ voolamine tagasi stroomasse ATP sünteesi eest kloroplastides vastutab ensüüm ATP süntaas, mis koosneb membraani läbivast prootonikanalist CF0 ja katalüütilisest perifeersest membraanivalgust CF1. Süsivesikute süntees Calvini tsüklis pimereaktsioonid. See on fotosünteetiline CO2 sidumise ja C taandamise tsükkel. Calvini (e. Calvin-Bensoni) tsüklis eristatakse 4 etappi: I etapp: CO2 sidumine aktseptorile, so pentoossuhkrule ribuloos-1,5-
· BPV 3 papilloomid udaral, nisadel · BPV 4 seedetrakti limaslestas ja kusepõies (võimalik transformatsioon) · BPV 5 riisiterasuurused papilloomid nisadel · BPV 6 papilloomid nisadel · Papilloomi lõikepinnal on eristatav sidekoeline südamik, mida katab sarvestunud epiteelikiht · Histoloogilisel uurimisel täheldatakse epiteelkihi rakkude vohamist perifeerses suunas ja sarvestumist. Epiteelirakud ei tungi läbi membraani stroomasse. Piir epiteelkihi ja sidekoe vahel on käänuline. LINDUDE LEUKOOSIVIIRUS Sfääriline Põhjustaja: Retroviridae Lipiidne ümbris Alpharetrovirus Lindude leukoosiviirus Üheahelaline RNA Lindude kasvajate grupi moodustavad: Leukoosi-sarkoomi grupp (lümfoleukoos) Tundlik Marek`i haigus (MD) desinfitseerivate
http://www.weight-loss-surgery-info.com/liver.jpg http://www.liverdoctor.com/images/detox_pathways.jpg Maks on suurim keha nääre, kaalub 1,5 kg. Asub epigastriumi paremas osas. Maksa ülemine pind on kumer ja sobitub vastu diafragmat. Alumune pind on nõgus ja suunatud teiste siseorganite poole. Pehme konsistensiga parenhümatoosne organ. (Parenhümatoossetel elunditel ei ole õõnt ja seda piiravaid seinu; nende sidekoelisse toestikku (stroomasse) on sulundatud elundi põhikude - parenhüüm, mis koosneb peamiselt spetsiifilisest epiteelist ja see teostabki elundi põhifunktsiooni. Stroomat moodustav sidekude tiheneb elundit katvaks kihnuks ja temast lähtuvad vaheseinad jaotavad elundi sagarateks ja sagarikeks. Strooma kaudu tungivad elundisse veresooned, lümfisooned ja närvid.) Maks moodustab täiskasvanul ~1/50 kehakaalust. Kujult meenutab põikisuunas poolitatud muna
7. inaktiveerib hormoone: insuliin, glükagoon, kortisool, aldosteroon, kilpnäärme- ja suguhormoonid 8. vere- ja veedepoo 10. lootel vereloomeelund ● Suurim keha nääre, u 1,5 kg, u 1/50 täiskasvanu kehakaalust, epigastriumis paremal ja keskel, diafragma all. ● Kujult nagu põikisuunas poolitatud muna. ● Pehme konsistentsiga parenhümatoosne organ- ei ole õõnt ja seda piiravaid seinu, stroomasse (sidekoeline toes) on sulandunud elundi põhikude e parenhüüm (koosneb spets.epiteelist, teostab elundi põhifunktsiooni). ● Stroomat moodustav sidekude tiheneb elundit katvaks kihnuks, temast lähtuvad vaheseinad jaotavad elundi sagarateks ja sagarikeks. - strooma kaudu tungivad elundisse verersooned, lümfisooned, närvid. ● Maks asub õhukeses kapslis, on kaetud peritoneumiga.
Nad on koheva konsistentsiga, veresoonterikkad, sageli haavanduvad ja veritsevad. Kliiniline pilt oleneb viiruse serotüübist. Veistel on papilloome sageli näha silmade ümbruses, nisadel, lõua all, suguelunditel. Patoloogiline anatoomia: Papilloomi lõikepinnal on eristatav sidekoeline südamik, mida katab sarvestunud epiteelikiht. Histoloogilisel uurimisel täheldatakse epiteelkihi rakkude vohamist perifeerses suunas ja sarvestumist. Epiteelirakud ei tungi läbi membraani stroomasse. Piir epiteelkihi ja sidekoe vahel on käänuline. Diagnoosimine: Kliiniline pilt, Histoloogiline uurimine, PCR, Elektronmikroskoopiline uurimine. Dif.diagnoos: aktinobatsilloos, nahatuberkuloos, nodulaarne dermatiit, hüper-ja parakeratoos, rõuged. Circoviridae - ümbriseta Circoviridae -> Perekond – Circovirus -> Sigade tsirkoviirus-1 (PCV1), Sigade tsirkoviirus-2 (PCV2) -> Sigade tsirkoviroos Sigade tsirkoviroos on ulatusliku levikuga, vastuvõtlikud on kodu- ja metssead. Esmane
annaabi.ee 
