· seoseid kooli nautimise ja väsimusega ei olnud. KUIDAS TÕLGENDAT PROBLEEMI · Ülekaalisust mõjutab arvuti taga istumine ja televisiooni liigne vaatamine; · juba väga varases eas rasvumist, mis on ohtlik; · mõjutab füüsilist ja vaimset tervist. ARVAMUS PROBLEEMIST · Olulisel kohal pere, koolitervisehoid; · toitumine ja liikumine; · televisioon ja arvuti osaliselt asendada mängude ja spordiga; · stressist ülekaaluliseks, sest stressi korral suureneb stressihormooni tootmine, mistõttu rasv ladestub just vöökohal. KOKKUVÕTE · Passiivne eluviis aktiivseks; · eluviiside muutmine; · ülekaalulisusest stress kiusamine, erinevuse tunne suurem stress, psühholoogiline trauma rasvumine haigused; · Oluline on arendada koolitervishoiuteenuse kvaliteeti, tervist edendavat ja haiguste ennetamise tegevussuunda, et seeläbi toetada laste ja noorte KASUTATUD KIRJANDUS · Garmy, P., Eva KC., Nyberg P., Jakobsson, U. (2014)
Kui aga muretsed näiteks tööintervjuu või olulise kohtumise pärast, luba endale värske apelsin või klaasitäis värskelt pressitud apelsinimahla. Imeline abimees apelsinis on C-vitamiin, mis on tuntud ka immuunsüsteemi võluvitsana. Saksa teadlaste tehtud uuring näitas, et need, kes võtsid 3000 milligrammi C-vitamiini enne suurema rahvahulga ees esinemist või raskete matemaatiliste ülesannete lahendamist, tundsid vähem stressi ning nende vererõhk ning stressihormooni tase normaliseerus pärast stressi tekitanud olukorda kiiremini .Stressihormooni suureks vaenlaseks on Omega-3 rasvhape, mis ei lase kortisoolil ja adrenaliinil keha üle võimust võtta. Vähemalt kolm korda nädalas rasvast kala nagu näiteks lõhe, forell, heeringas, makrell, ning elu tundub jälle roosa ja rõõmus. Spinat, mis on rikas magneesiumi ja paljude teiste mineraalainete poolest, ei ole mitte asjata stressirohkete perelõunate laual. Nimelt aitab magneesium hoida keha
Red Bulli või poolteist tassi kohvikukohvi. Kofeiin on kesknärvisüsteemi erguti, mis peletab ajutiselt unisust ja taastab erksust. 90% Põhja-Ameerika elanikkonnast tarvitab kofeiini mingil kujul iga päev; uurijate sõnul on see maailmas kõige laiemalt kasutatav narkootikum Kofeiin imendub maos ja peensooles täielikult kolmveerand tundi pärast tarvitamist. Üks võimalik selgitus on, et kofeiin võimendab stressi füsioloogilisi mõjusid. Pingelises olukorras vallandab organism stressihormooni kortisooli. Pärast kofeiini manustamist vallandub nimetatud hormooni stressiolukorras rohkem. Allikas: http://309exp.blogspot.com/2009/01/lahustuv-kohv.html
veresoonte ahenemist ja vererõhu tõusu. Ka organismi vastupanuvõime haigustele nõrgeneb. Samas saab stressi leevendada kõige tavalisema igapäevase toiduvalikuga, mingeid spetsiaalseid toidulisandeid ega kompleksvitamiine pole eraldi süüa vaja, kinnitab Kuopio ülikooli toitumisteadlane Sari Voutilainen. "Kõige tähtsam on süüa mitmekülgselt!" Kindlasti tuleks aga jälgida toidu kalorsust. "Stressiseisundis eritavad neerupealsed stressihormooni kortisooli, mis enamikul inimestel suurendab söögiisu, teistel aga kaob isu sootuks. Kortisool põhjustab vajadust just magusa ja rasvase järele. See on jäänuk ürgajast, kus stress tähendas: võitle või põgene! Just kiirelt imenduvad süsivesikud on sellistes situatsioonides parim energiaallikas. Stressiseisund aga energiavajadust ei suurenda, seega kipub inimestel, kes söömisega end lohutavad, kehakaal kergesti suurenema," hoiatab teadlane. (3)
füüsiline aktiivsus maksimum 3 tundi enne uneaega parandab une kvaliteeti. Ärge üle pingutage – sobib ka rahulik jalutuskäik. •Ärge sportige kui tunnete end väsinuna. Sellisel juhul püüdke lõdvestuda muude meeldivate tegevustega. •Peale õhtusööki ärge muretsege tähtsate asjade pärast, mis teid ärritavad ning seega uinumist takistavad. Doktor Serge Brandi sõnul tagab intevsiivne treening kõrgema une kvaliteedi ning aitab kiiremini uinuda, sest reening vähendab stressihormooni kortisooli hulka organismis. Psühholoogi Julio Fernandez-Mendoza sõnul tuleks jälgida seda reeglit, et minna igal õhtul samal ajal magama, isegi nädalavahetusel. Samuti soovitab ta 70 minutit enne magamaminekut kustutada laetuli ning kasutada kohtvalgustit. Lisaks tuleks kinni panna nii teler kui arvuti. Kvaliteetset und soodustavad soovitused toitumise osas. Tavaliselt öeldakse, et enne magamaminekut ei tohiks üldse süüa. Kuid tegelikult aitab õigesti
5. Hõlmikpuu ehk gingko biloba Inimestele, kes peavad sooritama tõsist tähelepanu nõudvaid ülesandeid, soovitatakse võtta gingko bilobat, et ennetada ülesande täitmisel ärevuse tekkimist. Gingko toimet on võrreldud ka teadusuurimuses ärevushäirete puhul tavaliste ravimitega, ning leiti et see toimib sama tõhusalt, kuid ilma kõrvalnähtudeta ning sellel puudub oht tekitada sõltuvust. 6. Lagritsajuur Lagritsajuur sisaldab looduslikku ainet, mis asendab kehas stressihormooni kortisooli ning aitab sel moel paremini toime tulla stressirohkete situatsioonidega. Tegemist on loodusliku juurega, mida müüakse sageli kas hakitud kujul või pulbrina ning sellest saab valmistada teed või toonikut. 7. Kavapipar ehk kava-kava Kavapipar võib tuju tõsta ja tekitada nõrka eufoorilist ja rahustavat toimet. See on väga tõhus ärevuse leevendamise vahend, mis toimib juba peale nädala aja pikkust igapäevast tarbimist
rakulise tasemeni. Hommikupoole ööd on aga ülekaalus unenägude period, millal korrastub ja taastub inimese vaimne ja emotsionaalne tasakaal. (Uneraamat) Süvaune vähesus ei too kaasa mitte ainult väsimust, vaid see võib põhjustada ka kehakaalu suurenemist ja seksuaalset vananemist. Põhjus on selles, et süvaund soodustavad ajuripatsi hormoonid taltsutavad neerupealise koores toodetavat niinimetatud stressihormooni ja süvaune ajal suureneb testosterooni ja ajuripatsis toodetava kasvuhormooni sisaldus. Süvaune puudusel nende hormoonide sisaldus aga väheneb. (Uneraamat) 4 2 MIS ON UNEHÜGIEEN? Unehügieenil pole otsest ühest seletust. Puhas ehk hügieeniline uni on tervislik, rahulik ja häireteta uni. Seega on unehügieen ilmselgelt pigem une kvaliteediga seotud. (Naistemaailm) Unehügieeni all mõistetakse peamiselt praktilisi soovitusi, mida järgides on inimesel võimalik
massaazi tagajärjel, mille põhjuseks peetakse parasümpaatilise aktiivsuse tõusu. Peamiselt on uurimise all olnud survetehnikad, sest liiga kerged võtted mõjuvad pigem kõditavatena ja võivad olla hoopis ebameeldivad, samuti pole liialt nõrkade mõjutuste puhul täheldatud sama ulatuslikke positiivseid tulemusi. Survestimulatsiooni seostatakse muuhulgas uitnärvi aktiivsuse tõusuga, mis omakorda vähendab psühholoogilist erksust ning stressihormooni taset. Vähenenud kortisooli tase viib omakorda paranenud immuunsüsteemi seisundini. Parasümpaatilise aktiivsuse tõus soodustab tähelepanelikkust ja parandab kognitiivsete ülesannete tulemusi. Teatavasti halvendab enamasti haiguste kulgu stressiseisund, seega võib nentida, et massaaziteraapial on üsna oluline roll stressiga seonduvate haiguste ravil. 8
Inimesed, kes suhetes pinget tajusid (nii need, kes vaidlusi vältisid, kui ka konflikti läinud inimesed), andsid rohkem teada negatiivsetest emotsioonidest nagu ärritus või viha, samuti füüsilistest sümptomitest nagu peapööritus või valu, kui need inimesed, kes kaheksa päeva jooksul pingelisse olukorda ei sattunud. Konflikti vältimine oli aga seotud rohkemate füüsiliste sümptomitega pingelisele olukorrale järgnenud päeval. Konfliktist kõrvalehoidumine oli lisaks seotud ka stressihormooni kortisooli ebatavalise päevase mustriga. Tavaliselt on kortisoolitase kõrgeim hommikul peale ärkamist ning langeb siis päeva jooksul. Vaidlustest kõrvale hoidunud inimestel tõusis hommikul kortisoolitase järsemalt ning vähenes päeva jooksul aeglasemalt. ,,Neil on raskem päeva jooksul rahuneda," ütles Birditt. Kuigi teadlased ei oska täpselt öelda, kuidas see võiks inimeste tervist mõjutada, arvatakse, et
Uurimus lükkab selgelt ümber eelduse, et testosteroon põhjustab inimestel ainult agressiivset või egoistlikku käitumist. Pigem näitavad tulemused, et testosteroon parandab arusaama oma staatusest. KORTISOOL- stressiolukorras, olgu see füüsiline või vaimne, toodab keha neerupealistes mitmesuguseid hormoone, et ohule vastu astuda. Pärast adrenaliini paiskub meie organismi suures koguses kortisooli ehk stressihormooni. Lühiajalised kortisoolipursked on meile hädavajalikud, et taastuda läbielatud stressiolukorrast. Kortisooli mõjul tõuseb veresuhkrutase, mis võimaldab kehal kiiresti lisaenergiat toota, samuti viiakse kaltsium luudest lihastesse, et need suudaksid ohule maksimaalselt reageerida. Stressihormooni toimel ei tunne me ka tavapäraselt valu, et võiksime keskenduda kõige olulisemale vahetu ohu tõrjumisele. Samal põhjusel pärsitakse ohuolukorras mittevajalikke funktsioone, näiteks
mitmeid elutähtsaid organsüsteeme. Happe-leelistasakaal mõjutab otseselt ka teisi treeningus väga olulisi aspekte, nimelt proteiini 8 ainevahetust ning hormoone, millel on tähtis roll lihaste ehitamisel ja vormi arendamisel. Näiteks hapete liigtootmine organismis (ehk hapestumine) soodustab lihasvalgu kadumist ja alandab valgusünteesi. Lisaks tõuseb siis stressihormooni kortisooli tase, mille tagajärjel suureneb lihasmassi lõhustamine, kasvab söögiisu ning rasva kogunemine talje piirkonda. Ja nagu sellest poleks veel vähe, alandab hapete ületootmine ka IGF-i taset, kasvuhormooni tundlikkust ning kilpnäärmehormoonide (T3 ja T4) taset. Need negatiivsed hormonaalsed mõjud vähendavad nii lihaskasvu, energiakulutust kui ka rasvapõletust. Glutamiin aitab järelikult neutraliseerida organismis happeülejääke ning takistada nende halba mõju
Koliin on oluline aine, mida kasutatakse ajule ja mälule vajaliku närvivahendusaine tootmiseks. Bostoni Ülikooli teadustöös selgus, et koliin parandab verbaalset ja visuaalset mälu · Rosmariin- Rosmariin on traditsiooniliselt tuntud mäluparandava taimena. Rosmariini eeterlikke õlisid on aroomiteraapias kasutatud mentaalse võimekuse ja aju turgutamiseks. Rosmariin võib parandada mälu ka seeläbi, et alandab stressihormooni taset ja vähendab seega ärevust. · Lõhe, sardiinid, heeringas ja teised rasvased kalad.- on rikkad DHA allikad, mis on aju optimaalseks tööks ja mälufunktsioonideks asendamatud. See oluline rasv hoiab ajurakkude membraanid paindlikud, võimaldades rakkude vahelistel mälusõnumitel kiiremini levida · Mälu aitab säilitada: + haridustase + füüsiline aktiivsus - loob võimaluse õigeks närvirakkude tegevuseks Füüsiline
.." Mänguloom: "... ja et lund sajab." · Mõtle välja olukordi, mis paneksid last mõistma tähtsaid sündmusi ja olukordi tema elus. · Julgusta last vestlema. · Teisi vestlusteemasid: - mänguasjade koristamine - hammaste pesemine - arsti juures käimine jne. UURINGUTE ANDMETEL kohanevad pingelistes olukordades paremini need lapsed, kellel on vanema või hooldajaga turvaline suhe. Nende organism toodab vähem stressihormooni, mis mõjutab aju, ainevahetust ja immuunsüsteemi. Argiolukordade läbimängimine aitab lapsel neid mõista. VAATA SIIA, VAATA SINNA · Aseta mõned tuttavad mänguasjad toa seinte äärde. · Istu koos lapsega põrandale. · Vaadake vaheldumisi üles ja alla - lage, põrandat ja nii edasi. · Nüüd palu lapsel mõnda mängulooma vaadata, nii et ta peaks oma pead pöörama. 42 UURINGUTE ANDMETEL
annaabi.ee 
