sõltuvusprobleemid, aga ka une, tähelepanu, töömälu ja õppimisega. Dopamiin viib nimetatud funktsioone läbi dopamiiniretseptorite kaudu. Neerupealise talitluse puudulikkus, kas üle- või alatalitlus, põhjustab nii loomadel kui ka inimestel mitmeid hormonaalseid häired, mis põhjustavad paljusid haiguslikke seisundeid: Addisoni tõbe, Cushingi sündroomi, hirsutismi, hüperaldosterismi jpt. Kui stressitase püsib aga tükk aega kõrgena ja stressihormoone toodetakse ülemääraselt palju, võib juhtuda, et neerupealised väsivad ega suuda enam piisava tõhususega töötada ning tekivadki häired neerupealiste töös. Kasutatud allikad: 1) https://moodle.ut.ee/pluginfile.php/350366/mod_resource/content/4/L3_Hormoonid.pdf 2) https://et.wikipedia.org/wiki/Neerupealis 3) http://www.inimene.ee/haigused-ja-seisundid/list/haigused-ja-seisundid/neerupealiste- puudulikkus-745 4) https://et.wikipedia.org/wiki/Noradrenaliin 5) https://et.wikipedia
Uurimustöö eesmärgiks seadsime teada saada, mida tants üldse tähendab, kuidas Esteetika- ja tantsukool alguse sai, kuidas oli sellel ajal esinemised, trennid, millised olid treenerid. Uurime tantsustiilide kohta tantsustuudios ning kuidas nägi Esteetika välja kunagi. Ning kõige tähtsam, milline on Esteetika- ja tantsukool tänaseks, millised võimalusi pakub tantsustuudio meile kõigile. 1. TANTSIMINE Tants on üks kehalise liikumise vorme, mis hävitab kehast stressihormoone, täiustab kehalist vormi, parandab tervist ja suurendab erksust. Tants parandab märgatavalt ka rühti ja arendab koordinatsiooni, paraneb rütmitunnetus. Kuna tantsu juures on oluline hea ja õige muusika, siis mõjutab see ka meeleolu, vabastab loovust ja tekitab paremat enesetunnet nii vaimselt kui füüsiliselt. Kuna me elame suhteliselt mürgises keskkonnas (palju stressi, õhus hõljuv vingugaas, alkohol jne.), siis peame hea tervise nimel üritama organismi turgutada ja puhastada
Parima elamuse saamiseks vajad a) Vähemalt 30, eeldatavasit 60 minutit aega, et oleks rahulikult aega lõdvestuda b) Korralikku ja suurt saunalina Kaalu ka järgnevate kasutamist a) Väiksem rätik istumiseks. b) Niisutav kreem peale sauna c) Hommikumantel, mida mahajahtumise ajal kanda. Lisa 2 11 tõde saunatamisest. 1. Suurel osal inimestest kergendab saunatamine uinumist ning suurendab sügava une määra. 2. Saunatades eritab organism stressihormoone ja heaolu hormoone. 3. Vindise peaga saunatamine on ohtlik, kuna siis on vererõhk madalam kui tavaliselt. Madalam vererõhk võib põhjustada minestamist. 4. Inimese süda pumpab verd umbes 5 liitrit minutis, kuumas saunas aga võib see olla kuni 13 liitrit minutis. 5. Ei ole mingit teaduslikku tõestust selle kohta, et saun kiirendaks kuidagi pohmelli möödumist. 6. Tavaliselt tehakse saunavihad kaseokstest, kuid selleks võib kasutada ka tammeoksi, kadakat ja kõrvenõgeseid. 7
!!!!!! See on nagu su hing vabastaks ennast, NAUDING/LÕBU. TANTS!! See algab kui teadlik protsess, kui sa õpid oma mõtteid väljendama, kasutades keha ja liigutusi. Kui see on selge, siis saad hakata oma emotsioone väljendama alateadlikult. Peagi kaotab tants oma füüsilise olemuse .. muutub su sisemise mina projektsiooniks.. mängima hakkavad emotsioonid. 5 Miks tants on hea? Tants on üks kehalise liikumise vorme, mis hävitab kehast stressihormoone, täiustab kehalist vormi, parandab tervist ja suurendab erksust. Tants parandab märgatavalt ka rühti ja arendab koordinatsiooni, paraneb rütmitunnetus. Kuna tantsu juures on oluline hea ja õige muusika, siis mõjutab see ka meeleolu, vabastab loovust ja tekitab paremat enesetunnet nii vaimselt kui füüsiliselt. Kuna me elame suhteliselt mürgises keskkonnas (palju stressi, õhus hõljuv vingugaas, alkohol jne.), siis peame hea tervise nimel üritama organismi turgutada ja puhastada
aga üsna sarnane. Metüülksantiinid blokeerivad kaht tüüpi adenosiiniretseptoreid, ning mitmeid, sealhulgas kindlasti ajuefektid, põhinevadki just adenosiini kasutava närviülekande pärssimisel. Vähemalt mõõdukas kohvijoomine – kuni 3 tassi päevas – ei suurenda tõenäosust südame ja veresoonte haigustest tabatud saada. Südamekloppimine, seedehäired, vererõhu tõus, ärevus ja halb uni sunnivad mõned kohvijoojad eelistama kofeiinita kohvi. Kofeiin vabastab stressihormoone ja kruvib töötaja, kes töise stressi paine all kohvist tuge otsib, veelgi rohkem üles. Raseduse ajal võiks olla mõistlik kohvist hoiduda, sest kofeiin kiirendab loote südame tööd, kuid otseseid tõendeid, et arneva inimalgega midagi tõsist juhtuda võiks, seni ei ole. Elukestev kohvijoomine vähendab oluliselt suhkrutõve tekkimise võimalust, aga kohvis peab kofeiini ka olema. Kofeiinikasutajatel tekib kofeiinist sõltuvus. Võõrutusnähud: peavalu,
kontorimüra keskel. Lindile salvestatud mürataust hõlmas helisevad telefonid, inimeste rääkimise, masinakirja ning sahtlite avamise ja sulgemise. Mõlemad grupid tegid kolme tunni vältel erinevaid kontoritöid. Kõigilt naistelt võeti enne ja pärast katset uriiniproovid, et analüüsida stressihormoonide taset. /3/ Mõlemad grupid sooritasid küll masinakirjatesti võrdselt hästi, aga raskemate ülesannete lahendamine oli mürakeskkonnas raskendatud. Ka oli nende naiste uriinis rohkem stressihormoone kui vaikses keskkonnas töötanud naiste uriinis. Mürakeskkonnas töötanud naised istusid rohkem paigal, reguleerisid vähem oma toole, jalatugesid ja dokumendihoidjaid. /3/ "Teie kontrolli alt väljas oleva stressitekitaja meelevallas olemine, isegi kui tegemist on madala intensiivsusega stressitekitajaga, muudab teid abituks," ütles Evans. Samas ei kurtnud ükski mürakeskkonnas töötav inimene stressi üle. /3/
kontorimüra keskel. Lindile salvestatud mürataust hõlmas helisevad telefonid, inimeste rääkimise, masinakirja ning sahtlite avamise ja sulgemise. Mõlemad grupid tegid kolme tunni vältel erinevaid kontoritöid. Kõigilt naistelt võeti enne ja pärast katset uriiniproovid, et analüüsida stressihormoonide taset. /3/ Mõlemad grupid sooritasid küll masinakirjatesti võrdselt hästi, aga raskemate ülesannete lahendamine oli mürakeskkonnas raskendatud. Ka oli nende naiste uriinis rohkem stressihormoone kui vaikses keskkonnas töötanud naiste uriinis. Mürakeskkonnas töötanud naised istusid rohkem paigal, reguleerisid vähem oma toole, jalatugesid ja dokumendihoidjaid. /3/ "Teie kontrolli alt väljas oleva stressitekitaja meelevallas olemine, isegi kui tegemist on madala intensiivsusega stressitekitajaga, muudab teid abituks," ütles Evans. Samas ei kurtnud ükski mürakeskkonnas töötav inimene stressi üle. /3/
Adenosiin käitub mitmes närviringis kui pidurdusvirgatsaine, pärssides teiste virgatsainete vabanemist, ning retseptorite antagonistid kõrvaldavad selle pidurduse. Pidurduse pidurdajana jääb kofeiini ergutav mõju mõistlikult mõõdukaks. Kofeiinile areneb tolerantsus, nii et harjumuspärasel kohvijoomisel on osa algsest ergutusest kaduma läinud. kofeiin suurendab peavaluravimite imendumist ja tugevdab valuvastast toimet ka otseselt. Kofeiin vabastab stressihormoone. Suitsetajate eriprobleemiks krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, kombinatsioon kroonilisest bronhiidist ja kopsuemfüseemist. Nikotiini surmav annus inimesele on 60 mg.Tavalises sigaris on seda kaks korda rohkem, aga enamus põleb ära. Nikotiinimürgistust tubaka suitsetamisel või söömisel aga ei teki, sest nikotiin ärritab oksekeskust, süües oksendatakse välja, iiveldus ei lase suitsetada (ja tekitab tolerantsuse). Pindmiste, nahaveresoonte ahenemine kiirendab kortsude teket.
kokkuvajumine) on tegelikult krooniline hapnikudefitsiiit, mille käes vaevleb uneajal rakutasemel kogu organism, võideldes "nähtamatu kägistava vaenlasega" iga hapnikusõõmu pärast. Nende rohkearvuliste episoodidega kaasneb iga kord vere hapnikutaseme järsk langus ja süsihappegaasi tõus: organismis käivitub sos-signaal paisates keset täielikku unerahu verre adrenaliini ja teisi stressihormoone "päästetöödeks". Aju ärkab ja adrenaliin kiirendab südametööd, tõstab vererõhku, stimuleerib ainevahetust, neerude ja teiste organite tööd. Nii möllab lõõgastava ja kosutava ööpuhkuse asemel tõeline keemiavabrik. Hommikuti ärgatakse rampväsinuna, suu kuivab, pea on uimane või valutab, süda peksleb ja vererõhk on kõrge. Pärastlõunal hakkab seletamatu ja üha süvenev väsimus küsima lõivu tukastamise näol
Hirmu kontrollmehhanismid · Füsioloogilised protsessid o Nt reesusmakaagid kuidas nad käituvad vastuseks stressorile o On olemas nii kaasasündinud kui ka õpitud reaktsioone · Aju osa kui mandeltuum on vigastatud, siis ei osata enam niivõrd hirmu tud,a ei osata aru saada, kes on hirmuäratav ja ohtlik, kes mitte o Mandeltuuma (amügdala) stimuleerimisel haktakse rohkem tootma stressihormoone hirmunutte süvenes · Stiimul, info liikumine sensoorne korteks (korrastamine) hüpokampus (sündmuste ajaline konteksti paigutamine) - mandeltuum (emotsioonide hindamine ohtlik või ei?) käsklused hüpotaalamusse · Pikaajalise ja korduva hirmustressi tagajärjed: o Vähendab sigimisviljakust o Mõõdukas hea, palju halb o Kisklusoht mõjutab vanemhoolt:
ühendavad (assotsiatiivsed ajuosad) - Loode suhtleb keskkonnaga - Aju kasv on kiire, täiskasvanul 4 korda suuem aju - Kärpimisperiood – närvirakud mis aju ehitamiseks vajalikud on hakkavad kaduma, oluline sest võib juhtuda et valesid asju kärbitakse või just jäetakse alles - Sellel perioodil on aju väga haavatav - Areneb aju valgeaine ja neurotransmitterite retseptorid Ema stress mõjutab: - Põhjustab loote vereringes rohkem stressihormoone – võib tekitada ärevus või meeleoluhäireid - Kõrgema ärevustasemega emadel on hüperaktiivsed, madala sünnikaaluga, söömis ja magamisprobleemidega lapsed Geneetilised haigused - Amniotsentees - U 2% rasedustest on geneetiline defekt - Tehakse uuringuid - Vanemate kohanemine loote geneetilise defektiga Ema psühhoaktiivsete ainete tarvitamine - Suitsetamine – madal sünnikaal, enneaegsus, äkksurm
muutunud 585 geeni ekspressioon (30% geenidest) luxS deletsiooni korral. Samal ajal kui AI-2 reguleerib ainult 59 geeni ekspressiooni. Sellest johtuvalt on LuxS pigem metabolismis oluline kui hulgatunnetuses. 131 Autoinduktor 3 (AI-3) süsteem on paljuski AI-2-ga sarnane signaali võtab vastu kahekomponendiline süsteem, mis aktiveerib virulentsusgeenid. Kuid erinevalt AI-2-st kasutab AI-3 inimese stressihormoone adrenaliini või noradrenaliini süsteemi aktiveerimiseks. Näiteks, ained, mis blokeerivad - adrenergilised retseptorid blokeerivad ka E. coli AI-3 signaaliraja. Bakteriaalne signaalmolekul pole siiani täpselt defineeritud ning arvatakse, et see on katehhoolamiinile sarnane molekul. AI-3 signaal jõuab rakku kahekomponendilise süsteemi abil. Sensorkinaasiks on periplasmaatiline QseC, mis fosforüleerib tsütoplasmaatilise regulaatori QseB. Fosforüleeritud QseB on virulentsusgeenide
annaabi.ee 
