Kaitsestreik: streigitakse töö- või sotsiaaltingimuste halvendamise vastu; Hoiatusstreik: streik kestab vaid pool kuni kaks tundi; Toetusstreik: streik, mida korraldatakse solidaarsusest, et toetada mingi teise töötajategrupi streiki ja nende nõudmiseid. Protestistreik: piiratud streik mingi konkreetse sündmuse vastu; Bummelstreik: streik, kus töödatakse palju aeglasemalt kui tavaliselt; Solidaarsusstreik: töövõtjad teistest majandusharudest või ettevõtetest streigivad teiste töövõtjate toetuseks; Must streik (ka iseseisev streik): streik toimub ilma ametiühingu organiseerimata; Poliitiline streik: streigitakse mingi poliitilise eesmärgi pärast. Istumisstreik: streikijad jäävad töökohtadele kuid ei tee midagi. Istumisstreiki võib ka mingis üldises ruumis või õues kollektiivse istumisena teha; Näljastreik: kasutatakse ka väljaspool tööandja-töövõtja vahelisi suhteid ja väljendub nälgimises;
Streik ühiskonna mõjutajana Sel nädalal streigivad Eestis pedagoogid. Streik on töövõtjate massiline tööseisak, mille põhjuseks on halvad töötingimused või madal palk. Kuid kuidas mõjutab see meie ühiskonda? Streik pärineb 18-19. sajandist, mil toimus tööstuslik pööre. Tööstuslik pööre oli periood, mille põhitunnuseks oli manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega. Sel ajal polnud tööliste töötingimused väga head ning palk oli ka kehvavõitu. Siis hakkasidki
Selle üheks osaks on arusaam, et on asju, mida demokraatlikus ühiskonnas lihtsalt ei tehta, sest nad on vastu ühiskonna üldisetele moraalinormidele ja arusaamadele. Üheks selliseks aspektiks on piiride tajumine See on just selline asi, millele toetub poliitiline vastutus. Piiride taju peab olema ühesugune, kuid sellega on meie riigis halvasti. Partei, partei järgi satub skandaalidesse; parteiliikmed lahkuvad ütlemata avalikkusele konkreetset põhjust; inimesed streigivad võideldes salatsemisega; rahvas, sealhulgas ka näiteks haritlased, ei ole rahul valitsuse tööga. Tundub, et poliitilised piirid on ületatud parteide poolt ning rahvas peab sekkuma, et n-ö kord majja lüüa. Üritades uskuda parteisid, peaks parteide tööd olema läbipaistvamad. Parteiliikmed peaksid tahtma ja teadma, kes mida teeb, et saaks vigade tekkimise korral neid õigest kohast parandada. Näiteks võib tuua Reformierakonna rahastamisskandaali. Jürgen Ligi on öelnud:
1856 Eestimaa talurahva seadus 1) üleminek raharendile 2) talupoeg saab osta talu päriseks 1866 Valla seadus 1) vald saab vabaks mõisa võimu alt 2) talupojad otsustavad ise valla asju 3) talupojad valivad valla juhi Mõisted. Pärisorjus -talupoeg kuulub isandale, ei või mõisast lahkuda Kooliakt -kooli kohustuse seadus Taanis (8-14 a.) Üldstreik -kogu riiki haarav streik, kõik ettevõtted streigivad Vabadussõda -sõda, mida peetakse iseseisvuse kaitseks (Eestis 1918-1920) Valgustusaeg -ajajärk, kus arvati, et hariduse abil on võimalik elu parandada Üldtegevuslik liikumine -rajati masina-, piima-, laenu- ja hoiuühistuid (20.saj alguses) Oktoobri revolutsioon -relvastatud enamlaste riigipööre (1917 Venemaal) Emigratsioon -riigist välja rändamine Vakuraamat -sinna pandi kirja talupoja maksud
Leedus reaalpalk, milles inflatsioon mõju on arvesse võetud, ei tõusnud vaid hoopis vähenes 2011. aasta viimases kvartalis aastatagusega võrreldes 1,5 protsenti. Milline viis on kõige efektiivsem tegemaks selgeks valitsusele ning kogu rahvale, et nüüd oleks viimane aeg palka tõsta? Nagu lähiajalugu artside streigi näol näitab, ongi kõige tõhusam viis selleks streik. Aga kas see alati reaalne on? Jah, kui streigivad arstid või õpetajad või bussijuhid, siis suuretõenäosusega neid märgatakse ning midagi võetakse ette. Aga kui streikima läheksid näiteks kõik poemüüjad ja kassapidajad, siis arvan, et ainus mis toimub, on töösuhte lõpetamine, sest töötute arv, kes on nõus ka miinimupalgaga töötama, on veel palju. Sellised suurketi toidupoed võtavad lihtsalt järgmised töötajad. Üldjuhul ei taha keegi seda viimastki tööd kaotada ning käiaksegi tööl edasi väga väikse palga eest
Selge on, et keegi neist ei tuleks vastutusega toime ning ilma isata laostuksid nad lühikese ajaga. Selle jutu juures tekkis kujutlusse pilt tänapäeva noortest, kes nõuavad hirmsuurt palka, aga tööd teha ei oska ega tahagi. Palju leidub inimesi, kes hindavad ennast üle ning nõuavad oma õigusi ilma, et annaksid endale aru, et ka omalt poolt peab selleks panustama. Novell lõppes nurkasurutud isaga, kes poegadele järele andis. Kui massid nõuavad ja streigivad, on järeleandmine vahel ainuvõimalus, kuid kas sellest ka midagi head sünnib, ei ole eriti loota. Elu paratamatusest räägib jutt "Sõbra surm", kus vaene lesknaine ja kahe lapse ema ei oska oma hobust õigesti hoida. Naaber näeb, et on head inimesed ja aitab tihti hobust ravida. Lugu lõpeb aga õnnetult. Hobune on harjunud abi saama ja kui seda ühel ööl ei tule, on ta hommikuks surnud. Naaber soovis ainult head, aga võttis sellega endale
Indreku Orava vlja annaks. Indrek otsustas jllegi oma vanasse sgikohta minna keha kergitama. Proua Kuusik tundis huvi ega Indrek pole hrra Bstrid ninud, kuid vastus oli eitav. Indrek soovitab talle, et ta viks hrrale lunasgi koju viia. Raamat on pahe, millega tahetakse saavutada voorust, aga kes mtleb pahele, kui ta on ideaalselt vooruslik. /Viljasoo snad 11. peatkk Indrek kib poes, kus ta kuuleb pealt poodniku ning tema tlise vestlust. Kik aina streigivad, seega kuulujuttude jrgi pidi varsti mssuks minema. Seda kinnitas ka Kristi, kes olevat seda kusagilt kokkutulekult kuulnud. ige pea hakkasid undama vabrikutorud ning kik tlised tulid tnavaile, liikudes paigast paika ning lauldes. Nnda lksid ka Kristi ja Indrek istele tnavatele koos teistega. Mssu kigus oli purustatud palju ning lmas tulekahju. Kik inimesed olid justkui kohkunud, aga kik tahtsid oma vabadust. Kristi ja Indrek hoidsid ksteisest kvasti kinni ning hakkasid kodu poole sammuma.
korravalvurit, kelle hulgas olid peamiselt naispolitseinikud. Protestiaktsioonid on kestnud umbes nädala. Moquegua linna vihased elanikud on blokeerinud ka olulise maantee. Meeleavaldajad nõuavad vasefirma töölistele suuremat osa firmale Souther Copper kuuluva Peruu suurima kaevanduse kasumist. Vase hind maailmaturul on praegu rekordkõrgel tasemel. Ka riigi suuruselt kolmanda vasekaevanduse Cerro Verde töölised streigivad ja seda teist nädalat järjest. Ombudsmani büroo esindaja Veronica Paredes rääkis, et politseinikud on Moquega katedraalis ja nad ei saa sealt lahkuda. Kindral Alberto Jordan, kes viib koos märulipolitseinikega katedraalis, rääkis raadiojaamale RPP, et olukord linnas pole enam ammu politsei kontrolli all. Peruu tahab põlishõime välismaailma eest kaitsta 04.06.2008 15:23 Peruu valitsus otsustas astuda samme selle nimel, et kaitsta viimaseid vihmametsades elavaid
- kollektiivlepingu kehtivuse ajal peavad pooled kollektiivlepingus kokkulepitud küsimustes hoidma töörahu, st et ei tohi kuulutada välja streiki või töösulgu kollektiivlepingus sätestatud tingimuste muutmise ajendil (suhtelise töörahu kohustus) o kui KL on sõlmitud, siis ei tohi streiki või töösulgu alustada. Töösulg on paljudes riikides keelatud, aga Eestis lubatud. Kui T ei tee tööd, nad streigivad, siis TA ei luba Tjaid tööle (töösulg) – mõlema eesmärk on teise poole nõudmistele järeleandmisi saada. Praktikas TA väga ei taha töösulgu teha. o Suhteline/valikuline töörahu kokkulepe – ainult nendes tingimustes mis on kokkulepitud o Eestis on reeglina KL määratud vaid palk. Suhtelise töörahu kohustus on vaid niikaua kuni KL kehtib, ei tohi hakata palga küsimusel streikima
liiget. Nüüd astuvad ametiühingutesse ka lihttöölised. Ametiühingud soovivad reforme, aga ei poolda revolutsiooni. Majandusraskustes Inglismaa algavad pidevad streigid: o Esimesena kaevurite streigilaine (1919-21). o 1926a on üldstreik (9 päeva): selles osaleb üle 4 miljoni inimese, kes nõuavad miinimumpalga kehtestamist. Konservatiivne valitsus ja tööandjad käivitavad karmi vastulöögi ja töölised peavad taganema. Kaevurid streigivad pool aastat. o Töölised ei saa streigist otsest kasu. o Kaudne kasu: asutati esimesed riigiettevõtted ehk riiklik elektriettevõte ja BBC. o 1927a kehtestati ametiühingute tegevust piirav seadus: keelati toetusstreigid, üldstreigid, streigifondidesse raha kogumine. 1925a konservatiivide kabineti rahandusministri Winston Churchilli juhtimisel viidi läbi naela sidumine kullaga = kullastandardi
Kas kohustusi täideti nõuetekohaselt? M ei tarninud kaupa kokku lepitud tähtajaks, seega rikkus ta O õigusi. Esimese osaga tarnest müüja kohustusi rikkus. TEOREETILISELT: Teise osa puhul toimus lepingumuudatus, mille kohaselt tuli tarne teostada 1.aprill. Teisest tarvest tulenevaid kohustusi rikutud ei olnud. Kas müüa vastutab? Lepingu puhul kehtib süüst olemata vastutuse põhimõte ehk müüa vastutab. Vääramatut jõudu ei esine-sest streigivad oma töötajad ja seda saab takistada. § 160. Leppetrahv rikkumise vabandatavuse korral Leppetrahvi saab nõuda, sest selles on lepingus kokku lepitud ning lepingust tulenevaid kohustusi rikuti. Õigusteoreetiliselt: saaks nõuda esimese tarne eest leppetrahvi, teise tarne eest nõuda ei saaks lepingumuudatuse tõttu. Leppetrahv ei välista õiguskaitsevahendite kasutamist. Kui mõistliku aja jooksul leppetrahvi ei esita, kaotab õiguse leppetrahvi nõuda. Kaasus 3. 28.05
annaabi.ee 
