nõrka lund. Väga õhukese kihi puhul võib päike ja kuu läbi paista (translucidus), paksema kihi puhul pole päikese või kuu asukoht määratav (opacus). Kihtrünkpilved Stratocumulus Sc Kihtrünkpilved on kiudpilvede Kihtrünkpilved on kõrval üks tavalisemaid põhiliike. kõrgrünkpilvede Välimuselt on mitmesuguse suurusega ja sageli rohkem või madalamal asuv analoog.
Pildil on fractust ka. Päike ja kuu täpina. ALTOCUMULUS Kõrgrünkpilved 2-3km, paksus 200-700m, valged, hallid, sinakad. Kujult vöödid, vallid, tükid, tombud, ääred paistavad läbi. TARA Värviline ring või pärg kuu või päikese ümber. Oranzid ja punased toonid paremini nähtavad. Ilmnevad Ac ja Sc puhul NIMBOSTRATUS Kihtsajupilved tuleb laia vööndina, võib sadada tunde. Pilt fractusega. FRACTONIMBUS Rebenenud pilvetükid STRATOCUMULUS Kihtrünkpilved madalad, üksikud rõngad, üksteise kõrval, 33% Eestis olevatest pilvedest. CUMULUS HUMILUS Rünkpilved aluse kõrgus 0,8-1,5 km. Topi- või rüngakujulised. Päikesepaistelise ilma korral enne lõunat. Võivad areneda või koonduda rünksajupilvedeks (hoogsademed, äike). Võivad koonduda suurteks rünkpilvedeks. CUMULUS CONGESTUS Post- cumulus humilis (peale rünkpilvi) suured ja võimsad rünkpilved ALASIGA CUMULUS NIMBUS MAMMATUS CUMULUS Tornaado
A T E A D U S M MADALPILVEDE RÜHM A Keskmiselt kuni 2 km kõrguseni maapinnast Kihtpilved A Stratus St T Kihtsajupilved Nimbostratus Ns E Kihtrünkpilved Stratocumulus Sc A D U S M A A T E A D 1,5km U MADALPILVED S M A A T E A
MLF 1161 Merefüüsika ja hüdroloogia Jüri Elken Joonis 2.3. Idealiseeritud frontide ristlõiked: (a) aeglaselt liikuv külm front ebastabiilse sooja õhuga, (b) soe front, (c) laineline soe front. Stabiilse sooja õhu korral ei teki pilvede ülemises osas "seeni". Pilved: Ac - altocumulus, As - altostratus, Cc - cirrocumulus, Ci - cirrus, Cu - cumulus, Cb - cumulonimbus, Cs - cirrostratus, Ns - nimbostratus, Sc - stratocumulus. Tihedusliku stabiilsuse järgi peab külm õhk asuma sooja õhu all. Külmas frondis külm õhk tungib sooja õhu alla, soojas frondis soe õhk tungib külma õhu peale. 2.4. Sademete jaotus Sademete moodustumine on oma olemuselt ebastabiilne protsess ning ajaliselt ja ruumiliselt väga ebaühtlane. Traditsiooniliselt mõõdetakse sademeid meteojaamades sademekogujate abil. Sademete hulka mingi perioodi vältel (päev, kuu, aasta) mõõdetakse millimeetrites (mm)
Pilvede liigitus · Morfoloogiline klassifikatsioon · Geneetiline klassifikatsioon · Mikrofüüsikaline klassifikatsioon · Aluse kõrguse põhine liigitamine Pilvede liigitus (pilve alumise pinna kõrguse järgi) *Ülemised pilved h >= 6 km Kiudpilved Cirrus Ci Kiudrünkpilved Cirrocumulus - Cc Kiudkihtpilved Cirrostratus Cs *Keskmised pilved h = 2-6km Kõrgrünkpilved Altocumulus Ac Kõrgkihtpilved Altostratus As *Alumised pilved h < 2 km Kihtrünkpilved Stratocumulus - Sc Kihtpilved Stratus St Kihtvihmapilved Nimbostratus - Ns *Vertikaalse arenguga pilved Rünkpilved - Cumulus Cu Rünkvihmapilved Cumulonimbus Cb 22. Maa pöörlemine ja seda mõjutavad tegurid. Maa pöörleb ümber oma keset läbiva mõttelise polaartelje. Täispöörde ümbritseva galaktilise tausta (tähesüsteemi) suhtes teeb Maa 23 tunni 56 minuti 4,10 sekundiga (see on nn. täheööpäev). Täheööpäeva
- Kiudpilved Cirrus (Ci) - Kiudrünkpilved - Cirrocumulus (Cc) - Kiudkihtpilved Cirrostratus (Cs) II klass. Keskmised pilved KÕRG 2500-6000 m kõrgusel; koosnevad jääkristallidest ja veepiiskadest (segapilved); tavaliselt sademeid ei anna. - Kõrgrünkpilved Altocumulus (Ac) - Kõrgkihtpilved Altostratus (As) III klass. Alumise kihi pilved. KIHT 100-2000 m; päike läbi ei paista; enamasti vesi- või segapilved; sademete hulk erineb liigiti. - Kihtrünkpilved Stratocumulus (Sc) - Kihtpilved Stratus (St) - Kihtsajupilved Nimbostratus (Ns) IV klass. Vertikaalarenguga (konvektsiooni) pilved. RÜNK - Arenevad vahemikus 500-10000 m; tekivad sooja ja niiske õhu tõusmisel, mille käigus õhk jahtub adiabaatiliselt; koostiselt nii vesi-, sega- kui ka jääpilved. - Rünkpilved Cumulus (Cu) - Rünksajupilved Cumulonimbus (Cb) 37. Kuidas liigitatakse sademeid Sademete liigitus agregaatoleku järgi: - Vedelad (vihm, uduvihm)
Läbipaistvate kõrgrünkpilvede servades või esineda irisatsiooni. 2.Kõrgkihtpilved(Altostratos) on hallikas või õrnalt sinakas ühtlane pilvekiht. Päike ja kuu paistavad neist läbi nagu mattklaasist, tihedama pilvekihi puhul on päikese või kuu asukoht märgatav ainult heledama laigu järgi. Kõrgkihtpilvedest võib sadada nõrka vihma või lund. Alumise kihi piires eraldatakse 3 põhiliiki: 1.Kihtrünkpilved(Stratocumulus) koosnevad suurtest hallidest pilvetükkidest või vallidest, nad võivad olla läbipaistvad (pilvede vahelt paistab kohati päikest) või läbipaistmatud. Need pilved koosnevad allajahtunud veepiiskadest koos jääkristallide ja lumehelvestega ning annavad sademeid nõrga vihma või lumena. 2.Kihtpilved(Stratus) kujutavad endast halli või isegi kollakashalli läbipaistmatut pilvemassi, mis mõnikord on veidi vöödiline, sageli aga sarnaned uduga. Koos nende pilvedega esineb
aurumine toimub ka jää ja lume pinnalt, atmosfääris värvusega, võrdlemisi tihedad. Peale tavaliste piiskade langus, mõne aja pärast ilm selge. 2 liik külm front- veeaur kondenseerub, tekivad pilved, mis langeb leidub 0,05-0,5 mm läbimõõduga piisku) tõusvast õhuvoolust kujuneb välja rünkpil, suvel võib olla vihmana/lumena maapinnale tagasi. Kõige olulisem *kiudrünkpilved (Stratocumulus Sc), *kihtpilved (Stratus äike. Tugevad tuulepuhangud. 300 km frondist tagapool faktor vihmapiiskade tekkel on vedela vee sisaldus St), *kihtsajupilved (Nimbostratus Ns) 4.Vertikaalsuunas on veel teine sekundaarne front. Pärast frondi üleminekut pilvedes. 2 olulist tekke protsessi: 1.põrkumine(liitumine) arenevad e konvektsioonipilved (0,4-1,5 km tekivad tekivad kohe lühiajalised ilma selginemised. Teised 2.jää(kristalli protsess)
Ninoga(ENSO), Vaikse ookeani põhjaosa ostsillatsioon(arktiline osts.), antarktika osts. Passaat on püsiv tuul, mis puhub kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole. Peegeldumisvõime (albeedo)- aluspinna poolt tagasipeegelduva kiirguse osakaal pinnale langevast kiirgusvoost, %. Pikkuskraade loetakse 0-meridiaanist ida ja lääne suunas. Pilved klassifitseeritakse kõrguse ja kuju järgi. Madalp: keskmiselt kuni 2km kõrgusel. Kihtp (Stratus): kihtsajup (Nimbostratus), kihtrünkp (Stratocumulus). Keskimisp: u. 2-6 km kõrgusel. Kõrgkihtp ( Altostratus), kõrgrünkp (altocumulus). Kõrgp: u. 6- 12 km kõrgusel. Kiudp (Cirrus): kiudrünkp (Cirrocumulus), kiudkihtp (Cirrostratus). Vertikaalarenguga rühm: võib areneda 0,5- 12km vahemikus. Rünkp (Cumulus): rünksajup e äikesep (Cumulonimbus). Koostis: veepiiskadest koosnevad pilved: madalp, kõrgrünkp; veepiiskadest ja jääkristallidest: kõrgkiht; jääkristallidest: kiudpilved. Pinnavormid - ehk reljeefivorm on
pilved, mis koosnevad pallikestest. Mõnikord asuvad nad nii üksteise lähedal, et nende servad liituvad. ) 5. Kõrgkihtpilved Altostratus As ( Kergelt kiulise struktuuriga ühtlane hallikas või sinakas pilvede loor. Mõnikord on loor nii õhuke, et Päike ja Kuu paistavad nagu läbi mattklaasi. Tavaliselt katab loor järk-järgult kogu taeva.) Alumise kihi ehk madalpilved 6. Kihtrünkpilved Stratocumulus Sc ( Hallid pilved, mis koosnevad suurtest vallidest või pallidest. Mõnikord on nende pilvede vahelt näha sinist taevast. Tihti need pilved liituvad ja katavad laineliselt kogu taeva. ) 7. Kihtpilved Stratus St ( Kogu taevast ühtlaselt kattev hallikas või kollakashall pilvekiht. Muudab taeva süngeks. Mõnikord esineb rebestunud pilvemassidena. ) 8. Kihtsajupilved Nimbostratus Ns ( Madal vormitu pilvekoht, mis tavaliselt annab sademeid
Cirrocumulus (Cc) ja kiudkihtpilved Cirrostratus (Cs). 2)Keskmised pilved 2- 6km(pilved tihedamalt, kui teised pilved, esineb paiguti varju, koosenvad väikestest piisakestest) kõrgsünkpilved Altocumulus (Ac), kõrgkihtpilved Altostratus (As), 3)Alumised pilved alla 2km (halli või tumehalli värvusega, võrdlemisi tihedad. Peale tavaliste piisakeste leidub 0,05 0,5mm läbimõõduga piisku) kihtrünkpilved Stratocumulus (Sc), kihtpilved Stratus (St), kihtsajupilved Nimbostratus (Ns), 4)Vertikaalsuunas arenevad e. konvektsioonipilved 0,4 1,5km (tekivad termilise konvektsiooni tagajärjel, arenevad kõige hoogsamalt keskpäeva paiku) rünkpilved Cumulus (Cu), rünksajupilved Cumulonimbus (Cb). Pilet nr. 14 Pinnase temperatuuri iseärasused. Tsüklon, milline ilm sellega kaasneb?
takistuse, selle tulemusena langevad nad maapinnale mitmesugusel kujul (uduvihm, vihm, lumi, rahe jne). Sademete hulga all mõeldakse 3)Alumised pilved alla 2km (halli või tumehalli värvusega, võrdlemisi tihedad. Peale tavaliste piisakeste leidub 0,05 – 0,5mm läbimõõduga vedela veekihi paksust (mm 0,1 mm täpsusega), mis tekiks sademetest rõhtsale pinnale eeldusel, et sealt vett ära ei valgu, pinnasesse ei piisku) – kihtrünkpilved – Stratocumulus (Sc), kihtpilved – Stratus (St), kihtsajupilved – Nimbostratus (Ns), 4)Vertikaalsuunas arenevad e. nõrgu ega aura. Sademete teke – pilveosakesed võivad mitmel moel suureneda. Maapinnalt toimub aurumine (veekogud, taimed), aurumine konvektsioonipilved 0,4 – 1,5km (tekivad termilise konvektsiooni tagajärjel, arenevad kõige hoogsamalt keskpäeva paiku) – rünkpilved –
võivad langeda peenikesed vihmapiisad. Kõrgkihtpilved Altostratus (As) Pilved tekivad kõrgusevahemikus 3-5km ja pilvekihi paksus on tavaliselt 1km, harvem 2km. Kõrgkihtpilved moodustavad taevas ühtlase valkja, halli või sinaka värvusega pilvkatte. Päikese ja Kuu jaoks on nad poolläbipaistvad. Varjud tavaliselt puuduvad. Sademeid ega optilisi nähtusi tavaliselt ei kaasne. Alumised pilved, mille alus on madalam kui 2km. Kihtünkpilved Stratocumulus (Sc) Kiudpilvede kõrval kõige levinum pilvede liik. Kihtrünkpilved moodustavad halli või nõrgalt sinaka pilvede kihi, mis kohati heledam. Koosneb rünklikest, kuid lamedate ja räbaldunud tippudega suurtest pilvetükkidest ja laamadest. Alumine piir on tavaliselt kõrgusel 500-1500m ja kihi paksus on tavaliselt 200 kuni 800m. Koosnevad nii vihmapiiskadest või lumehelveste segust. Tavaliselt nendest ei saja. Kihtpilved Stratus (St)
· Ci kiudpilved (Cirrus) · Cc kiudrünkpilved (Cirrocumulus) · Cs kiudkihtpilved (Cirrostratus) · Kategooria: konvektiivsed pilved · Klass: konvektiivse (vertikaalse) arenguga pilved · Cu rünkpilved (Cumulus) · Cb rünksajupilved ehk äikesepilved (Cumulonimbus) · Sc kihtrünkpilved (Stratocumulus)(Vananenud klassifikatsiooni järgi kuuluvad need alumiste pilvede klassi.[2]) Pilvede põhiliigid jaotatakse alaliikideks ja vormideks. Pilvede kujunemisprotsessid 1. Termiline konvektsioon 2. Õhu tõus frontaalpindadel 3. Õhu laineline liikumine Pilvede liigitus · Morfoloogiline klassifikatsioon · Geneetiline klassifikatsioon · Mikrofüüsikaline klassifikatsioon · Aluse kõrguse põhine liigitamine Pilvede liigitus (pilve alumise pinna kõrguse järgi)
( % ) Eriniiskus on antud ruumalas leiduva veeauru massi suhe samas ruumalas oleva niiske õhu massisse. ( g/kg ) Kastepunkt on temperatuur, mille juures küllastatud veeauru rõhk on võrdne mõõdetud veeauru rõhuga. ( oC ) 19. Pilvede tüübid ja nende koostis MADALPILVEDE RÜHM Keskmiselt kuni 2 km kõrguseni maapinnast Kihtpilved Stratus St Kihtsajupilved Nimbostratus Ns Kihtrünkpilved Stratocumulus Sc KESKMISPILVED Keskmiselt 2-6km kõrgusel Kõrgkihtpilved Altostratus As Kõrgrünkpilved Altocumulus Ac KÕRGPILVED Kiudpilved Cirrus Ci Kiudrünkpilved Cirrocumulus Cc Kiudkihtpilved Cirrostratus Cs VERTIKAALPILVED Võib areneda 0,5-12km vahemikus Rünkpilved Cumulus Cu Rünksajupilved (e äikesepilved) Cumulonimbus Cn PILVEDE KOOSTIS:
8-20 °C õhutemperatuurist kõrgem. Veepinnalt aurav niiskus hakkab külmas õhus kondenseeruma ja tekib udu. Auramisudu võib näga sügisel jõgede ja järvede kohal enne vete külmumist Pilved klassifitseeritakse kõrguse ja kuju järgi: MADALPILVEDE RÜHM (keskmiselt kuni 2 km kõrgusel maapinnast) Kihtpilved Stratus St Kihtsajupilved Nimbostratus Ns Kihtrünkpilved Stratocumulus Sc KESKMISPILVEDE RÜHM (keskmisel 2-6 km kõrgusel) Kõrgkihtpilved Altostratus As Kõrgrünkpilved Altocumulus Ac KÕRGPILVEDE RÜHM (keskmiselt 6-12 km kõrgusel) Kiudpilved Cirrus Ci Kiudrünkpilved Cirrocumulus Cc Kiudkihtpilved Cirrostratus Cs Kiudpilvede korrapärane paralleelne paigutus viitab jugavoolu esinemisele (Ci) VERTIKAALPILVEDE RÜHM (võib areneda 0,5-12 km kõrgusvahemikus)
ja jääkristallide ning lumehelveste segust. Võivad olla lainelised ; läätsakujulised ; kuhilataolised. Tegijapoiss 2010 5) Kõrg-kihtpilved (Altostratos As) - (Sinakas)hallikas ühtlane pivekiht, katab harilikult terve taeva. Päikese ja Kuu asukoht vaevalt märgatav. Võib sadada nõrka vihma või lund.Võivad olla udu või lainetaolised. 6) Alumisekihipilved: 7) Kiht-Rünkpilved ( Stratocumulus Sc) - Madalal asuvad suured valged (rebitud servadega) või hallid pilvetükid. Vahelt võib paista sinine taevas või järgmise "korruse" pilved. Koosnevad allajahtunud veepiiskadest koos jääkristallide ja lumehelvestega. Võimalik nõrk vihm või lumi. Võivad olla lainelised ja kuhilataolised. 8) Kihtpilved (Stratud St) Võivad olla ühtlase udu taolised (Päike ja kuu läbi ei
radiatsiooniliseks uduks. km,Kihtsajupilved nimbostratus 0,12,0 km,4 Nimbostratus Kondensatsiooninähtused õhus klass. Cumulus Õhus olev veeaur ei kondenseeru ¤ Frondiudud on seotud õhumasside Konvektsioonpilved. Stratocumulus lihtsalt veeauaru molekulide liitumise kokkupuutepiirkondadega. Vertikaal suunas arenevad ehk Cumulonimbus teel nende vastastikkuste Kõige tüüpilisem sooja frondi udu. Sooja konvektsioonipilved ( alus 0.4 1,5 km , Äike. kokkupõrkumiste tagajärjel. Nii saaks frondi piirkonnas langeb laussademeid
annaabi.ee 
