ÕPISTRATEEGIAD ÕPISTRATEEGIA MÕISTE Õpistrateegiad on õpitud tegevuskavad, mida kasutatakse teadmiste, oskuste omandamiseks, töötlemiseks, kasutamiseks; eriti oma õppimise juhtimiseks aga ka kontrollimiseks. Õpistrateegiateks ehk kognitiivseteks strateegiateks nimetatakse erinevaid viise, kuidas õppija hangib, säilitab ning taaskasutab teadmisi ja oskusi. Nimetatud strateegiad sisaldavad informatsiooni hankimist, valimist ja organiseerimist, valitud materjali kordamist, uue materjali seostamist varem õpituga, informatsiooni säilitamist ning taaskasutamist. Enda õpistrateegiate analüüsimist ja nende kohandamist nimetatakse ka metakognitiivseks strateegiaks, mis sisuliselt tähendab õppima õppimist. Sellised õppijad
Õpilaste sisemise motivatsiooni toetamine: – Püüdke õpilaste tähelepanu ja siduge ülesanded/harjutused õpialaste huvidega. – Võimaldage lastele mõningast otsustus- ja valikuvabadust. – Pöörake rohkem tähelepanu õppimisele ja arusaamisele kui õpilaste käitumisele. – Edastage õpilastele sõnum, et usute nende soovi õppida. Tegevusstrateegiad. Tegevusstrateegiad võib üldjoontes jagada kaheks – meisterlikkusele suunatud strateegiateks ja vältivateks strateegiateks. Meisterlikkusele suunatud strateegiaid kasutades on lapsele iseloomulik aktiivsus ja püsivus, seda ka raskete ülesannete puhul. Vältivate strateegiate puhul seevastu on lapsele õpisituatsioonis iseloomulik passiivsus või abitus. Laps annab raskuste ilmnemisel kergesti alla, lükkab ülesande alustamist edasi jne. Saavutusärevus. Liiga kõrge ärevuse tase on siiski enamasti sooritust pärssiv. Uuemad
loetletud toodete hulka) on olnud peamine takistus ühise metsanduspoliitika väljatöötamisel, erinevalt põllumajandusest (ühine põllumajanduspoliitika) ja kalandusest (ühine kalanduspoliitika). (1) See ei tähenda aga, et Euroopa Ühendus ei oleks ka metsandussektoris sama aktiivne. Seejuures tugineb ühenduse tegevus nimetatud sektoris alates 1957. aastast teistes valdkondades rakendatavate strateegiate õiguslikele alustele. Sellisteks strateegiateks on näiteks ühine põllumajanduspoliitika, regionaalpoliitika, tööstuspoliitika, keskkonnapoliitika, arengukoostööpoliitika, kaubanduspoliitika, õigusaktide ühtlustamine jne. (1) 16 7. Euroopa parlamendi roll Euroopa Parlament on püüdnud mitmel korral kõnesolevat lünka täita. Eeskätt tuleb märkida projekti ,,Eurofor" elluviimist 1993. aastal, mille tulemusena avaldati uuring ,,Euroopa ja mets"
muutub ka oma tegevuse reguleerimine-planeerimine järjest rohkem sisekõne funktsiooniks. Mis on suhtlemine, suhtlemise strateegia ja taktika? Suhtlemine on partnerite vastastikune mõjutamine, selle abil püütakse lahendada sotsiaalseid ülesandeid. Suhtlustegevust iseloomustavad spetsiaalsed osaoskused, mida tuleb õppida ja harjutada. Strateegia kajastab suhtluseesmärgi saavutamise meetodit. Erinevateks strateegiateks on näiteks selgitamine, palumine, meelitamine, ähvardamine, veenmine. Eesmärgi püstitamine ja strateegia valik eelneb ütluse loomele. Strateegia valimise juurde käib ka keelevahendite valik, intonatsioon, toon jne., mis võib toimuda osaliselt ebateadlikult. Suhtlemistaktika on eesmärgi ja strateegia konkreetne realiseerimine: sõnavalik, ütluse hargnevus, suhtlusruumi dimensiooni valik, emotsinaalsuse aste jne. Taktika kasutamine sõltub keele valdasmisest ja suhtlemiskogemusest.
23.04.09 Evolutsioonilised strateegiad r-valik versus k-valik MacArthur, saarte biogeograafia teooria looja, pani tähele et linnuliigid, keda ta uuris jagunesid kahte hästi eristuvasse rühma. Ühed need, kes alati esimesena vabade ressursside juurde kohale jõuavad aga ei suuda vastu pidada väljakujunenud kooslustes. Teised, kes olid aeglase loomuga kuid esinesid alati tihedalt asustatud vanadel saartel, seal kus linnustik oli juba liigirikas. Nimetas kohastumused evolutsioonilisteks strateegiateks ehk elukohastumusteks. dN/dt=rN(1-N/K) r biootiline potentsiaal ehk kui kiiresti suudavad paljuneda. K keskkonna kandevõime ehk N'i asümptood. r ja K vahel esineb lõivsuhe. r-strateegidel on lühike eluiga, suur järglase arv, vähene vanemhool, väike kehasuurus. K-strateegidel on kõik vastupidi. Evolutsioonil kaks erinevat suunda, üks suurema K suunas, teine suurema r suunas(suurema biootilise potentsiaali). Aine ja energia liikumine ökosüsteemides
Elustrateegiad: r- ja K- strateegiad( seoses üksiku populatsiooni piiratud kasvu võrrandi parameetritega)? McArthur linnuliigid, keda ta uuris, jagunevad kahte rühma: Need, kes alati esimesena vabade ressursside juurde kohale jõuavad, aga ei suuda vastu pidada väljakujunenud kooslustes. Need, kes olid aeglase loomuga, aga esinesid alati tihedalt asustatud vanadel saartel. Seal, kus linnustik oli liigirikas ja ohter. Matemaatilise sisu tõttu on hakatud neid nimetama vastavalt r ja K-strateegiateks. Üksiku populatsiooni kasvu võrrand: A r- biootiline potentsiaal ehk erikasvu kiirus K keskkonna kandevõime ehk populatsiooni tiheduse (N) asümptood. Seepärast r annavad lühikese ajaga palju järglasi. K on suur nendel liikidel, kes suudavad väga tihedaid populatsioone moodustada. Suure elanike arv mingil pindalal. r ja K vahel on looduses lõivsuhe. Evolutsioonis välja kujunenud liigi omadused on r ja K. r näitab paljunemisstrateegiat, K ressursi kasutamise efektiivsust
seisukohalt. See on teabekogum, mis määrab organisatsiooni edasise arengusuuna ja selle täitmiseks vajalikud tingimused pikemaks perioodiks. Arengukava annab vastuse küsimusele MIDA TEHA. Arengukava täpsustub mitmetes erinevates tegevuskavades ehk plaanides, mis võivad olla pikaajalised, keskmise kestvusega või lühiajalised. Pikaajalisi tegevuskavasid nimetatakse strateegilisteks kavadeks või plaanideks, ka strateegiateks. Strateegiline plaan vastab küsimusele: KUIDAS TEHA. Strateegia võib hõlmata organisatsiooni kui tervikut või keskenduda mingile osale sellest, näiteks turundusele, müügile, tootmisele, personalitööle vms. Selles püstitatakse pikaajalised eesmärgid ning planeeritakse nende täitmise tingimused ning nende tingimuste loomiseks vajalikud ettevalmistavad tegevused ja vahendid, ressursid juba ajalises dimensioonis.
määratleda, kas õpilased istuvad kõrvuti, kas õpilased tunnevad seda õppejõudu (st on varem talle eksamit sooritanud), milline on õppimisele kulutatud aja ja saadava hinde seos (nt kui õppida 10 tundi, mis hinde õpilane selle tulemusel saab). Igal mängijal on erinevad alternatiivsed strateegiad, mille vahel valida. Nt võib õpilase strateegiad olla õppida 10 tundi, 5 tundi või üldse mitte õppida. Õppejõu strateegiateks võivad olla nt teha väga keeruline eksam, keskmise raskusastmega või hoopis väga lihtne eksam. Iga strateegiaga kaasneb mingi tasu, see võib olla nii negatiivne kui ka positiivne, sõltudes sellest, millise valiku teevad teised mängijad. Nt kui õpilane otsustab valida mitteõppimise, lootes et õppejõud teeb lihtsa eksami, siis kui õppejõud tõepoolest nii ka teeb, on tasu kõrge, kuna õpilane saab hea hinde ning
üldised õppimisoskused kujunevad aeglaselt. Pealiskaudsed ja põhjalikud õppijad saavad erinevalt aru õppimise otstarbest ja viisidest. Kõiki õpilasi tuleb õpetada kavandama ja jälgima oma tegevust. Kolm õppimisoskuste kujundamise taset e sekkumise viisi: kognitiivne sekkumine konkreetse ülesande lahendamiseks vajaliku oskuse arendamine v täiendamine. Otseselt õpetatavaid konkreetseid oskuseid võib käsitleda ka taktikaliste lihtvõtetena, mida saab grupeerida strateegiateks (vaimsete taktikate kogum, mida inimene kasutab konkreetses õppimissituatsioonis, et hõlbustada teadmiste v oskuste omandamist); metakognitiivne sekkumine selle ülesandeks on arendada õppimiseks tehtavate pingutuste planeerimise, teostamise ja jälgimise oskuseid ning tingimuslikku teadmist (millal, kus, miks ja kuidas kasutada konkreetseid taktikalisi võtteid ning strateegiaid); afektiivne sekkumine puudutab õppimiseks vajalike emotsionaalsete
loetavate sõnade tähenduse tuletamise kohta. Kui varem oli juttu sellest, et lapsed omandavad keele hüpoteeside testimise põhimõttel, siis seda seisukohta võib laiendada ka täiskasvanutele nende poolt sõnade tähenduse tuletamise olukordadele. Ka täiskasvanuina kasutame definitsioonilisi tunnuseid, iseloomulikke tunnuseid, näiteid ja suhteid mõistete kujundamiseks ja tähenduse tuletamiseks sõnadest ja sõnadele. Kõik äsjaloetletud juhud võib nimetada teatud strateegiateks ja kõik nad kujutavad nn alt üles strateegia kasutamise juhte. Kõigil neil juhtudel alustatakse vahetute sensoorstete ja pertseptiivsete tunnuste tasandilt ja seejärel manipuleeritakse varem tajutud ja mälus talletatud informatsiooniga selleks, et tähendust tuletada. Alt üles (ehk üksikult üldisele) töötlus on © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 60
annaabi.ee 
