Seepeale tungis Peeter oma väega Osmanite riiki. Türklased piirasid Pruti ääres asuvas Huþis Vene väed ümber. Ent nad ei kasutanud oma üleolekut ning võimaldasid Peetril auga taganeda. Pruti rahuga kohustus Peeter loovutama Azovi kindluse ning tõmbuma tagasi kasakate aladelt. Pärast rootslaste kaotust Poltava lahingus tühistas August Altranstädti rahu. 20. augustil 1709 marssisid Saksi väed jälle Poolasse sisse. Rootsi väed (9000 meest) tõmbusid tagasi Szczecinisse ja Stralsundi. Stanislaw I Leszczyski põgenes välismaale. 2.3Sõjategevus Taanis ja Preisimaal Samal aastal (1709) asusid ka Poola ja Taani jälle Rootsiga sõdima. 28. juunil 1709 uuendasid Taani ja Saksi oma liidulepingut. Sõtta sekkusid ka teised riigid. Hannoveri kuurvürstiriik pretendeeris Bremenile ja Verdenile. Preisimaa tahtis allutada Rootsi alasid Pommerimaal: Szczecinit, Usedomi saart ja Wolini saart. Ka Venemaa ründas Rootsi valdusi Põhja- Saksamaal
· 9. oktoober 1708 Lesnaja lahing. Rootsi korpus sai lüüa. · Rootsi armee raske talv Põhja-Ukrainas. otsustavamad aastad 2 · 8. juuli 1709 Poltava lahing. Rootsi väed said lüüa. · Karl XII pääses Türgi valdustesse 5 aastaks maapakku. · Peeter I saadik Istanbuli, nõudis Karl XII väljaandmist. Saadik vangistati. otsustavamad aastad 3 · Peeter I tungib Osmanite riiki. · 20. august1709 Saksi äed Poolasse, Rootsi väed tõmbusid tagasi Szczecinisse ja Stralsundi. · Stanislav I Leszynski põgenes välismeele. · Poola ja Taani uuesti Rootsiga sõtta. otsustavamad aastad 4 · Novembris 1709 Taanlased hõivasid Skane. · 28. veebruar Helsingnori lahing. Taani armee saab lüüa. · 1710 juuni-oktoober venelased vallutasid Viiburi, Riia, Pärnu, Paide, Haapsalu, Kuressaare ja Tallinna. · Balti aadelkonna eesõigused säilisid. otsustavamad aastad 5 · 1713-1714 põhiseadusevastane Rootsi sewisustekogu, mis pakkus rahuläbirääkimisi.
Seepeale tungis Peeter oma väega Osmanite riiki. Türklased piirasid Pruti-ääres asuvas Huþis Vene väed ümber. Ent nad ei kasutanud oma üleolekut ning võimaldasid Peetril auga taganeda. Pruti rahuga kohustus Peeter loovutama Azovi kindluse ning tõmbuma tagasi kasakate aladelt. Pärast rootslaste kaotust Poltava lahingus tühistas August Altranstädti rahu. 20. augustil 1709 marssisid Saksi väed jälle Poolasse sisse. Rootsi väed (9 tuhat meest) tõmbusid tagasi Szczecinisse ja Stralsundi. Stanislaw I Leszczyski põgenes välismaale. Samal aastal (1709) asusid ka Poola ja Taani jälle Rootsiga sõdima. 28. juunil 1709 uuendasid Taani ja Saksi oma liidulepingut. Sõtta sekkusid ka teised riigid. Hannoveri kuurvürstiriik esitas pretendeeris Bremenile ja Verdenile. Preisimaa tahtis allutada Rootsi alasid Pommerimaal: Szczecinit, Usedomi saart ja Wolinit. Ka Venemaa ründas Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal.
lahingu. Veelgi rängem kaotus tabas Karl XII juhitud väge 8. juulil 1709 Ukrainas Poltava lahingus, mille kaotamine otsustas Põhjasõja saatuse. Karl XII siirdus peale Poltava lahingut Türgisse, kuhu ta jäi viieks aastaks. 1711 kuulutas Türgi tema ärgitusel Venemaale sõja, kuid juba samal aastal sõlmiti Pruti juures Vene-Türgi rahu, mis oli Türgile soodus, kuid Rootsit sõjaliselt ei aidanud. Karl XII lahkus Türgist 1714. aasta sügisel, saabub novembris Rootsile kuuluvasse Stralsundi ja püüdis seda vastaste eest kaitsta, kuid ei suutnud. 1715. Aasta detsembris jõudis ta tagasi Rootsi. Ehkki riigi sõjaline ja poliitiline olukord oli katastroofiline, keeldus Karl XII igasugusest rahuläbirääkimiste pidamisest ja otsustas 1718. Aasta sügisel minna sõjakäigule Norrasse. KARLI SURM Kuningas langes Norras Fredrikshaldi kindlust piirates kas norralaste musketikuulist või šrapnellist. Kuul sisenes tema pähe vasakult ja väljus paremalt, purustades suurema osa
Sellega oli kogu Neeva venelaste valduses. 1703 aastal 27.mail asuti Neeva soises deltas rajama Peterburit, millest hiljem sai Venemaa uus pealinn. Väga soise pinnase tõttu suri linna ehitamise käigus suur hulk töölisi. 1704 aastal 14. mail saavutasid venelased rootslaste üle võidu Kastre lahingus. 24. juulil alistus Tartu ja 20. augustil Narva. Sõja lõpp 1715. aasta juunis kuulutas Preisimaa Rootsile sõja, rünnates Pommerit ja piirates Stralsundi, kus viibis parajasti Rootsi kuningas Karl XII. 1714. aastal Türgist naasnud kuningas jõudis linnast lahkuda just enne selle langemist vaenlaste kätte. 1715. aastal naasis Karl XII Rootsi ning otsustas 1716 a. rünnata Norrat mis kuukus Taanile. Rootslased pidid aga taganema kuna Peter Wessel (Tordenskjold) hävitas Dynekileni lahingus nende varustuslaevastiku. 1716. aastal külastas Taanit Peeter I. 1717. aastal tegi Taani kaks ebaõnnestunud rünnakut Göteborgi ja Strömstad juures. 1717
August II Tugev taastas end Poola troonile. 1713. aastal oli Rootsi sunnitud tõmbuma välja Ees- Pommerist. 1710. aastal hõivas Peeter I kogu Eesti- ja Liivimaa ning ähvardas Soomet. Rootsis olid mitu aastad kehvad saagid ja nüüd ta ei saanud korjata saake Eesti- ja Liivimaal. Rootsis puhres nälg ja katkulaine, Stockholmi elanikkond vähenes 1/3 võrra. 1713. aastal vallutasid Vene väed Soomet. Karl XII juhtis Rootsit kirjavahetuse teel Türgist. 1714. aastal tuli ta Stralsundi ja Wismarisse. Tema huvides oli Venemaa ja Poola vahelised konfliktid, et saaks nendega ükshaaval enda jaoks sobivaid kokkuleppeid sõlmida ja riigi olukorda parandada. 1718. aastal tungis Rootsi Norrasse, mis kuulus Taanile ning 30. novemril sai Karl XII surmavalt haavata. Troonile tuli tema õde Ulrika Eleonora ja andis välja absolutismi piiravat akti. 1720. aastal kuningaks sai tema abikaasa Frederik I. Põhjasõda lõpes 1721. aastal Venemaa ja Rootsi vahelise Nystadi
Olukord muutus ootamatult sadakond aastat tagasi. Soodsa tuule asemel hakkasid laevu lükkama söe ja naftaga köetavad aurumasinad, tööstuse ja tehnoloogia areng tõi Läänemere kallastele endisest ahnemad kalapüügimeetodid. Ka linnade solgitorustik suunati Läänemerre. Sajandeid kõrgelt hinnatud mereelukaid, hülgeid, hakati küttima. Kalapüügile saadeti aina suuremaid traale, Stralsundi meremuuseumis Saksamaal on tänagi imetleda ,,jägerneti" makett, millesse suuruse võrdluseks pandud rongimudel on kui armetu ussike. Nähtamatu ohuna sattusid põldudelt sademetega merre ka käega külvatud kunstväetise tonnid. Koos olmesolgis lahustunud pesuvahenditega soodustas mere selline ,,väetamine" kasvuainetele tundlike vetikate kiiret vohamist. Mitmekesise elustikuga madalamad merelahed kaotasid oma liivapõhjad või
jõudis kulminatsioonini kui Danehof otsustas ametisse määrata Kristofer II, keda peetakse läbi Taani ajaloo üheks saamatumaks kuningaks. Ta pantis enamiku Taani alades sakslastele ja rootslastele ning kui ta 1332 suri, ei määratut uut kuningat, sest polnud enam mida valitseda. Seega interregnumi ajal Taani kuningriiki ei eksisteerinud. Olukord muutus kui 1340 aastal naasis kodumaale siiani pagenduses olnud Kristoferi poeg, kellest sai hiljem Valdemar IV STRALSUNDI RAHU: 1370 lõpetas Hansa Liit võiduka Taani-vastase sõja. Rahu sätestas, et hansakaupmehed said Taanis vaba kauplemisõiguse ning Hansa poliitikud said koguni kaasarääkimisõiguse Taani kuningate valimistel. Et nende tingimuste täitmist tagada, hoidis Hansa enda käes nelja Skane kindlust ning kogus 15 aasta jooksul ¾ maksudest. ROOTSI JA KALMARI UNIOON 15. SAJANDIL: kohe pärast Margarete surma 1412. Ilmnesid Kalmari uniooni nõrkused
Olukord muutus, kui 1340. astal naasis kodumaale siiamaani pagenduses olnud Kristoferi poeg, kellest sai hiljem Valdemar IV. Valdemar IV Taani kuningas 1340-75. Valitsemisaja alguses piirdus võimupiirkond Põhja- Jüütimaaga, 1340ndatel ühendas enamiku killustunud kuningriigist. Pärast Jüriöö ülestõusu müüs 1346 Põhja-Eesti Saksa Ordule. Võitluses ülemvõimu pärast Läänemerel vallutas 1361 Gotlandi, kuid 1367-70 Hansa Liiduga peetud sõda lõppes ränga lüüasaamisega. Stralsundi rahu 1370 lõpetas Hansa Liidu võiduka Taani-vastase sõja. Valdemar IV + Hansa liidu rahuleping. Rahu sätestas, et hansakaupmehed said Taanis vaba kauplemisõiguse ning Hansa poliitikud said koguni kaasarääkimisõiguse Taani kuningate valimisel. Et nende tingimuste täitmist tagada, hoidis Hansa enda käes nelja Skåne kindlust ning kogus 15 aasta jooksul ¾ kõigist maksudest. Norra Håkon IV valitses aastail 1217-1263. Lõpetas suure segaduste perioodi Norras, kus olid eelnevalt
2. Taani sõda(1625-1629)- Inglismaa ja Hollandi rahalisel toetusel astus protestantide poolel sõtta Taani kuningas Christian IV. (1583–1634) – seiklejast böömi aadlik, kes kogus enam kui saja tuhande mehelise sõjaväe. Wallensteini põhimõtte oli „sõda toitku sõda”, mis tähendas, et vägi pidi end elatama vallutuste käigus võetud sõjasaagist. Järgnevas sõjategevuses said taanlased lüüa ning tõrjuti Põhja-Saksamaalt välja. Protestantide ainsaks suuremaks eduks jäi Stralsundi õnnestunud kaitsmine 1628. aastal. Mais 1629 sõlmiti Lübecki rahu, millega Taani kohustus edaspidi mitte sekkuma Saksamaa siseasjadesse. 3. Rootsi sõda(1630-1635)-Tõsiuskliku luterlasena polnud kuningas Gustav II Adolfil sugugi ükskõik, kuidas lõpeb protestantide ja katoliiklaste heitlus Saksamaal. Rootsi sõtta astumist mõjutas ka soov kindlustada Rootsi ülemvõimu Läänemerel, eriti selle lõunakaldal, toetudes Põhja-Saksa protestantlikele vürstidele. See algas 6
Olukord muutus, kui 1340. astal naasis kodumaale siiamaani pagenduses olnud Kristoferi poeg (hiljem Valdemar IV). Valdemar IV Taani kuningas 1340-75. Valitsemisaja alguses piirdus võimupiirkond Põhja-Jüütimaaga, 1340ndatel ühendas enamiku killustunud kuningriigist. Pärast Jüriöö ülestõusu müüs 1346 Põhja-Eesti Saksa Ordule. Võitluses ülemvõimu pärast Läänemerel vallutas 1361 Gotlandi, kuid 1367-70 Hansa Liiduga peetud sõda lõppes ränga lüüasaamisega. Stralsundi rahu 1370 lõpetas Hansa Liidu võiduka Taani-vastase sõja. Valdemar IV + Hansa liidu rahuleping. Rahu sätestas, et hansakaupmehed said Taanis vaba kauplemisõiguse ning Hansa poliitikud said koguni kaasarääkimisõiguse Taani kuningate valimisel. Et nende tingimuste täitmist tagada, hoidis Hansa enda käes nelja Skåne kindlust ning kogus 15 aasta jooksul ¾ kõigist maksudest. Norra Håkon IV valitses aastail 1217-1263
hõivatud alad. 1350-nendail ostis ta mõned alad Rootsilt tagasi. 1359 vallutas Rootsilt Skåne. 1360 Taani hõivas Gotlandi, seetõttu algas sõda Hansa liiduga (1360-1370). 1362 Hälsinborgi lahing Taani võit, kuid sõda jätkus, sinna sekkus ka Rootsi (Hansa poolel). 1369 Hansa Liit võitis Skånes Taani vägesid. müüsP-E-Jüriöö-rahasaksatõrjumiseks-katk-konfiskeerismõisadtaastasalad-vallu tasSkaone-vs.HansaLiitGotland 1370 Stralsundi rahu. Rahu mis lõpetas Taani ja Hansa liidu sõja. Hansa kaupmehed said Taanis vaba kauplemise õiguse, samuti hakkasid nad kaasa rääkima Taani troonile saavate isikute suhtes. Õiguste tagamiseks sai Hansa Liit 4 kindlust Skånes võis sai 15 aasta jooksul ¾ kõigist maksudest Norra: Håkon IV Håkonson (valitses 1217-1263) Lõpetas sisesegadused. Korrastas riigi valitsemist, seadis sisse kõrgeima riigiametniku (kantsleri) ametikoha, lasi moodustada riiginõukogu
põhimõtte oli ,,sõda toitku sõda", mis tähendas, et vägi pidi end elatama vallutuste käigus saadud sõjasaagist. Nõnda kujunes Wallensteini juhtimise alla ajaloo suurimaid röövlijõuke, kes valmistas ühtviisi hirmu nii protestantidele kui katoliiklastele. Wallensteini väe kõrval tegutsesid edasi ka katoliku liiga väed krahv Tilly juhtimisel. Järgnevas sõjategevuses said taanlased lüüa ning tõrjuti Põhja-Saksamaalt välja. Protestantide ainsaks suuremaks eduks jäi Stralsundi õnnestunud kaitsmine 1628. Mais 1629 sõlmiti Lübecki rahu, millega Taani kohustus edaspidi mitte sekkuma Saksamaa siseasjadesse. Kuigi kogu riik oli nüüd keiser Ferdinand II kontrolli all, olid tema tegevusvõimalused üpris piiratud. Habsburgide universaalmonarhia taastamist ei lubanud Prantsusmaa ja Rootsi vastuseis. Wallensteini pakutud absolutistlikku riigireformi takistas vürstide vastupanu. Viimaste nõudel pidi
annaabi.ee 
