ajus. Nad reageerivad reetinal kujutise kiiretele asukoha muutustele. Näiv liikumine 30 200 ms vahemikega esitatud "staatilised pildid" Indutseeritud liikumine objekt tundub liikuvat, kuna liigub taust või teine objekt Vastavusprobleem liikumisel tekivad pidevalt uued vaated (G.Tamm loeng/õppematerjal) 16. Mis on lateraalne pidurdus? Tooge selle kohta näiteid. Protsess, kus sensorilt signaali edasikandumist mõjutatakse kõrvaloleva sensori stimulatsiooniga. Nt: valu tundmine nõelaga torkamisel, kui survestada sama pinda kõrvalt, siis on valu vähem tunda. 17. Nimetage ja kirjeldage silmaliigutuste liike. Tahtlikud: ühtlane jälgimine (liikuva objekti ,,jälitamine"), tahtlik vergents (silmaliigutused objekti teravustamiseks), tahtlikud sakaadid (hüpped ühest kohast teise, vahepeal fokusseerimata) Tahtmatud: kujutise automaatne stabiliseerimine (tasakaalumeelega seotud),
kutstztakse esüe ainuüksi naise tupe ringlihaste kokkutõmmetega. 4. TAGUMINE PÖÖRDPOOS Mees lamab selili, jalad koos. Naine on näoga tema jalgade poole, vüb peenise tuppe end tahapoole kallutades. Siis teostab naine friktsioone isteasendis või end ette või taha kallutades. Ktzna peenise sutznd ei ühti tupe omaga, tekib suur surve tupe tagaseinale. Poos sobib: * keskmise või lühikese tupe ja keskmise või suure peenise puhul. * naisele, kel on orgasm seotud domineerivalt tupe stimulatsiooniga, rindade ja kõdisti stimulatsioon pole oluline. * mehele, kel on keskmine või tugev erutustase ning optiliselt erogeenseks tsooniks naise kannikad. Poos ei sobi: * domineerivalt kõdisti orgasmiga naisele, kel on ka rinnad oluline erogeenne tsoon * lühikese peenisega mehele. * rasestumiseks. Poosi on kasutatud traditsiooniliselt Indias. 5. EESMINE KÜLGPOOS Paar lamab näod vastakuti paremal või vasakul küljel. Peenise tuppe viimisel sirutab
· Seostub angiotensiin II AT1-retseptoritega ning pärsib angiotensiin II vasokonstriktoorset ja aldosterooni vabastavat toimet, ei toimi bradükiniinile · Kõrvaltoimed - pearinglus ja hüpotensioon, GI kõrvaltoimed, harva anafülatiline reaktsioon, peavalu/pööritus Tsentraalselt toimivad antiadrenergilised ained Klonidiin Moksonidiin (Moxonidin) Struktuurselt sarnane klonidiinile, toime seotud tsentraalsete imidasoliini retseptorite stimulatsiooniga, mis vähendab sümpaatikumi aktiivsust, lisaks alfa2 agonist Põhjustab vähem sedatatsiooni võrreldes klonidiiniga; suukuivus, silmade kuivus, peavalu, KNSi häired, asteenia, hüpotensiooniga seotud kõrvaltoimed, seksulaalfunktsiooni häired jm. P.o.biosaadavus 90%, läbib kõiki barjääre, metaboliseerub 20% ulatuses, eritub neerude kaudu, T1/2 2t Tsentraalselt toimivad antiadrenergilised ained Metüüldopa
Silbid, silbiread, pseudosõnad (näiteks: lalalala, babababa jne.) Häälitsemine on üks esimesi suhtlemisvahendeid. 3. Naeratamine ja naermine. Kolmandast elukuust peale hakkab naeratus olema sotsiaalne akt. 8. elukuu paiku hakkab naerma kõva häälega. 4. Nutmine. Erinevad nutuliigid: valu, nälg,frustratsioon, hirm, viha, tahab stimulatsiooni (või on üle stimuleeritud). Kui me ei saa aru, mis on lapse vajadused, siis tekib raskusi stimulatsiooniga. Kõnetaju võime eristasda kõike (kõikides keeltes olevaid) foneeme, 2 elukuuni (Meil on kõnetaju aspekt töntsiks muutunud). Kui imik koogab, siis teeb samal ajal kui ema või isa. Pärast õpib jutujärge üle võtma. Vastsündinu suhtleb eelkõige sotsiaalse pertseptsiooni, interaktsiooni kaudu. Vastsündinud ja imiku kõnearenguks on vaja: 5. Sünnifaktor (sünnipärane alge) 6. Ja kiindumuse kvaliteet 7. Sotsiaalne partner 8
Surveaisting tekib Meissneri kehakeste, Merkeli rakkude ja Pacini kehakeste ühisel aktiveerumisel. Sügelus ja kõdi, vibratsioon Vibratsiooniaisting tekib puuteretseptorite tihedast korduvast sensoorsest stimuleerimisest. Meissneri kehakesed registreerivad madala ja Pacini kehakesed kiire sagedusega vibratsiooni. Sügelusaisting tekib vabade närvilõpmete stimulatsioonist põletikureaktsiooni käigus vabanevate kemikaalidega. Kõdiaisting on seotus vabade närvilõpmete stimulatsiooniga, kuid tekib vaid siis, kui inimest puudutab miski muu peale tema enda käte või muude kehaosade, vahetegemine selles osas toimub ilmselt väikeajus. Temperatuuritundlikkus Termoretseptorid on kiiresti adapteeruvad vabad närvilõpmed, 1 mm retseptiivse väljaga naha pinnal. Külmatundlikud retseptorid aktiveeruvad temperatuuridel 10°-40° C. Kuumatundlikud retseptorid aktiveeruvad temperatuuridel 32°-48° C. Alla 10° või üle 48° C temperatuur stimuleerib
närvisüsteemi, kolju ja lülisamba haiguste, väärarendite, vigastuste ja samuti verevarustuse häirete diagnoosimine, kirurgiline ja mitteneurokirurgiline ravimine. Levinumad neurokirurgiliselt ravitavad haigused on ajukasvaja, seljaaju pitsumine, ajuveresoonte aneurüsm, koljusisesed verevalumid, liikvori lekked, meningioomid, seljaaju vigastused ja lumbaalkanali kasvajad. Pea- ja seljaaju süvastruktuuride elektrilise stimulatsiooniga on võimalik ravida ka selliseid neuroloogilisi haiguseid ja seisundeid nagu Parkinsoni tõbi, essentsiaalne treemor, düstooniad ja krooniline valusündroom. Peaaju trauma, patsientide hindamine ja käsitlus Kukkumine, löök vastu pead jms. Ajutrauma võib põhjustada muutusi mõtlemises, liikumises ja igapäevaeluga toimetulekus. Kõige raskem on mõista ajutraumaga kaasaskäivaid käitumishäireid. Lisaks kahjustusele esineb enamikel inimestel traumajärgne stressisündroom
valguse või temperatuuri muutus). Iseloomulik kõigusoojastele. N. putukad hakkavad sibama kui eemaldada neid kattev mädanenud puupalk. Taksis ehk sundliikumine on organismi suunatus liikumine sõltuvalt mingit välistegurist N. valgus, kemikaalid, kuumus. Võib olla positiivne (ärritajale lähemale) või negatiivne (ärritajast eemale). Õpitud käitumine põhineb kogemusel. Harjumine (habituation) on looma võime harjuda teatavat tüüpi stimulatsiooniga, mida nad taipavad olevat ohutu. N. inimene harjub müraga. Harjumine aitab loomal hoiduda aja ja energia kulutamisest kasutule aktiivsusele, mida põhjustaksid looma ellujäämise ja paljunemise suhtes ebaolulised keskkonnategurid. Imprinting ehk vermimine on õppimine, mis on tihedalt seotud instinktiivse käitumisega. Vermimine on kiire ja pöördumatu õppimise tüüp, mis leiab aset mõningate loomade varases arengustaadiumis. On teatud nn.
Ravivõimalusena soodustada/stabiliseerida neurogeneesi. Tüvirakkude kasutamine – on olnud edukas loomkatsetes, kuid tulemused pole inimestele otseselt ülekantavad (neuroni arengutsükkel kujunemisel on pikem). tunneb funktsioonide taastumise mehhanisme ja seda mõjutavaid tegureid Närvisüsteemi tasandil plastilisus – närvivõrgustike ümberorganiseerumine, et muutunud olukorras sama funktsiooniga toime tulla: - sisendi puudumisel - kortikaalse kahjustuse korral Stimulatsiooniga annab seda muuta ja treenida. Käitumuslikul tasandil kompensatoorsete strateegiate õppimine, õpitakse selgeks uued viisid, et muutunud olukorras sama funktsiooniga toime tulla. tunneb bioloogilise ja kognitiivse reservi käsitlusi Aju (bioloogiline) reserv – suutelisus vastu seista vanusega seotud bioloogilistele muutustele ja kahjustustele. Hüpotees, et kahjustused peavad ületama teatud künnise, et nende mõju kliiniliselt avalduks.
käsitletud natuke ka 3.10 loengus) Testosteroon lükkab vasaku poolkera arengu edasi ja parem saab rohkem areneda. - Meessuguhormoonid mõjutavad aju arengut. Nt rohkem autismi, mida rohkem testosterooni. XIV LOENG Tunneb närvisüsteemi plastilisuse erinevaid aspekte ja mehhanisme Plastilisus – närvivõrgustike ümberorganiseerumine et muutunud olukorras sama funktsiooniga toime tulla: - Sisendi puudumisel - Kortikaalse kahjustuse korral. - Stimulatsiooniga saab seda muuta ja treenida - Närvisüsteemi töö üldine omadus mis on aluseks ka arengule ja õppimisele. Põhimõtted: - Plastilisus on omane kõikidele närvisüsteemidele, selle printsiibid on konserveerunud - Plastilisust saab käsitleda erineval tasandil: käitumise ja närvivõrgustiku. o Füsioloogilisel tsandil – neuronite krõgenenud reageerimisvalmidus lähtuvalt varasemast stimulatsioonist, pikaajaline potentseerimine.
Vt slaidilt joonis - Lähedus (intiimsus) emotsionaalne komponent, vastastikune tugi ja lähedus, suhte alguses on see suurem, hiljem jääb stabiilselt samale tasemele, heas suhtes seda ei pruugi märgata, muutub nähtavaks, kui tekivad probleemid ja intiimsus ära kaob. - Kirg motivatsiooniline komponent, tahe olla teise läheduses, mis viib tugevale seksuaalsele erutusele. Alguses on üleval. See on üks sõltuvuse viisidest, kuna on seotud tugeva stimulatsiooniga ajule ja kogu kehale. Pikaajalises suhtes kire olulisus väheneb. - Seotus (kohustus) kognitiivne komponent, suhte alguses kohustus on madal või puudub. Suhte arenedes püsivalt kasvab. Vajadus teise inimese järele psühholoogilises mõttes. Saavutab mingil hetkel oma taseme. Kui suhe lõpeb, siis see on esimene, mis langeb kiiresti. Valitseb teatud tasakaal selles, kuidas inimene tahab et teda ja tema armastust
Rikkalikud kogemused kujundavad rohkete sünapsidega aju Vanem, kes leiab aega last sülle võtta, temaga rääkida, mängida, tegeleda, saab stimuleerida aju arengut. Imikuga rääkimine ja laulmine kiirendab oluliselt uute sõnade õppimisprotsessi Armastus varustab lapse aju õige ja vajaliku stimulatsiooniga. Tõrjumine surub lapses maha rõõmsad tunded Julmus tekitab suurenenud hirmutunde Tabel 3 Loote areng 1 kuu Ta hakkab naerma. Selle aja sees suureneb ta 10,000 korda. Süda hakkab lööma 65 lööki minutis ja tekivad arterid ning mingid vereringe alged
annaabi.ee 
