ROKOKOO MOOD · Rokokoo stiil sündis Prantsuse õukonnas 18. sajandi paiku. · ... pärineb sõnast rocaille - kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias. · Rokokoo on eelkõige sisekujunduse, tarbekunsti, skulptuuri ning maalikunsti stiilinimetus. RUUMIKUJUNDUS · Ruumid -väiksed -mugavad -intiimsed · Tekkisid koridorid SEINA KAUNISTUSED · Lillelised tapeedid · Peeglid · Väiksed maalid · Gobeläänid ORNAMENDID · Ebsümeetrilised · Põhikomponendid -väänlevad varred -lehed -õied -C kujuline sopilise äärega motiiv TOONID · Domineerisid heledad toonid -hõbehall -helesinine -roosa -kollane -leheroheline MEESTE MOOD · Naiselikumad
Rokokoo mood Rokokoo stiil sündis Prantsuse õukonnas 18. sajandi paiku. Kasvas välja barokist. Rokokoo pärineb sõnast rocaille, mis tähendab kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias. Rokokoo on eelkõige sisekujunduse, tarbekunsti, skulptuuri ning maalikunsti stiilinimetus. Mehed muutusid naiselikumaks. Naised hakkasid sarnanema mukitud nukkudega. Seltskonnadaamist sai omamoodi kunstiteos. Iseloomustab ülepaisutamine, suursugusus, priiskamine, lõbusus "Pärast meid tulgu või veeuputus". Moodi läksid laiad rehvseelikud. Algul ümmarguse, hiljem ovaalse kujuga. Seelikud läksid nii laiaks, et uksest sisse mahuti vaid külg ees. Daamid olid taljest äärmiselt kokku nööritud korsett. Materjalist eelistati pastelltoonides siidi hiinapärasus
Sellised inimesed olid romantilise kunsti loojad. · Klassitsism ja romantism olid samaaegsed ning osaliselt läbipõimunud kunstinähtused · Klassitsism on kindlate vormitunnustega stiil, romantism aga omapärane ellusuhtumine ja mõtteviis , mis võib väljenduda erinevates stiilides ja vormides. · Klassitsismi ilmekaimaks tunnuseks on antiikkunsti eeskujude järgimine · Klassitsism hakkas levima 18. Saj II poolel · Stiilinimetus klassitsism on levinud ainult Kesk ja Ida Euroopas , Inglise ja prantsuse keeles on sama stiili nimetuseks neoklassitsism (sest prantsuse ja inglise kunstis oli antiiki jäljendav suund tugev ka 17. Saj) · 18. Saj = valgustsuaeg (Voltaire, Montesquieu, Diderot) mõistuspärane elulaad ja mõtteviis · Pompeij ja Herculaneumi väljakaevamised avasid antiikkultuuri Klassitsistliku arhitektuuri eeskujud: · Antiikehitised
Rokokoo kujunes iseseisvaks kunstiliigiks pärast Louis XIVl 17301780 Valitsevate ringkondade elu sisuks sai lõbustuste otsimine. Rokokoo nimi tuli tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistusest ja kujunes välja barokkist. Rokokoo on eelkõige sisekujunduse, tarbekunsti, skulptuuri ning maalikunsti stiilinimetus, sest hoonete välisilmes jäi püsima barokk. Prantsusmaalt levis rokokoo Saksamaale, kus teda rakendati ka välisarhitektuuris, ning Itaaliasse, Inglismaale ja Kesk-Euroopasse. Sisekujundus Rokokoo avaldub esmajoones sisekujunduses. Seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega mida raamistasid lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Suurejoonelistes ruumides sulasid nikerdatud raamides maalid kokku arhitektuuri, struktuuri ja ornamentidega. Mahedad
Claude Debussy looming..................................................................................................... 5 2 1. Üldiseloomustus impressionismist Impressionism sai alguse 19.sajandil maalikunsti vooluna. Selle tekkimise alguseks võib pidada 1874. aastat, mil Pariisis toimus näitus, kus noor kunstnik Monet pani ühele oma maalile nime ,,Impressioon. Tõusev päike". Peagi oli kasutusele võetud stiilinimetus ,,impressionism", mis muutus kiirelt üldkasutatavaks. Impressionismi ideed levisid kiirelt kujutavast kunstist nii muusikasse kui ka kirjandusse, nii tekkisid muuhulgas ka mõisted ,,impressionism muusikas" ning ,,impressionism kirjanduses". Kuna sõna ,,impressioon" tähendab muljet, siis iseloomustavad impressionistlikku stiili kindlad tunnused, ümbritseva kujutamine ning sel teemal ,,muljetamine". Kui kunstis hakati
Moodi läks Hiina kunst ja selle jäljendamine. Nimetus „rokokoo“ võeti kasutusele hoopis 19. sajandil ning see on tuletatud tolle ajastu sisekujunduses ja tarbekunstis sageli esineva merekarbi poolmikku meenutava motiivi rokai (pr. k. rocaille) nimest. Terminit „rokokoo“ peeti paremaks kui varasemat „Pompadour’i stiil“, mis rõhutas Louis XV armukese panust uue stiili õitsengusse. Rokokoo on eelkõige sisekujunduse, tarbekunsti, skulptuuri ning maalikunsti stiilinimetus, sest hoonete välisilmes jäi püsima barokk. Prantsusmaalt levis rokokoo Saksamaale, kus teda rakendati ka välisarhitektuuris, ning Itaaliasse, Inglismaale ja Kesk-Euroopasse. Kunstnikele oli oluline tehnilise meisterlikkuse omandamine, paljud kunstnikud töötasid võõramaistes õukondades. Rokokoo mõjutas ka pargikujundust. Sümmeetrilise ja korrapärase prantsuse pargi vastukaaluks tekkis vaba loodust jäljendav inglise park. ● TUNNUSJOONED
ROMAANI ARHITEKTUUR TAUST: 9. Saj lõpul laguneb Frangi riik. Kujunevad uued riigid: Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia Võimuvõitlus paavstide ja keisrite vahel Paavst toetas Itaalias linnade sõltumatuse püüdeid (veneetsia, genova, pisa) 10-12 saj kahe jõu tasakaal (keisrid, paavstid). Periood rikastas kultuuri, kirik ühendas rahvaid. ARHITEKTUUR: 10-12 saj arhitektuuris palju ühiseid jooni. Kujuneb stiilinimetus- romaanistiil Sakraalarhitektuur: (kirikud, kloostrid) 11 saj suureneb järsult kiviehitiste püstitamine. Seotud rännakutega pühadesse paikadesse (Peetruse haud Roomas, Santiago de Compostella Hispaanias) Rännakute tee äärtele ehitati kirikuid ja kloostreid 2 saj jooksul ehitati Euroopas üle 100 kiriku 1. Peamine kirikutüüp basiilika- eeskujuks karolingide aja basiilika, mõjutused Rooma, Bütsantsi ja Islami arhitektuurist
I Maad, kus absolutism oli seotud katoliku kirikuga. Esikohal olid kiriku huvid. Habsburgide dünastia võimu alused alad(Itaalia, Hispaania ja Austria, Lõuna- Saksamaa, Lõuna-Madalmaad, Poola-Leedu. II Maad, kus monarh oli kirikuvõimu endale allutanud, kunsti tellis peamiselt õukond. Prantsusmaa, Inglismaa III Maad, millel olid tugevad kapitalistlikud majandussuhted. Põlati katoliku kiriku kunsti. Holland, Põhja-Saksamaa, Skandinaavia 17. saj ühtne stiilinimetus barokk(portugali k ,,korrapäratu kujuga pärl") Barokki iseloomustavad liikumine, pinge, kontrastid, üksikosade allutamine tervikule; puudub reeglipärasus. Barokk-kunsti sünnimaaks Itaalia. Kunstnikele anti suuri tellimusi, kunst pidi sümboliseerima usu ülevust ja jõudu. Kirik soovis elulähedast kunsti. Hakkab mõjuma rahvalikkus(barokk-elementidega rahvarõivad) Barokkarhitektuur Itaalias Esmajärguline ülesanne kirikute ehitamine
,,Impressioon. Tõusev päike". Sõna ,,impressioon" tähendab muljet, nii iseloomustas Monet näituse kataloogis oma maali ning sõna ,,Päikesetõus" lisas juurde kataloogi koostaja Auguste Renoir. Impressionistide näitusest kirjutati ajalehtedes ja ajakirjades artikleid. Väljendid nagu ,, Erakorraliselt koomiline näitus.." , ,, Hirmus värviplätserdus..." , ,,Ogarus..." kirendasid mitmes artiklis. Publik külastas näitust ainult selleks, et nalja saada. Stiilinimetus oli küll algselt iroonilise varjundiga, kuid hiljem muutus see peagi üldkasutatavaks ning kaotas oma halvustava kõrvaltooni. 3 1. Muusikale iseloomulikud jooned Impressionistlik muusika, mis on päris Prantsusmaalt, keskendub hetke ilu nautimiseks. See kunstivool tõi muusikasse peened nüansid, värvivarjundid ning valguse ja varju mängu. Muusika pööras erilist tähelepanu orkestri ja instrumentide kõlavärvidele. Uudseid, seni
Poola-Leedu. Tellijaks oli kirik, see oli ka kunstis esikohal. II Absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kirikuvõimu endale allutanud, kunsti tellis peamiselt õukond. Prantsusmaa, Inglismaa enne kodusõda, Saksa väikemonarhiad. III Maad, kus valitses protestantism, millel olid tugevad kapitalistlikud majandussuhted. Põlati katoliku kiriku kunsti. Holland, Põhja-Saksamaa, Skandinaavia. Tellijaks oli kodanlus. 17. saj ühtne stiilinimetus barokk(portugali k ,,korrapäratu kujuga pärl") Barokki iseloomustavad liikumine, pinge, kontrastid ja maaliline tervik; puudub reeglipärasus, voolavus ja ülepakutud. Barokk-kunsti sünnimaaks Itaalia. Kunstnikele anti suuri tellimusi, kunst pidi sümboliseerima usu ülevust ja jõudu. Kirik soovis elulähedast kunsti. Hakkab mõjuma rahvalikkus(barokk-elementidega rahvarõivad) BAROKK ITAALIAS ARHITEKTUUR Esmajärguline ülesanne kirikute ehitamine
18.saj rokokoo Prantsusmaa Kerged, märgulised ornamendid, seinte pinnad Prantsusmaa skulptuur: Saksamaa heledad, suured peeglid, eelkõige sisekujunduse, Antoine Watteau ( 1684-1721) Itaalia tarbekunsti, skulptuuri ja maalikunsti Edme Bouchardon (1698-1762) Inglismaa stiilinimetus François Boucher (1703-1770) Kesk-Euroopa Maalikunst: hele ja plastiline koloriit, õrnroosad Jean Honoré Fragonard (1732-1806) ja helesinised toonid, seina- ja tahvlimaalid, Jean Siméon Chardin (1699-1779) salongistseenid, karjaseelu, mütoloogia, diagonaalne kompositsioon, hajuvad piirjooned,
Hans Holbein(1472-1543) Impressionism 1680 a. alguses kujutasid noored Prantsuse kunstnikud akadeemilise kunsti aegunuks ning koondusid Pariisis Claude Moneti juurde. Nad hakkasid maalima vabas õhus ja püüdsid tabada atmosfääri muutusi. Impersionistlik esteetika sai mõjutusi realismist, Barbizoni koolkonnast.1839 a. leiutati fotograafia. 1874 esimene näitus sai suure kriitika osaliseks. Sealt tuli moneermaali impressioon e. tõusev päike stiilinimetus. Aga 1880-90 jõudis stiil juba kõikjale. Uuendused töölahendites võimaldasid välitöid(kergem olmet ja värvid olid tuubides). Sageli maaliti ühte objekti erinevatel aegade. Maalide piirjooned(tihedus ja ruumilisus) hajuvad liikumises ning valguses. Kasutati intensiivseid värvitoone. Välditi raskeid varje ja piirjooni. Nähtavad kiired pintslitõmbed ja kohati paks värv. Põhjalikult uuriti värvusteooriad. Kuulsamad kunstnikud sellest perioodist Paul Cezanne 1839-1906
Framuugid-akna ülemine eraldi raamiga osa Pulteney Bridge - Adami meistriteos, 3 portaalilikku ümarkaarsillust silda hoidmas, silla peal poed, kasutab veneetsiaakna motiivi, pilastrid Charlotte Square 4. Rokokoo stiili iseloomustus ja näiteid (3 objekti-interjööri). Rokokoo barokist arenenud dekoratiivne kunstistiil, väljendus peamiselt sisearhitektuuris, tarbe- ja pargikunstis, valitses Prantsusmaal absolutismi lagunemise ajal umbes 1710-60, mujal Euroopas 1720-80, stiilinimetus kujunes 19.sajandi alguses. Põhitunnuseks on pidevalt teisendatud orvand ehk rocaille. Rokokoo vaba mänglevus on vastand baroki reeglipärasusele. Traditsioonilisi sambaid, pilastreid, paraadtreppe välditi, ruumid ehitati intiimselt madalad, saalid seoti salongide ja buduaaridega, ruumi tavapäraselt lihtsad pinnad peideti dekoratiivse orvandiga. Kindlate kontuuridega seinapinda liigendasid taimornamendiga
põhimõtetest ja ta üritas operatiivselt uue stiiliga kaasa minna. Selle oletuse vastu räägib siiski fakt, et Stan Kentoni orkester tuli selle uue stiiliga avalikkuse ette alles 1941. aastal, samas on selge, et sellele pidi eelnema teoreetiline arutlus (ajakirjanduses, raadios?), millega Veebel võis kursis olla. Selle oletuse poolt räägib nüanss, et kuigi ka tema varasematel kontsertidel olid koosseisus keelpillid, kasutab ta sellist määratlust alles nüüd. Omapärane stiilinimetus on 1. osa 2. numbril – jazz-sümfooniline impressioon. Esimeses osas esineb ka duett Paalse-Veebel kahel klaveril koos trummide ja bassiga. Mida see kvartett mängis, pole mainitud. Kogu kavast on üsna suur osa lauljate kaastegevusel – 12 numbrist 7 puhul on mainitud lauljat solistina: kahel juhul Friedrich Kaasik, kes oli osalenud ka Veebeli eelmistel kontsertidel (viiuldajana), ja viiel juhul Inge Põder. Vokaali osatähtsuse tõus kavas ongi ilmselt seletatav I. Põdra esilekerkimisega
annaabi.ee 
