Kehtestati pärisorjus.Lubas, et luteri usk säilib.Sakslastele lubati et nende võim säilib,kes olid kõrgetel kohtadel.Järk-järgult märgati et maa on omapäi jäetud.Alustati ümberkorraldust.1582.Liivimaa konstitutsioon. Halduse korraldus:Asehaldur(kogu Poola valduse eest vastutav).Liivimaa jagati 3 ossa: Pärnu,Võnnu,Tartu presidentkond.Eesotsas president.1598 presidentkond nim.ümber vojevoodkondadeks.Eesotsas vojevood.Vojevoodkonnad jag:staarostkond.Eestis 9 staarostkonda. Maapäev seotud poola kuningaga.Majandus:oli lõhki.Poola võimud hakkasid taastama seda: ühtlustasid koormisi,koormistest kinnipidamine,mahajäetud taludesse suunati uusasunikke, kaubanduse elavdamine.1584 anti Valgale linnaõigus poolakate poolt.Vaimuelu:Algab vastureformatsioon-katoliikluse pealetung.Juhib seda Loyola=>Jesuiidid.Loyola oli mees kes avastas et katoliiklus Eestis nõrk.Jesuiidid tulevad ka eestisse.Keskuseks Tartu.1583 loovad Tartusse kolleegiumi
Kehtestati pärisorjus.Lubas, et luteri usk säilib.Sakslastele lubati et nende võim säilib,kes olid kõrgetel kohtadel.Järk-järgult märgati et maa on omapäi jäetud.Alustati ümberkorraldust.1582.Liivimaa konstitutsioon. Halduse korraldus:Asehaldur(kogu Poola valduse eest vastutav).Liivimaa jagati 3 ossa: Pärnu,Võnnu,Tartu presidentkond.Eesotsas president.1598 presidentkond nim.ümber vojevoodkondadeks.Eesotsas vojevood.Vojevoodkonnad jag:staarostkond.Eestis 9 staarostkonda. Maapäev seotud poola kuningaga.Majandus:oli lõhki.Poola võimud hakkasid taastama seda: ühtlustasid koormisi,koormistest kinnipidamine,mahajäetud taludesse suunati uusasunikke, kaubanduse elavdamine.1584 anti Valgale linnaõigus poolakate poolt.Vaimuelu:Algab vastureformatsioon-katoliikluse pealetung.Juhib seda Loyola=>Jesuiidid.Loyola oli mees kes avastas et katoliiklus Eestis nõrk.Jesuiidid tulevad ka eestisse.Keskuseks Tartu.1583 loovad Tartusse kolleegiumi
abi rootslaste vastu. Osalejad olid Taani ja Venemaa. 6.Kes oli Ivo Schenkenberg? Ta oli vene mõndimeistri sell- Silmapaistva julguse tõttu kutsusid vaenlased teda ,,Liivimaa Hannibaliks". 7.Eesti kolme kuningriigi valduses õ 100-104 1) Mis on Sigismund Augusti privileeg? Sigismund Augusti privileeg tagasi aadlile tema endised maavaldused ja kinnitas talupoegade pärisorjuse. 2) Kuidas jagunesid Poola alad Lõuna-Eestis? (3 vojevoodkonda, 9 staarostkonda). Maa jagati kolme ossa- Tartu, Pärnu, Võnnu presidentkondadeks. Presidentkonnad(hiljem vojevoodkonnad) jagunesid oma korda 9-ks staarostkonnaks. 3) Iseloomustage talurahva olukorda Poola võimu all. Talupojad loeti endistviisi sunnimaiseks. Nende üle mõistsid kohut mõisnikud, riigimaadel staarostid. Aadlimõisnikud pidid arvestama, et talupoegi ei tohi võrreldes riigimõisatega liialt koormata. Talupojad said hakata ka oma talusid pidama. 4) Iseloomustage linnade arengut Poola võimu all
ja Tartu ning Läti alale Võnnu presidentkonnad), mille eesotsas olid eluaegse ametiga presidendid. 2 - 16.sajandi lõpul nimetati presidentkonnad ümber vojevoodkondadeks ( ees vojevood). - Presidentkonnad ( ja hiljem ka vojevoodkonnad ) jagunesid omakorda eramaadeks ja riigimaadeks. Riigimaad jagunesid staaroskondadeks ( millede eesotsas seisid kuninga poolt nimetatud staarostid ). Eesti alale jäi 9 staarostkonda. - Staarostkonnad jagunesid riigimõisateks. Kuna viimased olid väga suured, siis jaotati neid ka väiksemateks allüksusteks: kubjas- ehk vardjaskondadeks. - Riigimaid valitsesid/haldasid staarostid; eramõisaid aadlikud ( kelle esindusorganiks oli maapäev ). - Alade selline haldusjaotus jäi püsima kuni nende üleminekuni Rootsile vastavalt Altmargi rahule 1629.a. - Lugege Poola aegsest haldusjaotuset ka õpik lk.100. B) Taani valdused Saaremaal:
välja. Liivi ordu ja Riia peapiiskopi alistumisel Poola kuningale nõudsid Liivimaa aadlikud, et nende eesõigused säiliksid. *1582. a kehtestas Stephan Batory Liivimaa halduse korraldamiseks konstitutsioonid: Lõuna-Eesti jaotati kolmeks presidentkonnaks (Tartu, Pärnu, Võnnu), mis nimetati hiljem ümber vojevoodkondadeks (presidendid vojevoodideks) need jagunesid staarostkondadeks, mida juhtisid staarostid, Eestis oli 9 staarostkonda *Toimusid samuti maapäevad. *Rootsi valdus Põhja-Eestis e Eestimaa hertsogkond – 1561-1583-1629 Rootsi valdusse läinud PõhjaEestit nimetati Eestimaa hertsogkonnaks. Suure mõju säilitas siin kohalik aadel. Rootsi kuningad kinnitasid kõik aadli senised õigused ja eesõigused. Esialgu sai Rootsi riik oma käsutusse suured maavaldused, riigi kätte läksid
Kuna aadlikud on kogu sõdade perioodi ajal näidanud end väheusaldavatena ja poolas tekkis arvamus, et siinne provint tuleks riigiga tihedamalt liita ja poolastada. Poola aeg algas Liivimaale halduste korrastamisega. 1582 kehtestati Liivimaa konstitutsioonid. : kõrgeim ametiisik asehaldur, maa jagati kolme ossa: Tartu, võnnu, pärnu. Igaühe etteossa eluaegne president. 1598 presidentkond - vojevoodkond. need jagusid omakorda staarostkondadeks. Eestis 9 staarostkonda , need ei allunud presidendile. Kohaliku aadli esindusorganiks sai võnnus peetav maapäev.esindajad: 2 poolakat, 2 leedulas 2 sakslast. Sajandi viimastel aastakümnetel üritati maa majandust taastada. Koormisi ühtlustati ja nend emääradest peeti kinni - soodustas talupoegadel omaalgatust talude pidamisel. XVII muutus tänu sõja jätk ja poola majanduslik langus. Talupoegadelt võeti- mis võtta andis! Poolastamise tähtsaimaks eelduseks oli katoliiklus. Algas vastureformatsioon
Neid 21 artiklit on hakatud nimetama Ordinatio Livoniae I (prima). Seal oli näidatud, et Liivimaa kuulub mõlemale riigile, rõhutati, et Liivimaa asjades tuleb olla võrdsuse printsiibi juures, kõik Liivimaa otsused peavad saama kinnituse nii Leedu kui Poola poolelt, ühisallkirjad, mõlemalt pitserid. Pooled staarosti ametitest peavad olema Leedu ja pooled Poola käes. Liivimaalasi ei mainita. Kõik läänistused antakse poolakatele ja leedukatele. Ette oli nähtud 26 staarostkonda Liivimaal, mitte kõiki ei suudetud moodustada. Etnilisele Eesti alale staarostkonda: Helme, Kirumpää, Laiuse, Põltsamaa, Pärnu, Tarvastu, Vastseliina, Viljandi ning pisut hiljem Tartu. Staarost omakonda jagunes folvarkideks ehk riigimõisateks. Folvark jagunes omakorda vardjaskondadeks. 1/3 staarosti tuludest läks staarostile, 2/3 riigile, üks osa sellest tuli kulutada sõjalisteks kuludeks, ülal pidada kohapeal garnisoni, ja teine osa läks otse riigikassasse
peagi kärpima ja Liivimaa haldus korraldati ümber Poola-Leedu eeskujul. Maa jagati kolmeks presidentkonnaks, mis hiljem nimetati ümber vojevoodkondadeks. Neist kahe keskused olid Eesti alal (Tartu ja Pärnu), kolmas -- Võnnu (Csis) -- Läti territooriumil. Presidentkondade (vojevoodkondade) eesotsas olid enamasti poolakad või leedulased. Enamik maast (palju mõisaid oli jäänud omanikuta) läks riigi valdusse. Riigimaadel moodustati halduspiirkondadena 20 staarostkonda, millest Lõuna-Eesti alale jäi 10. Staarostkondade alla jaotusid omakorda riigimõisad -- folvarkid. Algul olid pooled staarostitest poolakad, pooled leedulased. Hiljem sai kolmandiku neist ametikohtadest ka Liivimaa Poola-sõbralikum aadel. Osa omanikuta Lõuna-Eesti maid jagati eluaegseteks läänideks Poola ja Leedu aadlile, maavalduse kaotanud saksa aadel kaotas ühtlasi ka ainukontrolli maa omavalitsuses.
Presidentkond - Maa jagati kolme ossa: Tartu, Pärnu ja Võnnu presidentkondadeks. Igaühe etteotsa määras kuningas eluaegse presidendi, kuigi nende võimupiirid olid kitsad, põhiliselt juhtis ta aadli ratsaväge. Vojevoodkond 1598 - 1598 nim. presidentkonnad ümber vojevoodkondadeks, presidendid vojevoodideks, nagu Poolas. Staarostkond - vojevoodkonnad jagunesid omakorda staarostkondadeks eesotsas kuninga poolt nimetatud staarostitega, kusjuures need ei allunud presidendile. Eestis oli 9 staarostkonda. Vastureformatsioon - reformatsiooni vastu suunatud liikumine. Eestimaa hertsogkond - Rootsi valdusse langenud Põhja-Eesti. Kuberner Haldas riigimaid, kõrgeim isik, asus Tallinnas, kunni poolt määratud. Täitis sõjapealiku kohustusi, hoolitses linnuste korrashoiu ja transpordi eest, jälgis, et aadel täidaks korralikult ratsateenistuse kohustust. Teiseks tähtsaks ülesandeks oli riigitalupoegadelt maksude laekumise valvamine. Küsimustes abistas teda nõunik
Rootsile. Poola võim Lõuna-Eestis algas halduse korrastamisega. 1582. a. kehtestati Liivimaa konstitutsioonid. Kõrgeimaks ametiisikuks sai laialdaste volitustega asehaldur, maa jagati kolme ossa: Tartu, Pärnu ja Võnnu presidentkondadeks (eesotsas eluaegsed presidendid, kelle võimuvolitused olid aga väikesed). 1598. aastal nimetati presidentkonnad ümber vojevoodkondadeks. Presidentkonnad (hiljem vojevoodkonnad) jagunesid omakorda staarostkondadeks. Eestis oli 9 staarostkonda. Rootsile kuulunud Põhja-Eesti piirkonda nimetati Eestimaa hertsogkonnaks. Riigimaade haldajaks oli Tallinnas asuv kuberner. Kogu provints jagati 7 linnuselääniks: Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere, Lihula. 1600-1629 toimus Rootsi-Poola sõda Liivimaa pärast. 1629. a. Altmargi vaherahu alusel loovutas Poola kõik Väina (Daugava) jõest põhja pool asuvad alad (ka Riia) Rootsile see tähendas Mandri-Eesti ühendamist Rootsi kuningriigiga.
Igaühe etteotsa määras kuningas eluaegse presidendi, kuigi nende võimupiirid olid kitsad, põhiliselt juhtis ta aadli ratsaväge. *vojevoodkond 1598- 1598 nimetati presidentkonnad ümber vojevoodkondadeks, presidendid vastavalt vojevoodideks, nii nagu see oli poolas. *staarostkond- Presidentkonnad(hiljem vojevoodkonnad) jagunesid omakorda staarostkondadeks eesotsas kuninga poolt nimetatud staarostitega, kusjuures need ei allunud presidendile. Eestis oli 9 staarostkonda. *vastureformatsioon- reformatsiooni vastu suunatud liikumine *Eestimaa hertsogkond- Rootsi valdusse langenud langenud Põhja-Eesti. *kuberner- Riigimaid haldas kuningavõimu kõrgeima kohapealse esindajana Tallinnas asuv kuberner. Ta täitis sõjapealiku kohustusi, hoolitses linnuste korrashoiu ja transpordi eest, jälgides ka, et aadel täidaks korralikult ratsateenistuse kohustust. Teiseks tähtsaks ülesandeks oli riigitalupoegadelt maksude laekumise valvamine
- esialgu endine ordumeister-uus Kuramaa hertsog G.Kettler, kes 1566 asendati leedu aadlikuga · A. 1582-1598 Poola korralduse juurutamine: 1. Territoorium jagati kolmeks presidentkonnaks: - Tartu, Pärnu ja Cesis (Võnnu/Wenden) - iga piirkonda juhtis kuninga nimetatud eluaegne president 2. Presidentkondade sees olid staarostkonnad ehk staarostile eluks ajaks antud riigile kuuluvad ametiläänid: - eesti aladel oli 10 staarostkonda ja keskuseks tavaliselt linnus - staarostkonnad moodustasid kolm neljandikku kogu maaomandist - staarost sai endale kolmandiku staarostkonna tuludest ja võimaluse ametit edasi rentida 3. Staarostkondadesse loodi kroonumõisad (Eesti Liivimaal 38 tk) · B. 1598-1625/29 vojevoodkonnad presidentkondade asemele (terminite poolastamine) - vojevoodkonda juhtis eluaegne vojevood
annaabi.ee 
