maapinnaga. Jooksmine positiivsed toimed organismile: · Jooksmine on lihtne. · Joosta on võimalik kõikjal ja igal ajal. · Jooksmine on suurepärane vahend kehakaalu reguleerimiseks. · Jooksmine on justkui ravimeetod, parandades enesetunnet ja kehalist töövõimet. · Aitab ära hoida külmetushaigusi. · Loob hea meeleolu. · Võimalik igas vanuses. · Jooksmine on odav spordiala, vaja on vaid spordiriideid ja jalanõusid. Jooksustiilid: · Lühimaajooks ehk sprint ehk kiirjooks · Pikamaajooks · Tõkkejooks · Teatejooks · Takistusjooks Jooksmine võib olla kõige parem viis vormi saavutamiseks: see on odav, seda võib teha igal ajal ja igal pool ning mis kõige tähtsam! see on väga tõhus. Jooksmine on mitmete spordialade lahutamatu osa ja see on üks kergemaid viise enda vormi parandamiseks. Jooksmist on mitut erinevat liiki: sörkimine, murdmaajooks, võidujooks ja maratonid, kuid enamik jooksjaid jookseb
m. a. 8 korda, teistel andmetel 488--480 e. m. a. 7 korda parim jooksuvõistluses) ja Leonidas Rhodoselt (võitis 164--152 e. m. a. 12 korral staadioni ja kilbijooksu). Naised mängudel . Reeglina ei lubatud kuni 2 saj ni pKr naisi mängudele võistlema . Olümpiamängudele ei lubatud neid üldse , isegi mitte pealtvaatajatena . Naistel oli Olümpias oma pidustus , mida korraldati iga nelja aasta tagant Zeusi naise Hera auks sellest ka nimi heraia . Selle kavas oli vaid lühimaajooks . Teistsugune olukord valitses spartas, Antiik-Kreeka lõunaosas . Seal julgustati tütarlapsi osalema spordis ja mängudes , et tugevdada oma keha , nii et nad saaksid hiljem sünnitada tublisid Sparta sõjamehi . Ainsa erandina võis mängudel viibida kreeka viljakusjumalanna Demeteri naispreester. Muusika ja tants . Usulised tseremooniad ja spordisündmused Olümpias olid osa suurest pidustusest . Kümned tuhanded pealtvaatajad kogunesid mänge vaatama ja templeid külastama . Nende
amplituuti. Kõige enam jooksmisel koormatakse selja, reie- ja säärte lihasgruppe. Seega tuleks regulaarselt jooksmas käivatel kõige rohkem tähelepanu pöörata just nende lihasgruppide venitamisele [1]. 1.2. Jooksmise liigid Aja jooksul on tekkinud mitmeid jooksmise alaliike. Igal jooksmistüübil on oma tähtsamad tegurid, abivahendid ja reeglid. Ka erinevad jooksutehnikad mõjuvad lihastele erinevalt[6]. 1.2.1. Lühimaajooks ehk sprint Sprindis joostakse maksimaalkiirusega distantsi kuni 400 meetrit kaasa arvatud. Lühimaa jooksu eesmärgiks on läbida distants võimalikult kiirelt ja lühima ajaga. Selleks tuleb peale lähtepauku võimalikul kiiresti jooksu alustada, saavutada võimalikult kiirelt maksimaalne kiirus ning hoida seda kiirust võimalikult kaua. Maksimaalse kiiruse säilitamise osa nimetatakse distantsjooksuks. Lühimaajooks algab pakkudelt ja igal jooksjal on oma kindel jooksurada
Kõikidel distantsidel 100 kuni 10 000 m jooksuni võetakse aeg 0,01 sekundi täpsusega. Jooksualad on erinevad ning nõuavad erinevaid sportlikke võimeid, taktikat ja treeningmeetodeid. Võistluspaiga järgi eristatakse staadionijooksu, maanteejooksu ja murdmaajooksu. Distantsi järgi eristatakse lühimaa-, keskmaa-, pikamaa- ja ülipikamaajooksu. Liskas neile võistledakse tõkkejooksus, takistusjooksus ja teatejooksus. 3.1 Lühimaajooks Lühimaajooksus ehk sprindis peab võistleja jooksma temale määratud 1,25 m laiusel rajal, mis on märgistatud 5 cm laiuse eraldusjoonega. Kui osavõtjaid on palju, korraldatakse eel- ja vahejooksud , lõppjooksu ehk finaali pääseb 100-400 m jooksus 8, pikematel võistlusmaadel kuni 25 jooksjat. 3.2 Pikamaajooksus Pikamaajooksud on kergejõustikus ühest miilist pikema distantsiga jooksualad. Eristatakse peamiselt 3 distantsi: 3000m, 5000m ja 10 000m
pükstest ja valgetest põlvikutest ning varuvorm (võõrsilmängudel) valgest särgist, mustadest pükstest ja sinistest sokkidest. Enne 1996. aastat kasutati teisi värvikombinatsioone. Pildilt on võimalik näha, kuidas on peavormi värvid muutunud läbi aja: Mänguvormi disain vahetub iga kahe aasta tagant uue valiktsükliga. Aastast 2000 on varustajaks Nike aastail 1992–2000 oli selleks Lotto.Pildil on 1992.–2010. aasta peavormi disain: Sprint Sprint ehk lühimaajooks. Võistleja peab jooksma temale määratud 1,25 m laiusel rajal; kasutatakse madallähet. Stardisignaali annab lähetaja e starter, suurvõistlustel ja rekordite kinnitamiste puhul on nõutav elektriajavõtt. Kui osavõtjaid on palju, korraldatakse eel- ja vahejooksud (veerand-ja poolfinaalid); lõppjooksu e finaali pääseb 100-400 m jooksus 8, pikematel võistlusmaadel kuni 25 jooksjat. 400 m jooksu järel tuleb seoses organismi happesuse tõusuga ( pH vahemikus 6,8-6,9 ) ja vere
Klubidele Naiste UEFA-cupi finaal 2005. · UEFA Meistrite Liiga · UEFA Cup · Euroopa superkarikas · UEFA Intertoto Cup · UEFA Regioonide karikas · Naiste UEFA Cup Staadion Staadion, Vana-Kreekas oli: 1. kreeka pikkusmõõt (600 jalga; kreeka-rooma staadion = 176,6 m, olümpia staadion = 192,28 m , delfi staadion = 177,55 m, Uus-Kreeka staadion = 100 m). 2. sprindidistants, lühimaajooks ise ning spordiväljak, kus korraldati jooksu- ja teisi võistlusi. Väljakud (staadionid) olid algselt pika kitsa ristküliku kujulised (külgede suhu umbes 1:7). Tähtsamatel staadionitel olid väljaku ümber muldkuhjatistele rajatud pealvaatajatele istekohad. 26 Ateena uuendatud antiiksel panatenaiade staadionil peeti 1896. aastal esimesed nüüdisolümpiamängud.
annaabi.ee 
