aastal, kuid osavõtusoov ei jõudnud norrakateni. 1993. saavutas ta kaks neljandat kohta, kuid teda ei saadetud olümpiamängudele Lillehammerisse 1994.aastal. Samal aastal lõpetas ta oma tippsportlase karjääri. Aastal 1989. võitis Eirik Kvalfoss Maailmakarika võistluse, olles esimene mitte- saksakeelt kõnelev võitja. Kvalfoss sai kokku 11 individuaalolümpia-ja maailmameistrivõistluste medalit aastatel 1982-1991, lisaks viis teatesõidu medalit. Ta on oma hariduse saanud Norra sporditeaduste koolist. Ta oli Norra lipukandja olümpiamängudel 1992. aastal Albertvilles. 3 1 Saavutused Olümpiamängud Kuld 1984 Sarajevo 10 km Hõbe 1984 Sarajevo 4 x 7,5 km teatesõit Pronks 1984 Sarajevo 20 km Maailmameistrivõistlused Kuld 1982 Minsk 10 km sprint Kuld 1983 Antholz 10 km sprint Kuld 1989 Feistritz 20 km normaalne Hõbe 1982 Minsk 20 km normaalne
neid lapsi ja noori, kellest on oodata tipptulemusi. Harrastusrõõmus laps, kelle füüsis suuri tulemusi ei tõota, jääb sagedamini tähelepanuta. Bengt Sevelius: ,,Oluline on, et kvaliteetsed sporditegemisoskused jõuaksid kõigi lasteni ka nendeni, kellest ei tule kunagi suuri sportlasi, kuid kes saavad oma tervisele liikumisharrastusega tublisti kasu tuua." Soome kogemus: sport ja heaolu Jüväskyla ülikooli sporditeaduste osakonna programmidirektor, dr Anna-Katriina Salmikangas on veendunud, et ühine sporditegemine suurendab ühiskonna kui terviku heaolu. ,,Toetun seda väites oma uurimistööle Nakertaja-Hetteenmäki piirkonna kohta läbi aastakümnete," märgib dr Salmikangas. ,,Ühiste spordiharrastuste loomine aitas piirkonna inimesed omavahel suhtlema ja suhtluskanaleid looma, koosolekuid pidama ja kokkuleppeid sõlmima."
Tallinna Ülikool Tervise- ja Sporditeaduste instituut Ökoturismi pakett Merlin Miido RK-31 2008 Reisipiirkond Reisipiirkonnaks on Lahemaa rahvuspark. 1. Toolse 2. Vainupea 3. Altja 4. Sagadi 5. Palmse 6. Võsu Programm · Matkaprogramm algab Toolse kivikindluse külastamisega · Väike süstamatk Vainupeale · Vainupeal külastame kohalikku kirikut ning ööbime sealses turismitalus · Uuel päeval rattamatk vainupealt Altjale · Altjal kiigume, vaatame võrgukuure ja kinnitame keha kohalikus kõrtsis · Teel Altjalt Sagadile külastame koprarada · Väike matk kopraradadel tehtud, edasi Sagadile · Sagadi mõisa külastus · Sagadilt väntame Palmsele, seal tutvume ka kauni mõisaga · Viimased jõupingutused, et jõuda Võsule, kus on ka meie matka lõpp Tools...
TARTU ÜLIKOOL Meditsiiniteaduste valdkond Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut Motoorse funktsiooni parandavad harjutused mõõduka halvatusega insuldi järgselt: kodune harjutuste programm Iseseisev töö KKSB.03.033 Kinesiteraapia: Spetsiaalsete harjutuste kasutamine spordis ja rehabilitatsioonis Üliõpilane: Anna Onika
Tervise- ja Sporditeaduste Instituut Võrkpalli I põhikursus Harjutusvara Darja Žmatšenko 1. Harjutus 2 palliga, löögi vastuvõtt- 2 mängijat on võrgu all, mõlemal 1 pall. Võrgualuste mängijate vahel on 2 või 3m. Võrgu alused mängijad hakkavad korda mööda lööma, põhiline on pall üleval hoida. 2. Keskmine mängija peab nüüd liikuma, peatuma ja siis söötma. Vahemaa mängijate vahel on suurem kui 9 m. Kasutades igas suunas 4. Kolmik seisab ühel joonel. Äärmine söödab keskmisele, kes söödab selja taha, pöörab ümber, saab uue söödu jne. söötusid (ette ja külgedel) 5. Mängijad on jaotatud kaheks ...
TARTU ÜLIKOOL Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut Martin Mölder Levinumad vigastused minu spordialal ning esmaabi nende korral Referaat Koostaja:Martin Mölder Tartu 2017 SISSEJUHATUS Vigastused on spordis väga levinud nähtus. Neid võib juhtuda treeningutel ning võistlussituatsioonides. Esineb kergemaid vigastusi (nikastused, venitused) ning raskemaid
TARTU ÜLIKOOL Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut Martin Mölder ANTROPOMEETRILISTE NÄITAJATE ERINEVUSED MEES-JA NAISVÕRKPALLURITE SEAS SÕLTUVALT TASEMEST NING MÄNGIJA POSITSIOONIST Referaat Kehalise kasvatuse ja spordi õppekava Juhendaja:Kristjan Kais Koostaja: Martin Mölder
TARTU ÜLIKOOL Meditsiiniteaduste valdkond Sporditeaduste ja Füsioteraapia Instituut Liivi Hiienurm Füsioteraapia 1 a. SIHTVÕIMLEMINE KÄTELSEISU ARENDAMISEKS Referaat Tartu 2018 1 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS..............................................................................................
Formaalselt on spordisotsioloogia ka sellega hakkama saanud. Lisaks peab üks aladistsipliin kui legitimeeritud uurimisvaldkond olema määratletud, aktsepteeritud ja integreeritud suurema uurimisvaldkonna poolt. Spordisotsioloogia rakenduslikul suunal huvitutakse enam spordist (sh spordiorganisatsioon ja -korraldus), sporditeadustest ja spordi teemadest, püütakse empiiriliste sotsioloogiliste uuringute kaudu sporti edendada ja aidata ning nähakse end paiknevat pigem sporditeaduste kui sotsioloogia väljal. Teoreetilisel suunal huvitutakse pigem sotsioloogiast või kultuuriuuringutest, sotsiaalsetest või kultuurilistest probleemidest ja protsessidest, ollakse kriitilisemalt häälestatud ning nähakse end pigem sotsioloogia väljal paiknevana. 2. Spordisotsioloogia teoreetiline alus (kirjelda kahe klassikalise teooria – funktsionalism ja konfliktiteooria põhitunnuseid; kuidas nende teooriate vaatepunktist analüüsitakse sporti)
Artur Pinnonen JÄÄHOKI Intervjuu Tervise- ja Sporditeaduste Instituut Tallinn 2014 SISUKORD 1Jäähoki......................................................................................................................................2 1.1Ajalugu........................................................................................................... 3 1.2Jäähokivahendid............................................................................................. 4 1.3Võistlusmäärused........................
jooksus“, jooksid harjutuse ajal muusikat kuulanud inimesed neljasadat meetrit tunduvalt kiiremini kui sama füüsilise võimekusega inimesed, kes muusikat ei kuulanud. (Simpson ja Karageorghis 2006: 13 – 14) Ka Lee Crusti poolt 2004. aastal läbiviidud uuringus „Muusika efektid isomeerilises lihaselises vastupidavusülesandes“ oli täheldatud muusika kuulamisel positiivne mõju sportlikule sooritusele. 27 meessoost õpilast sporditeaduste osakonnast osalesid katses, kus neil tuli hoida ühe kindla raskusega kangi. Katset teostati kolmes erinevas olukorras. Ühes kuulasid osalejad veidi enne harjutuse algust motiveerivat, iseenda poolt valitud laulu või „valget müra“. „Valge müra“ on müra, mille võimsus jaotub ühtlaselt, ehk selle detsibellid ei muutu. (Rinde 2013: 2) Teises olukorras hakati muusikat või valget müra kuulama samaaegselt harjutusega, kuid kuulamine lõpetati poole harjutuse peal
võimete arendamist, keh kasvatuse ja spordiõpetuse programme. Spordi all mõistame me tippsporti, võistlussporti, rahva-ja tervisesporti. Seega vajatakse spetsialiste nii kooli, terviseklubidesse kui tippsportlaste treenimiseks spordioskuste õpetajaid. Spordipedagoogid võib jagada tinglikult kaheks: 1) pedagoogid, kes uurivad õpetamismeetodeid, õppeprogrammide/treeningplaanide sisu, tuginedes teistele sporditeaduste alamdistsipliinidele nagu spordipsühholoogia, -füsioloogia, -sotsioloogia, -biomehaanika jt., aga ka pedagoogikale üldiselt. 2) teised kasutavad teiste poolt tehtud/korraldatud uuringute tulemusi praktilises töös. Õpetamise ja treenimisega seotud uurimustes käsitletakse järgnevaid küsimusi: planeerimine, õpetaja/õpilaste vaheline koostöö, õppimist soodustavad tegurid, harjutuste
http://kultuur.edu.ee/muusika_opmat/Tunniplaanid/Arhiiv Oona, M. (2007). Laps perearsti praksises. http://www.arpo.ut.ee/Loengud/Laps_perearsti_praksises.pdf Tiko, A. (2006). Arenguvestlused lasteaias. Tea ja Toimeta. Tallinn: AS Kirjastus Ilo. Tulviste, T. (1996) Imik vajab lähedust. Pere ja Kodu, November Utsal, Ü. (2006). Enneaegsena sündinud laste psühhomotoorne areng esimesel eluaasta. Magistritöö liikumis- ja sporditeaduste erialal. Tartu Ülikool. Vendelin, V. (2007). Inimese areng. [20, Oktoober, 2007] http://www.tmk.ee/UserFiles/File/Oppematerjalid/Vilja/Inimese%20areng2.doc Ward, S. (2001). Terane laps. Aidake oma lapsel andekaks saada. Kirjastus Varrak Woolfson, R. C. (2001). Arukas imik.Aita lapsel areneda! Sinisukk 29
Môiste "sotsioloogia" tuleneb algselt sônadest societas (lad.k. ühiskond)ja logos (kreeke k. üldistatud teadmised). Nagu üldiselt sotsiaalteadused, nii on ka sotsioloogia seotud ühiskonna holistliku käsitlemisega, tema funktsioonide, ja institutsioonidega ning môjutajatega ja muutujatega. Seega käsitleb sotsioloogia ühiskondi ja nende sôltuvaid omadusi. Spordisotsioloogia on ühelt poolt üldsotsioloogia üks uuemaid harusid ja teiselt poolt sporditeaduste osa. Enamus spordisotsioloogia definitsioone sôltub sellest, kuidas sotsioloogiat kui teadust käsitletakse ning kuidas sporti vaadeldakse sotsioloogilistest aspektidest. Mida kitsamalt spordisotsiloogiat käsitleda, seda enam on ta môjutatud valdkonna välistest teguritest. Teisalt sôltub spordisotsioloogia defineerimine spordi kui môiste käsitlemisest. Laiemas môistes
Eesti Käitumis- ja Terviseteaduste Eesti Olümpiakomitee Keskus Ants Nurmekivi Kristjan Port Tiia Randma pedagoogikateaduste kandidaat bioloogiateaduste kandidaat Eesti Kaubandus Tööstuskoda Tartu Ülikooli spordipedagoogika ja Tallinna Ülikooli kehakutuuriteadus- treeninguõpetuse instituut kond Lennart Raudsepp Gunnar Männik Kaivo Thomson liikumis ja sporditeaduste doktor Spordiarst pedagoogikateaduste kandidaat Tartu Ülikooli spordipedagoogika ja Bioloogiateaduste kandidaat Tallinna Ülikooli kehakutuuri- treeninguõpetuse instituut teaduskond Euroopa Spordipsühholoogia
annaabi.ee 
