kõõluste vigastamisega. Õigesti planeeritud treeningkoormuste järkjärguline tõstmine viib liigeste ja kõõluste tugevnemisele. Kokkuvõttes võimaldab see sportlastel paremini toime tulla treeningu ja võistluspingega. Jõutreening tagab tugeva baasi sportliku ettevalmistumise. Paljud inimesed arvavad, et mahukas jõutreening on vajalik nn jõualadel (tõstmine, jõutõstmine, kulturism). Viimaste aastakümnete spordipraktika on tõestanud aga vastupidist, et paljud sportlased on oma spordimeisterlikkuse taset tõstnud just tänu jõutreeningule, võrreldes nendega, kes treenisid kitsalt spetsialiseeritult oma spordialal. Tänapäeval on jõutreening kehalise ettevalmistumise lahutamatu osa enamikel spordialadel (sportmängud, kergejõustik, kahevõitlus jt). Suhtumine jõutreeningusse on kardinaalselt muutunud. On saadud aru, et ei saa näidata kõrgeid tulemusi jooksus ja hüpetes omamata head jõuvõimsuse (kiirusjõu) taset jne.
edasiarendamise ja töötajate massilise puhkuse parema organiseerimise kohta" 1974 ROK otsustas korraldada XXII Olümpiamängud Moskvas, Tallinn sai Olümpiamängude purjeregati linnaks. Kinnitati Rahvaspordi ja Massilise Puhkuse Vabariikliku Nõukogu põhimäärus ja koosseis, esimeheks sai Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu esimees L.Lentsman. Avati Männiku laskespordibaas 1976 Moodustati Eesti NSV Kõrgema Spordimeisterlikkuse Kool Tallinna Olümpia. Aavo Pikkuus võitis Montreali Olümpiamängudel kuldmedali jalgratta 100 km meeskonnasõidus 1978 Avati "Dünamo" uus tennisehall Kadriorus 1979 Avati Tallinna Olümpiapurjespordikeskus 1980 Tallinnas toimus XXII Olümpiamängude purjeregatt, olümpiatule süütas Vaiko Vooremaa. Moskva Olümpiamängude kuldmedali said Jaak Uudmäe kolmikhüppes, Ivar Stukolkin 4x100 vabaujumises, Viljar Loor võrkpallis ja Mait Riismann veepallis. USA-s ilmus Eesti Sport
Ujumistundide traditsiooniline struktuurharjutuste sooritamine kuival enne veetreeningut on end õigustanud üldkehalise ettevalmistuse, spetsiaalse painduvuse ja jõutreeningu osas. Liigutuste spetsiaalseid imitatsiooniharjutusi kuival on kasutatud ainult ujumise algõpetuse perioodil. Tehnikaalase ettevalmistuse metoodika mudelite abil eeldab aga senisest laialdasemat imitatsiooniharjutuste kasutamist ka sportliku täiustamise ja kõrgema spordimeisterlikkuse etappidel. Imitatsiooniharjutuste eesmärgiks on liigutustesiseste orientiiride süsteemi loomine, õige kinesteetilise tunnetuse arendamine, enesekontrollivõtete omandamine. Kõik see aitab kaasa edaspidisele vilumuste kujunemisele või tehnika täiustamisele. Et suurendada kinesteetilist tundlikkust ja kujundada sügavam liigutuslik ettekujutus liigutusmälus, tuleb asendite imiteerimisel sooritada staatilisi pingutusi asendites õiges suunas ning samaaegselt võimalikult
vabatahtlik organisatsioon. Ühing juhindub oma tegevuses põhiseadusest, seadustest, muudest õigusaktidest ning oma põhikirjast. 1.4 Eesmärk 1. Kiiruisuklubi eesmärgiks on hakata regulaarselt korraldama treeninguid noortele ja täiskasvanutele. 2. Kohtunike ja treenerite kaadri väljaõppe ja enesetäiendamise tagamine ning sportlaskonna järelkasvu koolitamine. 3. Propageerida sportlikku eluviisi Eestis. 4. Spordimeisterlikkuse tõstmine ja edu saavutamine nii Eestis kui maailmas. 5. Koondada kiiruisutamisest huvitatud noori ja täiskasvanuid. 6. Korraldada kohalikke ja rahvusvahelisi võistlusi. 7. Tutvustada kiiruisutamist lastele, korraldades spordipäevi, infopäevi lasteaedadele ja koolidele, kus tutvustatakse kiiruisutamise ajalugu ja tänapäeva. 8. Reklaamida kiiruisuklubi tegevust ja uisuhalli võimalusi välismaal. 9
miinimumvajaduste materiaalse katmise eest, sportimisalade ja spordirajaiste regionaalse kavandamise, spordispetsialistide koolituse tagamise, spordi ja sportlaste õiguste eest ning teostavad riiklikku spordipoliitikat ja riiklike vahendite sihipärase kasutamise kontrolli. Spordiorganisatsioonide algne ja põhiline ühinemise vorm on spordiklubi. Igaühel peab olema õigus kuuluda spordiklubisse ja kasutada selle võimalusi ning kohustus täita oma klubi poolt kehtestatud reegleid. Spordimeisterlikkuse arendamisel lähtutakse spordialakeskse juhtimise printsiibist, mis eeldab spordialaliitude iseseisvust oma tegevuses. Spordialade liidud hoolitsevad ühtlasi vastava ala laiendamise ja tervisesportlike vormide viljelemise eest. Igal spordiorganisatsioonil on erinev liikmeskond, erinevad spordi- ja tegevusalad, oma eeldused ja võimalused. On vale väita, et kõiki ühendusi on võimalik organiseerida, juhtida või majandada ühtmoodi
Nõu- kogude Liidu meistrivõistlustel oli kümne parima hulgas korraga kuus eesti sportlast, kuid seda mitte ainult kümnevõistlejana. Juba Müncheni olümpiamängude aastal, mil Eesti koondise vanem- treenerina tegutses Fred Kudu, alustas Rein Aun tööd treenerina, tuues noori kümnevõistlusesse. Montreali olümpia eel juhendas ja abistas Rein Aun Eesti koondise mehi ning kümnevõistluse treeneri amet Kõrgema Spordimeisterlikkuse Koolis tõi Rein Auna taas suure spordi labürinti, otsi- ma ja leidma teed, mis mehi olümpiale viiks. Rein Aun suri 11. märtsil 1995. aastal. 8 Kasutatud kirjandus: · Spordi kuulsuseks II (P. Kivine), Tallinn, Eesti Raamat, 1979. · http://et.wikipedia.org/wiki/Rein_Aun 14. märts 2010 9
mänedzerid, kohtunikud. Suunata lapsi mõtlema ise välja ergutusi ja autasusid ausa 6 mängu eest ning karistusi ebaeetilise käitumise eest ning võtma oma teguse eest endale ka vastava vastutuse; o anda lapsele ja noorele, tema perele võimalikult palju informatsiooni, et teadvustada kõrge spordimeisterlikkuse teel peituvaid potentsiaalseid ahvatlusi ja riske. (4) 2.2. Isiklik käitumine: o käituda nii, et see oleks heaks eeskujuks ja positiivse rolli mudeliks lastele ja noortele, mitte mingil moel väärtustada või ise demonstreerida ebaausat mängu, samuti seda teiste puhul õigustada, rakendada ebaväärika käitumise korral kindlaid sanktsioone;
Nõu-kogude Liidu meistrivõistlustel oli kümne parima hulgas korraga kuus eesti sportlast, kuid seda mitte ainult kümnevõistlejana. Juba Müncheni olümpiamängude aastal, mil Eesti koondise vanem-treenerina tegutses Fred Kudu, alustas Rein Aun tööd treenerina, tuues noori kümnevõistlusesse. Montreali olümpia eel juhendas ja abistas Rein Aun Eesti koondise mehi ning kümnevõistluse treeneri amet Kõrgema Spordimeisterlikkuse Koolis tõi Rein Auna taas suure spordi labürinti, otsi-ma ja leidma teed, mis mehi olümpiale viiks. Rein Aun suri 11. märtsil 1995. aastal. 3.4 Toivo Õunap 13 Toivo Õunap (enne 1936 eesnimi Hildebert; 23. mai 1913 Viljandimaa Paistu vald - 17. juuni 2000 Viljandi) oli eesti kümnevõistleja. Isa metsatööstur Johan H. Ema Alide (sünd. Kõre). Õppis Kantreküla algkoolis Viljandis,
oli vaja sporti oma ideoloogia reklaamiks ning spordi arendamiseks anti ka vahendeid. Valmisid lasketiirud Elvas, Kohtla-Jarvel ja Mannikul ning siselasketiirud Polvas ja Narvas. Tallinnas ehitas Tselluloosi lasketiiru laskespordientusiast Oskar Rehtsalu. Spordipoliitika kindlustamiseks rajati ule NSV Liidu tippspordi ettevalmistuskeskused nimetusega Korgema Spordimeisterlikkuse Kool. Selline oli ka Tallinnas ning selle laskeosakonna ulesanne oli ette valmistada tipp- laskuritele vaarilist vahetust. Selle heaks tootasid kaks treenerit, masseerija ja relvameister, psuhholoog osales lepingu alusel. Toimis jarjepidevus, kus spordikoolide paremate eeldustega lopetanud
tingimused tehnilise elemendi sooritamiseks, mängija liigub palli tabamise kohta ja võtab lähteasendi selle sooritamiseks. Põhi e tööfaas- tegevus on suunatud konkreetse ülesande lahendamisele, palli käsitlemisele. Lõpetav faas- lõppeb tehnilise elemendi sooritamine, minnakse üle järgmisele tegevusele. Tehnilise ettevalmistuse protsess jagatakse kahte staadiumi- algõpetus e algstaadium- tehnika lagne omandamine ja kõrge spordimeisterlikkuse saavutamine- tehnika täiustamine. Ülajäsemete reflektoorseks lõdvestuseks peab liikumine algama I segmendist õlavöötmest (ründelöök). Alajäsemete liikumine algab veidi tõstetud puusavööst (kaitsemäng) Stardi ja lähteasend- Põhiasend- põlvedest kõverdatud jalad on õlgadelaiuses harkseisus ja labajalad paralleelselt või üks jalg veidi eespool, kannad maas, keharaskus on viidud päkkadele võrdelt mõlemale jalale,