1) Erki Nool (sündis 25. juunil 1970 Võrus) on Eesti kergejõustiklane (kümnevõistleja) ja poliitik, XI Riigikogu liige, Isamaa ja Res Publica Liidu liige. 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys tuli ta kümnevõistluses olümpiavõitjaks tulemusega 8641 punkti. 1989. aastal lõpetas ta Tallinna Spordiinternaatkooli. 1999. aasta 1. juunist on ta UNICEF-i hea tahte saadik. Olümpiamängud Sydney 2000 Olümpiavõitjaks tuli Erki Nool läbi suurte raskuste, sest kohtunikud ei suutnud pärast viimast ehk kolmandat kettaheite katset öelda, kas Nool astus üle või mitte. Lõplik otsus oli, et ei astunud, ja tulemus pandi kirja. Ateena 2004 Sai 8. koha. Teised tiitlivõistlused Kergejõustiku maailmameistrivõistlustel 7. augustil 2001 Edmontonis (Kanadas) saavutas Erki
Erki Nool Erki Nool (sündis 25. juunil 1970 Võrus) on Eesti kergejõustiklane (kümnevõistleja) ja poliitik, XI Riigikogu liige, Isamaa ja Res Publica Liidu liige. 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys tuli ta kümnevõistluses olümpiavõitjaks 1989. aastal lõpetas ta Tallinna Spordiinternaatkooli. 1999. aasta 1. juunist on ta UNICEF-i hea tahte saadik. Pikkus 183 cm, kaal 78 kg Treenerid: aastaid Rein Sokk, Sydney OMiks valmistumisel aitasid Greg Richards ja Daley Thompson, arst Alexander Jontschew ja terapeut Rüdiger Mühlbronner Varasem suuredu: seitsmevõistluses sise-EMi kuld ja sise-MMi hõbe, kümnevõistluses Euroopa meister (1998), 1996 Atlanta OMil kuues koht Viis Götzises Eesti rekordi 8742 punktini. On vabaabielus ning ühe tütre ja kahe poja isa
Isa lembit Nool oli Võru Mööblikombinaadi hinnatud tisler, kes käis kutsemeisterlikkuse võistlusel auhindu korjamas. Majanduslik olukord oli nende peres küllaltki vilets, sellepärast müüs ta oma võidetud auhinnad maha, et raha saada. Erki isa käiski võistlustel ainult selle tõttu, muidu poleks ta mingi hinna eest läinud. Suved veetis Erki Vanaisa juures Rõuges. Kuni 1983. aastani õppis ta Võru esimeses 8-kl. koolis. Peale seda soovitas isa tal minna Tallinna Spordiinternaatkooli. Seal ei tehtud temast suurt numbrit, kuna ta oli lühikest kasvu ja üsna nõrguke, ning enamus treenereid ei tahtnud teda enda treening gruppi. Siis jäi aga Erki Eesti teivashüppe eksrekordimehe Rein Soku tähelepanu alla tänu tema erilisele kirele ja tahtele spordi vastu. Erkil oli soov teha kõike andunult, et mitte jääda suurematest ja tugevamatest maha. Erki trumpideks oli väga hea tervis, kannatamisvõime ja võitleja hing. Tänu nendele omadustele ja rasketele treeningutele
kuuekümnendatel aastatel Tartu LNSK-s treenerina töötanud Ülo Palgi ja hiljem Taavo Veski käe all. Viljar alustas treeninguid 5- da klassi õpilasena. Tartu noortekoondises saavutas ta oma esimesed edukad võidud. Pika ja heas vormis oleva nooruki püüdlik mäng ning tugev rünnak hakkasid varakult silma eesti noortekoondise treenerile Raimund Pundile, kes kutsus tuleviku lootuse Tallinna Spordiinternaatkooli. TSIK-i meeskonnas tuli Viljar 17-aastaselt N. Liidu noortemeistriks. Poja võrkpalluritee silumiseks asus Looride perekond Tallinna. Seda otsust nad ei kahetsenud. Viljar Loor ( 197 cm pikk, võistluskaal 93-95 kg) on olümpiavõitja (Moskva 1980), kahekordne maailmameister ( 1978,1982), viiekordne maailmameister (1975, 1977, 1979, 1981, 1983), kahekordne maailma karikavõitja (1977, 1981), kolmekordne Euroopa klubimeeskondade karikavõitja ja seitsmekordne N
,,Sügis". Näitlejana töötas ta elu lõpuni, kuid teda tuntakse ka kui osavat lavastajat ning teatri õpetajat. Aare Laanemets suri noorelt (46-aastaselt), kuid oma lühikese elu jooksul jõudis ta teha palju ning võib vaid arvata, et meeldejäävaid rolle ja lavastusi oleks teinud ta veel kui aega oleks olnud enam. 2.2 Laanemets enne "Kevadet" Aare Laanemets sündis 6. veebruaril 1954. aastal Tallinnas. Ta õppis Tallinnas ja lõpetas 1972. aastal Tallinna Spordiinternaatkooli. Tema klassivend Raul Rebane on öelnud, et enne filmi rolli ,,Kevades" ei paistnud Laanemets millegi erilisega klassikaaslaste seast silma, oli tavaline poiss nagu teisedki. Rebane ütles ise: ,,Olen näidanud teinekord rahvale meie 9. klassi pilti ja öelnud, et siin on peal üks Eesti tuntud näitleja. Keegi ära ei tunne, tol ajal Aare oli tõesti pisikest kasvu poiss." Aare olevat olnud lihtsalt üks lühikest kasvu poiss, kes tegi kergejõustiku,
puhkelaagrisse raha teenima. Tööks oli kõplamine, mis kestis terve juunikuu. Kõplamine polnd just kõige lõbusam töö, eriti väikesele lapsele. Erki mäletab hästi neid viiesajameetriseid kapsavagusi , mida mida mõnigi kord aitasid lõpetada õde ja vend. Käisime ka majandites marju korjamas. Nõnda kestis see kõik suved kuni kolmeteistkümmnenda eluaastani eht Tallinnasse kooli minekuni välja. Midagi need töösuved Erkis siiski kujundasid. Spordiinternaatkooli päevil olime suviti Paunkülas laagris.Seal järgnes meile alati pärast hommikust rivistust töö , oli see siis heinategu ,koristamine, või miski muu. Erkil ei olnud töötegemise vastu kunagi midagi. Treener Rein Sokk ollagi siis vaadanud, et kui poisile töötegimine istub , ju ta vitsib edasbidi ka trenni teha. Jäägu pealegi kooli edasi,üks nõrguke suure kooli ees või taga. Millised olid Erki Noole lapsepõlve mängud?Tema lemmikmäng
Erki Nool Erki Nool (sündis 25. juunil 1970 Võrus) on Eesti kergejõustiklane (kümnevõistleja) ja poliitik, XI ja XII Riigikogu liige, Isamaa ja Res Publica Liidu liige. 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys tuli ta kümnevõistluses olümpiavõitjaks. 1999. aasta 1. juunist on ta UNICEF-i hea tahte saadik. 1989. aastal lõpetas ta Tallinna Spordiinternaatkooli. Olümpiamängud Atlanta 1996 Sai 8543 punktiga 6. koha. Sydney 2000 Olümpiavõitjaks tuli Nool läbi suurte raskuste, sest kohtunikud ei suutnud pärast viimast ehk kolmandat kettaheite katset öelda, kas Nool astus üle või mitte. Lõplik otsus oli, et ei astunud, ja tulemus pandi kirja. Üksikalade tulemused Esimene päev (27. september 2000) Ala Kokku Nimi Tulemus Koht Punkte Punkte Koht
Sündinud 1.oktoobril 1953 Tartus. Tema pikk võrkpallurikarjäär algas ülikoolilinnas kuuekümnendatel aastatel Tartu LNSK-s treenerina töötanud Ülo Palgi ja hiljem Taavo Veski käe all. Viljar alustas treeninguid 5. klassi õpilasena. Tartu noortekoondises saavutas ta oma esimesed võidud. Pika ja saleda nooruki püüdlik mäng ning resultatiivne rünnak hakkasid varakult silma eesti noortekoondise treenerile Raimund Pundile, kes kutsus perspektiivika võrkpalluri Tallinna Spordiinternaatkooli. TSIK-i meeskonnas tuli Viljar 17-aastaselt N. Liidu noortemeistriks. Poja võrkpalluritee silumiseks asus Looride perekond Tallinna. Seda otsust pole vanematel kahetseda tulnud. Viljar Loor ( 197 cm pikk, võistluskaal 93-95 kg) on olümpiavõitja (Moskva 1980), kahekordne maailmameister ( 1978,1982), viiekordne maailmameister (1975, 1977, 1979, 1981, 1983), kahekordne maailma karikavõitja (1977, 1981), kolmekordne Euroopa klubimeeskondade karikavõitja ja seitsmekordne N
kes on tulnud Eesti meistriks triatlonis ja saanud kahel viimasel hooajal hõbeda. Kuigi vennas polnud õe sõnul pea kunagi eestvedaja, lõi ta alati kaasa, kui teised mõne mõttega lagedale ilmusid. Ainsaks erandiks poisid, kes nendega samas majas elasid ja pätti tegid. Andrus sai küll poistega hästi läbi, kuid sulitempude asemel tegi trenni, kinnitab õde. Pärast seda kui Veerpalu sai 14-aastasena Eesti meistrivõistlustel C-klassis teise koha, asus ta õppima Otepää spordiinternaatkooli. Õde astus venna jälgedes. Tolle aja ainsa pahupidise vahejuhtumina on talle meelde jäänud väike pidu, mida Andrus pidi õllega varustama. Paraku jäi ta õpetajale vahele: 12, kui mitte 18 õllepudelit seljakotis. õpetaja küsinud, kellele ta õlut viib. Andku nimed! Isale viin, koju, vastanud Veerpalu. Algklassiaegadest lasub Anu-Andruse hingel vähemalt kaks pisipattu. Kord, kui vennas õppetükkide kallal pead murdis keeled valmistasid talle raskusi,
Liidu president (aastani 2008). Aasta : 1988,1992 Spordiala : trekisõit(sprint) Erki Nool Erki Nool (sündis 25. juunil 1970 Võrus) on Eesti kergejõustiklane(kümnevõistleja) ja poliitik, XI ja XII Riigikogu liige, Isamaa ja Res Publica Liidu liige. 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys tuli ta kümnevõistluses olümpiavõitjaks. 1989. aastal lõpetas ta Tallinna Spordiinternaatkooli. 1999. aasta 1. juunist on ta UNICEF-i hea tahte saadik. Aasta : 2000 Spordiala : kergejõustik (kümnevõistlus) Tulemus : 8641 punkti Andrus Veerpalu Andrus Veerpalu (sündis 8. veebruaril 1971 Pärnumaal) on Eesti endinemurdmaasuusataja, kahekordne maailmameister ja kahekordneolümpiavõitja. Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim meessportlane olümpiamängudel, olles võitnud 3 medalit. 23
Ta vanemad on lihttöölised: ema Miina Nool töötas varem laojuhatajana, praegu töötab ta algkoolis majandusjuhatajana. Isa Lembit Nool oli Võru Mööblikombinaadis hinnatud tisler, kes käis kutsemeisterlikkuse võistlustel auhindu korjamas. Suved veetis Erki kirikuõpetajast vanaisa juures Rõuges. Kuuelapselise pere neljas võsu oli väikest kasvu, tulevikumeest temas ei nähtud. Kuni 1983. aastani õppis ta Võru esimeses 8-kl. koolis, hiljem jätkas õpinguid Tallinna Spordiinternaatkooli 7. klassis. 15-aastane Erki oli üsna nõrguke, pikkust 160 sentimeetri ringis. Sokule imponeeris Erki tohutu kirg, tahe teha kõike andunult, mitte jääda suurematest ja tugevamatest maha. Noole trumbid on väga hea tervis, suur töötahe, kannatamisvõime ja võitleja hing. 1990. ja 1991.aasta Selle aasta parimaks tulemuseks oli Nõukogude Liidu talvistel sisemeistrivõistlustel seitsmevõistluses saavutatud teine koht 5959 punktiga. 1990. aasta suvel on Nool otsustanud
1944 põgenes Rootsi, kus töötas kullassepana. Heino Sild (10. aprill 1944 9. mai 2009) oli eesti kergejõustiklane, kuulitõukaja. Heino Silla nimel on Eesti kuulitõukerekord 20.53, mille ta püstitas 1979. aastal Budapestis. Samuti on tema nimel Eesti siserekord 19.87, mille ta püstitas 1979. aastal Vorosilovgradis. Tema poeg on odaviskaja DonaldAik Sild. Annika Lall (sündinud 19. juulil 1962) on eesti kergejõustiklane. Lõpetas 1981. aastal Tallinna Spordiinternaatkooli ja 1989 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. Tema treeneriteks on olnud Tiiu Jurkatamm ja Toomas Merila. Töötanud 1983. aastast alates militsionääri ja politseinikuna, aastast 1997 politsei juhtivinspektorina. Aastatel 19781981 võitis Nõukogude Liidu noorte ja juunioride meistrivõistlustel 5 medalit, sealhulgas 2 kulda. Eesti meistrivõistlustel on võitnud 7 medalit (1985. aastal kulla). Isiklik rekord 56.08 on püstitatud 1985. aastal. Alates 1993. aastast on mitmel korral
Ta vanemad on lihttöölised: ema Miina Nool töötas varem laojuhatajana, praegu töötab ta algkoolis majandusjuhatajana. Isa Lembit Nool oli Võru Mööblikombinaadis hinnatud tisler, kes käis kutsemeisterlikkuse võistlustel auhindu korjamas. Suved veetis Erki kirikuõpetajast vanaisa juures Rõuges. Kuuelapselise pere neljas võsu oli väikest kasvu, tulevikumeest temas ei nähtud. Kuni 1983. aastani õppis ta Võru esimeses 8-kl. koolis, hiljem jätkas õpinguid Tallinna Spordiinternaatkooli 7. klassis. 15-aastane Erki oli üsna nõrguke, pikkust 160 sentimeetri ringis. Sokule imponeeris Erki tohutu kirg, tahe teha kõike andunult, mitte jääda suurematest ja tugevamatest maha. Noole trumbid on väga hea tervis, suur töötahe, kannatamisvõime ja võitleja hing. 1990. ja 1991. aasta: Selle aasta parimaks tulemuseks oli Nõukogude Liidu talvistel sisemeistrivõistlustel seitsmevõistluses saavutatud teine koht 5959 punktiga. 1990
klassivend Nawitrolla, keda ma tollest ajast mäletan vähe ning kes ilmus selgemini mu teadvusesse üle kümne aasta hiljem,siis juba kunstnikuna. Küll mäletan seda et ta tõi kord klassi kaasa põldhiire. Ja siis sai eesti keele õpetajale osaks väga suur üllatus. (Erki Nool,autogramm) 4 Hiljem 1983. Aastal kui Erki oli 13 aastane läks ta edasi Tallinna spordiinternaakooli kus ta jätkas 7.klassis ja lõpetas selle kooli 1989. aastal. Spordiinternaatkooli päevil oli Erki suviti Paunkülas laagris. Seal järgnesid meil alati pärast hommikusööki rivistus, töö, oli see siis heinategu, koristamine, või miski muu. Erkil ei olnud töö tegemise vastu mitte midagi ja see näitas et temast võib saada asja. 15. Aastasena oli Erki üsna nõrguke ja pikkust 160cm ringis. õpingute aastatel tallinnas oli tema treener Rein Sokk, kellele imponeeris Erki tohutu kirg ,tahe teha kõike andunult, mitte jääda suurematest ja tugevamatest maha
Ta vanemad on lihttöölised: ema Miina Nool töötas varem laojuhatajana, praegu töötab ta algkoolis majandusjuhatajana. Isa Lembit Nool oli Võru Mööblikombinaadis hinnatud tisler, kes käis kutsemeisterlikkuse võistlustel auhindu korjamas. Suved veetis Erki kirikuõpetajast vanaisa juures Rõuges. Kuuelapselise pere neljas võsu oli väikest kasvu, tulevikumeest temas ei nähtud. Kuni 1983. aastani õppis ta Võru esimeses 8-kl. koolis, hiljem jätkas õpinguid Tallinna Spordiinternaatkooli 7. klassis. 15-aastane Erki oli üsna nõrguke, pikkust 160 sentimeetri ringis. Sokule imponeeris Erki tohutu kirg, tahe teha kõike andunult, mitte jääda suurematest ja tugevamatest maha. Noole trumbid on väga hea tervis, suur töötahe, kannatamisvõime ja võitleja hing. 1990. ja 1991. aasta: Selle aasta parimaks tulemuseks oli Nõukogude Liidu talvistel sisemeistrivõistlustel seitsmevõistluses saavutatud teine koht 5959 punktiga. 1990
Tal on tütar nimega Sirli. Ta ajab Hispaanias üht turismiäri koos oma sõbra Ene Veiksaarega, kus ta üürib villasi ja maju ning rendib need pärast välja. Praeguseks on ta juba sportlaskarjääri lõpetanud. ("Pealtnägija" käis Erika Salumäel Hispaanias külas, 2012)15 4.2. Erki Nool Erki Nool on sündinud 25. juunil 1970 Võrus. On Eesti kergejõustiklane ja poliitik, 11. Riigikogu liige ja Isamaa ja Res Publica Liidu liige. Eesti olümpiavõitja. Aastal 1989 lõpetas ta Tallinna Spordiinternaatkooli. Aastast 1999 on ta UNICEF-i hea tahte saadik. (Erki Nool, 2012) Joonis 8. Erki Nool (decathlon2000.com/eng/612/) 4.2.1 Sportlikud saavutused Erki Nool on ühekordne olümpiavõitja. Võitis ta aastal 2000 Sydneys. Maailmameistrivõistlustel on olnud hõbemedali omanik. Euroopameistrivõistlustel on saavutanud 1998 Budapstis kulla ja 2002 Münchenis hõbeda. Seitsmevõitluse parim tulemus on kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlustel saadud hõbemedal. (Erki Nool, 2012) 4.2
Kogu ürituse hingeks olid koolidirektor Gunhard Rundu ja kehalise kasvatuse õpetaja Uno Aan. Kuigi staadionirada sai vaid 250 meetri pikkune, rahuldas see koerulaste minimaalsemaid vajadusi. Avapidustustel anti tublimatele staadioniehitajatele üle kiituskirjad ning neile usaldati seal ka lipuheiskamine. Mitmel aastal peeti sel staadionil vabariiklikku mitmevõistlust noortele. 1970-ndatel aastatel läksid paljud Koeru noored õppima Tallina Spordiinternaatkooli, kuid vabariigi tippu jõudis neist vaid Sergei Ustintsev, kes jooksis 1500 meetrit 3.47,9 ja 5000 meetrit 14.02,5 ning oli nende tulemustega vabariigi eliidis. Tema parimaks saavutuseks tuleks lugeda 1976. aastal NSV Liidu juunioride MV hõbemedalit 1500 meetri jooksus. 1978. aastal tuli ta Eesti meistriks nii 1500 kui 5000 m jooksus. Vahepealsetel aastatel kergejõustikutegevus Koerus soikus, kuid nüüd on aktiivse
Ta vanemad on lihttöölised: ema Miina Nool töötas varem laojuhatajana, praegu töötab ta algkoolis majandusjuhatajana. Isa Lembit Nool oli Võru Mööblikombinaadis hinnatud tisler, kes käis kutsemeisterlikkuse võistlustel auhindu korjamas. Suved veetis Erki kirikuõpetajast vanaisa juures Rõuges. Kuuelapselise pere neljas võsu oli väikest kasvu, tulevikumeest temas ei nähtud. Kuni 1983. aastani õppis ta Võru esimeses 8-kl. koolis, hiljem jätkas õpinguid Tallinna Spordiinternaatkooli 7. klassis. 15-aastane Erki oli üsna nõrguke, pikkust 160 sentimeetri ringis. Sokule imponeeris Erki tohutu kirg, tahe teha kõike andunult, mitte jääda suurematest ja tugevamatest maha. Noole trumbid on väga hea tervis, suur töötahe, kannatamisvõime ja võitleja hing. 1990. ja 1991. aasta: Selle aasta parimaks tulemuseks oli Nõukogude Liidu talvistel sisemeistrivõistlustel seitsmevõistluses saavutatud teine koht 5959 punktiga. 1990
annaabi.ee 
