- Sekundaarstruktuur : Polünukleotiidahela ruumilie struktuur - Tertsiaalstruktuur: Polünukleotiidahela ,,pakend" rakus v rakutuumas DNA molekuli võimalikud sekundaarstruktuurid: - Lineaarne kaksikspiraalne (biheeliks) - Tsükliline kaksikspiraalne - Üheahelaline DNA ja RNA erinevused : Sekundaarne strukuur RNA: - Vabakujuline ahel - Osaliselt( iseenda ümber) spiraliseerunud ahel - Spetsiifilise kujuga ahel DNA: - Lineaarne kaksikspiraalne (biheeliks) - Tsükliline kaksikspiraalne - Üheahelaline B-DNA: Paremakäeline, pikem ja peenem kui A-DNA 3,32 A ja 10 bp pöörde kohta Güraas võib tekitada ja kõrvaldada superspiraale RNA sekundaar ja tertsiaalstruktuur 15 loengu 41 ja 44 slaid XD RNA liikide bioloogilised rollid: - Ribosoomi RNA- seostub valkudega kompleksideks- RIBOSOOMIDEKS
geenide) 10-100 või enamakordne amplifikatsioon. Pahaloomulise fenotüübi tekkes osalevad neist geenidest ilmselt ainult vähesed.Kliinilises materjalis on senini leitud vaid üksikute kromosoomipiirkondade kõrgetasemelist amplifikatsioon. 6. Evolutsiooni kohta H2 limitatsioon... IV rida 1. Metafaas , mis seal toimub, kuidas kromosoomid paiknevad jne · kromosoomid on maksimaalselt lühenenud ja spiraliseerunud, · kahekromatiidilised kromosoomid paigutuvad raku ekvatoriaaltasandile, · lõpus algab kromatiidide eraldumine. 2. balancer kromosoomid , mis on nende ülesanne , kirjelda jne Rekombinatsioonide supresseerimist inversioonide kaudu kasutavad geneetikud erinevate geenide alleelide koos hoidmiseks samas kromosoomis. Inversiooniga kromosoome on sageli kasutatud katsetes äädikakärbestega. Tavaliselt sisaldab inversiooniga kromosoom
RNA ribonukleiinhape. Lämmastikalused- Aromaatsed tsüklilised ühendid, mis lisaks süsinikule sisaldavad ka lämmastiku aatomied, (N- alused) tuleneb keemilistest omadustest. NUKELIINHAPETE STRUKTUUR: Primaarne:Lämmastikaluste järjestus polünukleotiidahelas. Sekundaarne Polünukleotiidahel ruumiline struktuur DNA: *Lineaarne kaksikspiraalne (biheeliks). *Tsükliline kaksikspiraalne (tsirkulaarne biheeliks). *Üheahelaline RNA: *Vabakujuline ahel, *osaliselt (iseenda ümber) spiraliseerunud ahel, *Spetsiifilise kujuga ahel Tertsiaaerne Polünukleotiidahela "pakend" rakus või rakutuumas: *Superspiraliseerunud, *Kokkukägardunud, *Spetsiifilise vormiga. LINEAARSE DNA TERTSIAARNE STRUKTUR: Kromatiini (DNA + valgud) kokkupakkimise tulemusena formeeruvad kromosoomid. DNA DENATURATSIOON ehk sulamine vesiniksidemete katkemine ja polünukleotiidahelate lahknemine. Renaturatsioon ehk noolutamine termodenatureerunud DNA aeglasel jahutamisel toimuv ahelate reassotsiatsioon DNA
eukarüootidel mitokondrites) · Kaksikspiraali diameeter ~ 2 nm (20 Å) · Pikkus 1,6×10 9 nm = 1,6×106 mm (E. coli) · Kompaktne ja tihedalt pakitud (E. coli raku pikkus ainult 2 mm) · Eukarüootne DNA on keritud ümber histoonvalkude, moodustades nukleosoome Lahtikeerdunud kaksik-heeliksi segment, mis näitab komplementaarsete N-aluste antiparalleelset orientatsiooni. RNA Molekul koosneb ühest vabakujulisest või osaliselt iseenda ümber spiraliseerunud polünukleotiidahelast Põhitüübid: Matriits RNA (mRNA) vahendab geneetilist koodi Ribosoomne RNA (rRNA) ribosoomi struktuuri ja funktsiooni alus; sisaldab ebaharilikke N-aluseid (inosiin jt) Transpordi RNA (tRNA) aminohapete transport valgu sünteesis; väike molekul - sisaldab 73 kuni 94 nukleotiidi Minoorsed: Väike tuuma RNA (snRNA)- eukarüootsete geenide esmaste transkriptide protsessing küpseks mRNA-ks; 100-200 nukl.-i
Valgud pakitakse nii, et tekiksid kõige stabiilsemad struktuurid. Enamik polaarseid jääke on suunatud väljapoole, enamik apolaarseid jääke on suunatud molekuli sisemusse. A-heeliksid ja b-lehed pakitakse tihedalt üksteise kõrvale. - Kvaternaarstruktuur – polüpeptiidsete sübühikute omavaheline asetus multimeerse valgu molekulis. Siin jagunevad valgud kahte põhiklassi – kiudvalgud ja globulaarsed valgud. Kiudvalgud – spiraliseerunud polüpeptiidahelad on peaaegu paralleelsed kiu teljega. Esinevad ebaharilikud struktuurid ja unikaalne AH koostis. Ei sisalda iga kord kõiki looduslikke AH, mõnikord ka ebatüüpilised AH. Mehaaniliselt tugevad, sest looduslik roll tavaliselt ehituslik. Tavaliselt lahustumatud. Globulaarsed valgud – molekulide kuju sarnaneb kerale,lahustuvad. Täidavad rakkudes tähtsaid füsioloogilisi rolle. Selgelt defineeritud tertsiaarstruktuuri
Ilmselt tuleneb see metafaasiplaadi puudumisest seentel. Kromosoomid pole mitoosi ajal kondenseerunud (pole loetavad). Tütartuumade laialitõmbamisel on tegev ainult seenele iseloomulik tuumaga assotsieerunud organell NAO (nucleous associated organelle), mis on tegev ka rakutuuma liikumisega interfaasis. Erinevalt kõrgemate eukarüootide avatud mitoosist on seentele iseloomulik suletud mitoos: jagunemine tuumamembraani säilimisega. Taime- ja loomarakus on mitoosi ajal kromosoomid tugevalt spiraliseerunud kromatiididega metafaasiplaadile koondunud (nende arv on loetav). See tagab diploidsetel organismidel genoomi stabiilsuse tütarkromatiidide lahknemisel. Neil säilib genoom tunduvalt stabiilsemana isegi diferentseerunud keharakkudes, rääkimata sugurakkude tekkeks vajalikest tuumadest, mis on ‘konserveeritud’ suguorganites või meristeemkoes (suletud paljunemissüsteem). Seente diploidiseerumisel toimub midagi samaväärset kui bakterite konjugatsioonil. Bakterite
Annab informatsiooni G-C paaride sisalduse kohta. 12. Selgitage, mida mõistetakse RNA sekundaarse ja tertsiaarse struktuuri all. Iseloomustage tRNA ja rRNA molekulide vastavaid struktuure. Kas / kuidas võivad RNA molekulides moodustuda aluspaarid? tRNA sekundaarstruktuur meenutab välimuselt ristikheinalehte, mida hoiavad koos H- sidemed. Sekundaarstruktuurid moodustavad intramolekulaarsete H-sidemetega L- kujulise tertsiaarstruktuuri. rRNA sekundaarstruktuur moodustub kaheahelalistest spiraliseerunud lõikudest (hair- pin). Tertsiaarstruktuur moodustub sekundaarstruktuuri kokkupakkimisel ribosoomide formeerumise käigus. Aluspaarid saavad tekkida tänu kõrgele ahelasiseste järjestuste komplementaarsusele. 13. Mis on ribosoomid? Selgitage, milline on ribosoomide keemiline koostis ja struktuurne organiseeritus. Ribosoomid on rakuorganellid, mille ülesandeks on valkude süntees. Ribosoomid koosnevad valkudest ja rRNA-st. Sisaldab palju kaheahelalisi spiraliseerunud lõike
levida. Harunedes võivad hüüfid moodustada laiaulatusliku võrgustiku ehk mütseeli. Mittesugulise paljunemise korral kasutatakse eoste nimetamiseks eri termineid sõltuvalt sellest kuidas(kus) nad on tekkinud: Koniid - tekivad seeneniitide tippudes või nende jagunemisel. Sporangiospoor - juhul kui levised tekivad sporangiumis: Aplanospoor - liikumatu. Zoospoor - liikumisvõimeline ühe viburiga varustatud Suletud mitoos: Seente kromosoomid on jagunemise ajal nõrgalt spiraliseerunud. Tuuma DNAkromatiin moodustab mitootilisel jagunemisel ühtse homogeense massi. Et tuumamaterjal kaduma ei läheks, selle eest kannab hoolt tuumamembraan, mis katkeb kahe tütartuuma eemaldumisel alles viimasel hetkel. Tuumade jagunemine: Kromosoomide paigutus ja jagunemine sõltub jagunemistüübist: Mitoosis jagunevad kromosoomid täpselt kaheks võrdseks pooleks, tekivad võrdsed tütartuumad. Meioosis toimub kromosoomide arvu redutseerumine ja seksuaalse reproduktsiooni käigus
orgaanilised ühendid, mille sisaldus rakkudes/ kudedes on väga madal Vitamiinid jaotatakse vesilahustuvateks ja rasvlahustuvateks Paljud vitamiinid on koensüümide lähteühenditeks (vesilahustuvad), teised osalevad ainevahetuse regulatsioonis (rasvlahustuvad) 18. Ribosoom on rakuorganell, mille ülesandeks on valkude süntees. Ribosoomid koosnevad 1/3 osas valkudest ja 2/3 rRNA-st, mis toimib toesena. Sisaldab palju kaheahelalisi spiraliseerunud lõike. Kõik ribosoomid koosnevad suurtest ja väikestest subühikutest 19. nitraadi assimileerimine kaheastmeline protsess, mille käigus nitraat taandatakse ammooniumiks. Toimub rohelistes taimedes, seentes ja bakterites. Moodustab üle 99% anorgaanilise lämmastiku omastamisest biosfääris . LOENG 24, SLAID 4!! NO3- ------ NO2 ----- NH4+ toimub aeroobses keskkonnas Orgaaniline N
küljele (tatralistel -- Polygonaceae). Idu on sagedamini sirge, näiteks jänesekapsal (Oxalis), kuid esineb ka käändunud, rõngasjaid või spiraliseerunud idusid. Seemne üheks oluliseks funktsiooniks on areneva idu varustamine toitainetega. Seemne esinemine loob seemnetaimedele olulise eelise sõnajalgtaimede ees: seemned sisaldavad
regulatsiooniga. Superspiralisatsioonile eelnevad 1- või 2-ahelalised katked. Rotatsioon heeliksiga samas suunas - paremalepöörduv/positiivne ja vastupidi vasakulepöörd/negatiivne. 82. Kromosoomid struktuur prokarüootidel. Prokarüootidel (bakteritel, viirustel) koosnevad kromosoomid ainult kahest DNA niidist (valk puudub). DNA ahelad on neil tavaliselt omavahel ühendatud algusest ja lõpust nii, et nad moodustavad rõnga. Selline rõngas on tavaliselt spiraliseerunud negatiivselt. Volditud kromosoom, 50-100 lingu e. domääni, negatiivselt superspiraliseerunud volditud kromosoom; Rnaas ja Dnaas - põhjustavad osalise lahtivoltimise; üksikahelalisi katkemisi. 83. ocDNA, cccDNA, lineaarne DNA. Konkatemeerid. cccDNA (kovalentselt suletud tsirkulaarne DNA); ocDNA (avatud ringkujuline DNA) lineaarne DNA (12 aluselised üksikahelalised "kleepuvad" otsad). Interkonversioon - ringikujuliseks kleepuvad otste abil
olemasolu. Kuigi vesinikside on ligikaudu 20 korda nõrgem kui kovalentne side, on neil 15 Maris Kallus KKS 2010 valgu molekulile tugevasti väljendunud stabiliseeiv toime. See tuleneb eelkõige vesiniksidemete väga suurest arvust. α-heeliks – kujutab endast paremale pöörduvalt spiraliseerunud polüpeptiidahelat, mida stabiliseerivad ahelasisesed, spiraali keerdude vahelised vesiniksidemed. β-struktuur – on aga kihilis-voldilise ehitusega, kus vesiniksidemed ühendavad omavahel ruumiliselt lähestikku paiknevad ühe ja sama volditud ahela kõrvuti asetsevaid osi. Peptiidahela kõrvuti paiknevad lõigud võivad olla kas ühe- või vastaassuunalised. Vastavalt sellele eristatakse β-struktuuri paralleelset ja antiparalleelset vormi. 12
Negatiivselt superspiraliseeritud DNA-s on sisuliselt keeratud DNA heeliksile vastupidises suunas vinte peale. Mis tähendab DNA heeliksi lõtvumist, kuna DNA püüab ennast stabiliseerida ning saavutada heeliksis sama samm (vabalt moodustunud DNA heeliksis on 10,4 nukleotiidi ühe pöörde kohta, sammuga 34 Å), siis DNA superspiraliseerub ehk moodustab kaheahelalisi spiraale ümber DNA heeliksi. Superspiralisatsioon tekib DNA kaksikahela keerdumisel ümber iseenda, kui sedasi spiraliseerunud DNA lahti keerata, siis DNA kaksikahel sulab kergesti lahti. Seega valkude seondumisel DNA-le on soodustatud DNA ahelate lahtisulamine, kuna DNA on juba pinges. Positiivse superspiralisatsiooni korral on DNA-le keeratud heeliksiga samas suunas vinte peale ning DNA ahelad ei sula lahti. Transkriptsiooni initsieerimiseks (samuti ka replikatsiooni) on vajalik DNA ahelate lahti sulamine ning RNAP üleminek avatud kompleksi. DNA
annaabi.ee 
