Suur kehavereringe Väike kopsuvereringe 1. Rakuline koostis 2. Reageerimine keskkonna muutustele 3. Kasvamine ja arenemine 4. Ainevahetus 5. Paljunemine 1. Bakterid üks rakk, pole tuuma, toituvad orgaanilistest ainetest (kera, pulga ja spiraalikujulised) 2. Algloomad üks rakk, toitub teistest organismidest, võib fotosünteesida, poolduvad (roheline silmviburlane, amööb, kingloom) 3. Seened hulkraksed, kübarseened ja hallitusseened, paljunevad eostega 4
ligimeelitamine) BAKTERIRAKK Bakter on eeltuumne, paljunevad pooldudes. Rakukest, membraan, tsütoplasma, ribosoom, plasmiid, vibur, pärilikkusaine(nukleoid). Jätked - kinnitumiseks Kapsel - Kaitse, et vastu seista loomse organismi kaitsemehhanismidele Spoorid - moodustavad osad bakterid ebasoodsates tingimustes Ribosoomid - varustavad rakku energiaga Bakterite kuju: - kerakujulised - kokid - pulgakujulised - patsillid - spiraalikujulised - spirillid Bakterite toitumine: - toituvad valmis orgaanilisest ainest - toodavad ise orgaanilisi aineid Aeroobsed (kasutavad energia saamiseks hapniku) ja anaeroobsed (kääritajad bakterid, ei vaja hapniku) SEENERAKK Lüsosoom, tsentrioolid, pungumise arm, ribosoomid, mitokonder, ER, tuum, tuumake, rakukest, membraan, golgi kompleks. Heterotroofne - teiste poolt toodetud orgaanilisest ainest toituvad Saprotroofsed - toituvad surnud orgaanilisest ainest (kuhikmürkel)
saali. Põhiliseks valgusallikaks olid aknad, mis asusid nelitiskupli allosas. Valgus koondus seega peamiselt kiriku idaossa (kooriruumi), tõstis seda esile ja aitas kogu kiriku sisemust siduda ühtseks tervikuks. Kiriku välisilmes oli olulise tähtsusega kuppel või läänefassaad. Läänefassaad on kahekorruseline. Seda ühendavad kitsamate ja madalamate kõrvalosadega detailid – voluudid, mis on barokkstiilile väga iseloomulikud. Nad on spiraalikujulised, lopsakad, pisut teokarpi meenutav motiiv. Mõnikord oli fassaadipind laineline, astmeline või kaarekujuline. Nii saavutati valguse ja varju ootamatuid kontraste, mis muutsid fassaadi rahutumaks. Kirik omandas ladina risti kujulise põhiplaani. Ausse tõusis ka plaanipärane linnakujundamine Kuulsamad ehitised on Rooma Peetri kiriku väljak, Talvepalee, Versailles`i ning Belvedere loss. Barokkskulptuur Skulptuurid kaunistasid nii hoonete sisemust kui ka fassaade. Olid mõeldud dekoratiivse,
Arhidektuur Itaalias ja Saksamaal *Esmajärguline kirikute ehitamine Siseruum ei jagunenud löövideks. Külglööve asendasid sageli kabeliteread. *Eeskujuks jesuiitide ordu emakirik Il Gesù(Jeesuse kirik) Roomas Giacomo da Vignola. Tähtsad maalid ja skulptuurid-taheti tekitada aukartust ja imetlust, mitte õpetada. Maalitud arhidektuuridetailid väljaspool kaunistasid voluudid- spiraalikujulised motiivid fassaadi detailid põhiliselt samad mis renessansiski **Detailid allutatud tervikule ega oma konstruktiivset ülesannet. Palju ebasümmeetriat Peetri väljak LORENZO BERNINI Saksamaa: ebaselge piir rokokooga Lõuna-Saksamaal eeskujuks Itaalia barokk rokokoo stiilis on just interjöör Würzburgi piiskopiloss . Johann Balthazar Neumann Itaalia kujutav kunst *2 suunda: naturalistlik suund Carvaggio idealistlik e akadeeemiline suund - ANNABALE CARRACCI + nõo ja vennaga
mestis ka bakterid, seega potentsiaalne ründeoht selle rühmituse poolt on pidevalt kõrge. Uurin oma kodus, millise toa ukselingil on kõige rohkem baktereid, kuna ukselingid on pidevalt kasutuses terve pere poolt. 3 Taustinfo Bakterid on suur prokarüootsete mikroorganismide domeen. Bakterid on üldiselt mõne mikromeetri pikkused, neil on suur varieeruvus kujudest/vormidest; kera-, varda- ja spiraalikujulised. Bakterid esinevad enamikes planeet Maa asunikes, kasvades mullastikus, happelistes kuumaveeallikates, radioaktiivsetes jäätmetes, vees ja sügaval maakoores, niisamuti ka elusorganismides ja laipades.1 Bakterid paljunevad põhiliselt pooldumisega, esineb aga teisigi mooduseid.2 Inimese flooras on umbes kümme korda rohkem bakteriaalseid rakke, kui inimestele omaseid rakke. Enamik bakteritest asub inimese nahal ja soolestiku mikroflooras. Suur enamus
Barokk- kirikus sai määravaks siseruum, mis ei jagunenud löövideks nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Peamised valgusallikad olid kiriku idaosas asetsevad aknad. Renessanssist võttis barokk üle kupli, samuti kõik detailid: sambad ja poolsambad, ümarkaared ja viilud jne. Suure tähtsuse omandasid taas kirikuid kaunistavad skulptuurid ja maalid. Kiriku fassadi keskosa oli kahekordne, mida ühendasid barokkstiilile iseloomulikud detailid – voluudid, spiraalikujulised, teokarpi meenutavad motiivid. Nagu barokile laiemalt, on ka ehitistele omane dünaamiline ja rahutu välimus, mida rõhutavad rohked detailid, eenduvad või kõrguvad seinapinnaosad. Kogu fassaadipind võis olla laineline, astmeline või kaarekujuline. Barokiajal jätkati Rooma Peetri kiriku ehitamist. Baroklikule meelelaadile kohaselt ehitati kiriku ette kõrge fassaadiga pikihoone. Baroklik terviku loomine puudutas ka suurte ansamblite kujundamist - kõike
Saabus kevad: päike paistab soojalt ja puud sirutavad end päikese poole. Maapind sulab ja juured ärkavad, puu mahlad hakkavad liikuma, lehepungad puhkevad. (Sirutus päikese poole ja jalaga uuristada maad, kükitada ja sirutada end pikaks, koos hoitud peopesad avanevad). “Vahtrapuu sügis” Külm näksib lehti vahtrapuult, (kikivarvul seistes näpitakse kord ühe, kord teise käega ees ülalt alla) neid keerleb, keerleb alla. (kätega ees ülalt alla spiraalikujulised liigutused) Vihm rabistab ja tõstab tuult, (käed ees ülal, sõrmede rippes liigutamine, siis käte paralleelsed lainetused ülal) uks talvele on valla. (käed laia kaarega eest kõrvale alla) Käeline tegevus Puulehekroonid Vahtra lehtedest saab teha toredaid peaehteid, kroone või lauakaunistusi. Selleks: murra esimene leht topelt kokku , tee sama teise lehega ning aseta osaliselt eelmise peale. Murra järgmine leht topelt üle eelmise ning jätka kuni oled saanud sobiva pikkuse
päevani, võivad esineda ka paaripäevased kõikumised. Östrogeenide toimel endomeetrium vohab - kasvab näärmekude, näärmed pikenevad, muutuvad väänilisteks, paraneb verevarustus. 4. Sekretsioonifaas ehk nõristusfaas - kujuneb pärast ovulatsiooni, kui munasarjas on kujunemas kollakeha, mis produtseerib tõusvas annuses progesterooni. Näärmed muutuvad väänilisteks, valendikud täituvad sekreediga, kujuneb rohkem välja kapillaaristik, veresooned pikenevad ja on spiraalikujulised. Endomeetriumi rakkude glükogeeni-, fosfori- ja kaltsiumisisaldus suureneb. Sekretsioonifaas sõltumata tsükli pikkusest kestab 13-14 päeva. Kui munarakk ei viljastunud, siis sekretsioonifaasile järgneb deskvamatsioon. http://connection.lww.com/Products/sadler/images/figurelarge2-12.jpg Ovulatsioon ja viljastumine http://stemcells.nih.gov/StaticResources/info/scireport/images/figurea2.jpg Kasutatud kirjandus: W. Nienstedt, O. Hänninen, A. Arstila, S-E
isepidurduvus(soodus käsivintside käitamisel).Puudused: madal kasutegur, mis pideval tööreziimil toob kaasa kuumenemisohu ning piiratud ülekantav võimsus. 26.Rihmülekannete liigid. Lahtine-a, kinnine-b, poolkinnine-c ja juhtrullidega ülekanne-d 27.Kettülekannete liigid. Rull ja hammasketid. Rull ketid võivad olla ühe-, kahe- või kolmeralised 28.Elastsed detailid (liigid, otstarve). 1) Vardakujulisest materjalist(varras, traat, lint, tross); -sirge teljekujuga painutatud spiraalikujulised(üleskeeratavad vedrud, rullvedrud, momendivedrud) kruvijoonekujulised spiraalvedrud(silinder, koonus, kujuvedrud) 2) Lehtmaterjalist(koorik, toru); -membraanid(tasapinnalised, gofreeritud, kumerad) sülfoonid(õmbluseta, keevitatud) toruvedrud(ühekeerulised, mitmekeerulised) 3) Bimetallvedrud Teema 2.2. Koormused, töökriteeriumid. Detailide konstrueerimise üldmetodoloogia. 1.Detailile toimivate mõjurite süstemaatika. Detaili tõrke mõiste. Tõrge on sündmus, mille
ÜHE lumemehe ära sulatas. Viis väikest lumemeest, ümarat ja paksu, lõid rõõmsalt aia ääres lumemeeste tantsu. Päike tuli välja, paitas, kõditas TEISE lumemehe ära sulatas...jne. (Käsi üleval, lehvitavad e. löövad tantsu. Tuleb päike ja üks sõrm läheb peitu e. sulas ära. Mitu jäi alles jne.) OKTOOBER Külm näksib lehti vahtrauult (kikivarvul, ülevalt alla, kord ühe, kord teise käega) Neid keerleb, keerleb alla (kätega ees ülalt alla, spiraalikujulised liigutused alla) Vihm rabistab(sõrmed rippes) ja tõstab tuult(ülal kätega liigutused) Uks talvele on valla(käed laia kaarega eest kõrvale alla). LUMEMEMM Veeretame palli(käed ees sõrmeseongus, vertikaalringid) Suure lumepalli(suur kätekaar ees ülevalt alla kokku) Lumememmele(veame silueti)teeme alguse(kükitame, põlvede haare) Veeretame palli(käed ees sõrmeseongus,vertikaalringid) Kena lumepalli(käed üles sõrmesoengusse, ringis ümber pea)
mis aitavad kinnituda teiste bakterite rakukesta rakuretseptorile. On olemas ka spetsiaalsed F-pilid, mille järgi toimub konjugatsioon. Ka bakteriofaagid kinnituvad rakukestale tänu pilidele. Viburid pikad spiraalsed proteiinid, mis kinnituvad rakuseinale. Bakterite fenotüübilisel klassifitseerimisel on nad üheks oluliseks tunnuseks. Viburites esineb proteiin flagelliin, mis moodustab silindrilisi struktuure. Viburite kuju on silinderjas või lindikujulime, harvem spiraalikujulised ja erandina ümaratel bakteritel. Paiknevad otstes või umber rakukeha. Prokarüootse ja eukarüootse raku võrdlus Omadused Eukarüoot Prokarüoot Suurus üle 10 mikrom. 0,3-20 mikrom. Tuumamembraan Olemas Puudub Genoom DNA ahelad DNA rõngasmolekul Endoplasmaatiline võrgustik Olemas Olemas
mis aitavad kinnituda teiste bakterite rakukesta rakuretseptorile. On olemas ka spetsiaalsed F-pilid, mille järgi toimub konjugatsioon. Ka bakteriofaagid kinnituvad rakukestale tänu pilidele. Viburid pikad spiraalsed proteiinid, mis kinnituvad rakuseinale. Bakterite fenotüübilisel klassifitseerimisel on nad üheks oluliseks tunnuseks. Viburites esineb proteiin flagelliin, mis moodustab silindrilisi struktuure. Viburite kuju on silinderjas või lindikujulime, harvem spiraalikujulised ja erandina ümaratel bakteritel. Paiknevad otstes või umber rakukeha. Prokarüootse ja eukarüootse raku võrdlus Omadused Eukarüoot Prokarüoot Suurus üle 10 mikrom. 0,3-20 mikrom. Tuumamembraan Olemas Puudub Genoom DNA ahelad DNA rõngasmolekul Endoplasmaatiline võrgustik Olemas Olemas
Ja veel ja veel ja veel. (pöidlad kumerduvad vastastikku) Kaks saledat daami... kaks politseimeest... kaks pisikest poissi... kaks väikest titat... (Iga kord ise sõrmed teretavad üksteist) 1.7. Turvalaule lastele Eesmärgid: arendada/õpetada sõnavara, peen motoorikat, häälimist ja foneemiteadlikkust Oktoober Külm näksib lehti vahtrapuult (kikivarvul seistes näpitakse kord ühe, kord teise käega ülalt alla) Neid keerleb, keerleb alla ( kätega ees ülalt alla spiraalikujulised liigutused) Vihm rabistab ja tõstab tuult ( käed ees ülal, sõrmede rippes liigutamine, siis käte paralleelsed lainetused ülal) Uks talvele on valla ( käed laia kaarega eest kõrvale alla) (Rekkaro, 1992) Sõbrale Vesiratas veere, veere, ojake sind aitab ( käed küünarliigesest kõverdatult vaheliti ees, käte vertikaalringid ümber üksteise) Tuuleratas keerle, keerle, tuuleke sind aitab ( sama, ringid vastassuunas)
annaabi.ee 
