Sugulise paljunemise organiks on õis. Selles paiknevad tolmukad ja emakas (või emakad). Isassugurakud moodustuvad tolmuka tolmukapeas ja munarakk emaka sigimikuosas. Sigimikus asub 1 või mitu seemnealget. Seemnealget kaitsevad seemnealgmekatted, milles on väike ava seemnepilu. Seemnealgmes on lootekott, milles arenevad 8 rakku. Neist kaks suurimat on munarakk (1n) ja keskrakk (2n). Tolmukapeas moodustuvad tolmuterad, milles valmivad viburiteta isassugurakud spermiumid (1n). Tolmlemisel väljuvad tolmuterad tolmukapeadest õietolmuna ja satuvad emakasuudmele. Seejärel areneb tolmuterast lähtuv tolmutoru. See kasvab läbi emakasuudme sigimikku, läbib seemnepilu ja jõuab seemnealgmesse. Spermiumid liiguvad mööda tolmutoru lootekotti. Üks isassugurakkudest viljastab munaraku, teine ühineb lootekoti keskraku ehk teistuumaga. Seda protsessi nimetatakse kaheliviljastumiseks
(emasgametofüüt). Sugulise paljunemise organiks on õis. Selles paiknevad tolmukad ja emakas (või emakad). Isassugurakud moodustuvad tolmuka tolmukapeas ja munarakk emaka sigimikuosas. Sigimikus asub 1 või mitu seemnealget. Seemnealget kaitsevad seemnealgmekatted, milles on väike ava seemnepilu. Seemnealgmes on lootekott, milles arenevad 8 rakku. Neist kaks suurimat on munarakk (1n) ja keskrakk (2n). Tolmukapeas moodustuvad tolmuterad, milles valmivad viburiteta isassugurakud spermiumid (1n). Õistaimede arengutsükkel Tolmlemisel väljuvad tolmuterad tolmukapeadest. õietolmuna ja satuvad emakasuudmele. Seejärel areneb tolmuterast lähtuv tolmutoru. See kasvab läbi emakasuudme sigimikku, läbib seemnepilu ja jõuab seemnealgmesse. Spermiumid liiguvad mööda tolmutoru lootekotti. Üks isassugurakkudest viljastab munaraku, teine ühineb lootekoti keskraku ehk teistuumaga. Seda protsessi nimetatakse kaheliviljastumiseks. Viljastunud munarakust (2n) ehk sügoodist areneb idu
3.2Õistaimede paljunemine : Sugulise paljunemise organiks on õis. Selles paiknevad tolmukad ja emakas (või emakad). Isassugurakud moodustuvad tolmuka tolmukapeas ja munarakk emaka sigimikuosas. Sigimikus asub 1 või mitu seemnealget. Seemnealget kaitsevad seemnealgmekatted, milles on väike ava seemnepilu. Seemnealgmes on lootekott, milles arenevad 8 rakku. Neist kaks suurimat on munarakk ja keskrakk . Tolmukapeas moodustuvad tolmuterad, milles valmivad viburiteta isassugurakud spermiumid . Tolmlemisel väljuvad tolmuterad tolmukapeadest õietolmuna ja satuvad emakasuudmele. Seejärel areneb tolmuterast lähtuv tolmutoru. See kasvab läbi emakasuudme sigimikku, läbib seemnepilu ja jõuab seemnealgmesse. Spermiumid liiguvad mööda tolmutoru lootekotti. Üks isassugurakkudest viljastab munaraku, teine ühineb lootekoti keskraku ehk teistuumaga. Seda protsessi nimetatakse kaheliviljastumiseks. Viljastunud munarakust ehk sügoodist areneb idu.
sporofüllidel. 14. Katteseemnetaimed: ehituse ja elutsükli üldiseloomustus, klassid, tähtsamad hüdrofüütide ja kaldaveetaimede sugukonnad. e. ÕISTAIMED Seemned asuvad viljalehest (või õiehtedest moodustunud pesas Mikrospoorid e. tolmuterad satuvad viljalehtede ülemisest osast tekkinud emakasuudmele ja sellest areneb isane eelleht - tolmutoru, mille kaudu spermiumid jõuavad munarakuni KAHEIDULEHELISED. (nende hulka kuulub 3/4 katteseemnetaimi) kaks idulehte idujuur areneb tavaliselt edasi peajuureks juhtkimbud varres ringina teiskasv e. jämenemiskasv kambiumirõnga abil Sugukonnad- kaheidulehelised, vesikuuselised, kuuskheinalised, ristõielised lehed enamasti sulg- või sõrmroodsed 15. Taimede osa veekogude aineringes. Taimed valmistavad lihtsamatest keemilistest ühenditest päikesevalguse abil
tetraadi. Järgnevalt tetraad harilikult laguneb. Mikrospoorid kattuvad kestadega ning siitpeale nimetatakse neid juba tolmuteradeks. 3. Mikrogametogenees. Tolmutera tuum jaguneb mitootiliselt, moodustades vegetatiivse ja generatiivse raku. Esimene neist täidab enamiku tolmuterast. Kui tolmutera satub emakasuudmele või vastavasse toitekeskkonda, moodustab vegetatiivne rakk tolmutoru. Generatiivne rakk annab mitootiliselt jagunedes kaks spermiumi. Spermiumid moodustuvad tavaliselt siis, kui tolmutera asub tolmukotis, näiteks sugukondades korvõielised ja kõrrelised. Sel juhul on valminud tolmutera kolmerakuline. Mõnes taimeperekonnas, nagu liilia, tubakas lõppeb tolmutera areng generatiivse raku moodustumisega, sel juhul jäävad tolmuterad emakasuudmele sattumiseni kaherakulisteks ning spermiumid tekivad alles tolmutorus. Idanemine: Elujõuliste seemnete idanemine algab nende pundumisest. Vee kogus, mis on selleks vajalik, on taimedel erinev
Mikrospoorid kattuvad kestadega ning siitpeale nimetatakse neid juba tolmuteradeks. 3. Mikrogametogenees. Tolmutera tuum jaguneb mitootiliselt, moodustades vegetatiivse (sifonogeense) ja generatiivse (spermiogeense) raku. Esimene neist täidab enamiku tolmuterast. Kui tolmutera satub emakasuudmele või vastavasse toitekeskkonda, moodustab vegetatiivne rakk tolmutoru. Generatiivne rakk annab mitootiliselt jagunedes kaks spermiumi (isasgameeti). Spermiumid moodustuvad tavaliselt siis, kui tolmutera asub tolmukotis, näiteks sugukondades korvõielised (Asteraceae) ja kõrrelised (Poaceae). Sel juhul on valminud tolmutera kolmerakuline. Mõnes taimeperekonnas, nagu liilia (Lilium), tubakas (Nicotiana) või tradeskantsia (Tradescantia) lõppeb tolmutera areng generatiivse raku moodustumisega, sel juhul jäävad tolmuterad emakasuudmele sattumiseni kaherakulisteks ning spermiumid tekivad alles tolmutorus.
Järgnevalt tetraad harilikult laguneb. Mikrospoorid kattuvad kestadega ning siitpeale nimetatakse neid juba tolmuteradeks. 3. Mikrogametogenees. Tolmutera tuum jaguneb mitootiliselt, moodustades vegetatiivse ja generatiivse raku. Esimene neist täidab enamiku tolmuterast. Kui tolmutera satub emakasuudmele või vastavasse toitekeskkonda, moodustab vegetatiivne rakk tolmutoru. Generatiivne rakk annab mitootiliselt jagunedes kaks spermiumi. Spermiumid moodustuvad tavaliselt siis, kui tolmutera asub tolmukotis, näiteks sugukondades korvõielised ja kõrrelised. Sel juhul on valminud tolmutera kolmerakuline. Mõnes taimeperekonnas, nagu liilia, tubakas lõppeb tolmutera areng generatiivse raku moodustumisega, sel juhul jäävad tolmuterad emakasuudmele sattumiseni kaherakulisteks ning spermiumid tekivad alles tolmutorus. Idanemine: Elujõuliste seemnete idanemine algab nende pundumisest. Vee kogus, mis on
Sugukonnad: sõnajalalised, naissteõnajalalised, kilpjalalised, osmundalised, soosõnajalalised, raunjalalised, roodjalalised, imaralised Loeng 10 28. Seemnetaimed Gametofüüt redutseerunud, pole enam iseseisev organism. Areneb sporofüüdi peal ja on ümbritsetud sporofüüdi kaitsvate reproduktiivsete kudedega. Gametofüüt sõltub toitumises täielikult sporofüüdist Viljastamiseks pole enam vaja vett, sest on tekkinud tolmuterad ja tolmutorud. Spermiumid on liikumatud, viiakse tolmuterades õhu kaudu munarakuni – tolmeldamine toimub tuule või loomade abil Seemnete teke. Sügoodist (viljastatud munarakk) areneb toitainetega varustatud embrüo ehk idu, mis on pakitud erinevate kestade vahele ja moodustab seemne. Seemnes on idu kaitstud keskkonna mõjude eest ja levimisvahendiks (asendavad eoseid). 29. Paljasseemnetaimed: palmlehiktaimed, hõlmikpuutaimed, vastaklehiktaimed, okaspuutaimed (sug
lootekoti all on ava e. mikrospüül. III jagunemisel moodustuvad rakud. 32.Gametogeneesi eripära loomsetel organismidel- meioos e. rakutuma kaks järjestikkust jagunemist toumb gametogeneesis (taimsetel sporogeneesis). 33.kaheliviljastumine-Tolmlemisel väljuvad tolmuterad tolmukapeadest õietolmuna ja satuvad emakasuudmele. Seejärel areneb tolmuterast lähtuv tolmutoru. See kasvab läbi emakasuudme sigimikku, läbib seemnepilu ja jõuab seemnealgmesse. Spermiumid liiguvad mööda tolmutoru lootekotti. Üks isassugurakkudest viljastab munaraku, teine ühineb lootekoti keskraku ehk teistuumaga.Viljastunud munarakust (2n) ehk sügoodist areneb idu. Spermiumiga ühinenud keskrakust (3n) kujuneb seemne toitekude. Kaheliviljastumise järgselt areneb sigimikus paiknev seemnealge seemneks. Viljastataxe nii munarakk kui ka tsentraalrakk. Sügoot-viljastatud munarakk 2n=2x Embrüo-loode (inimesel alates 3.elukuust hakataxe nimetama seda nii)
2n). lootekoti all on ava e. mikrospüül. III jagunemisel moodustuvad rakud. 32.Gametogeneesi eripära loomsetel organismidel- meioos e. rakutuma kaks järjestikkust jagunemist toumb gametogeneesis (taimsetel sporogeneesis). 33.kaheliviljastumine-Tolmlemisel väljuvad tolmuterad tolmukapeadest õietolmuna ja satuvad emakasuudmele. Seejärel areneb tolmuterast lähtuv tolmutoru. See kasvab läbi emakasuudme sigimikku, läbib seemnepilu ja jõuab seemnealgmesse. Spermiumid liiguvad mööda tolmutoru lootekotti. Üks isassugurakkudest viljastab munaraku, teine ühineb lootekoti keskraku ehk teistuumaga.Viljastunud munarakust (2n) ehk sügoodist areneb idu. Spermiumiga ühinenud keskrakust (3n) kujuneb seemne toitekude. Kaheliviljastumise järgselt areneb sigimikus paiknev seemnealge seemneks. Viljastataxe nii munarakk kui ka tsentraalrakk. Sügoot-viljastatud munarakk 2n=2x Embrüo-loode (inimesel alates 3.elukuust hakataxe nimetama seda nii)
diploidsete rakkudega ja paljuneb mittesuguliselt. 31.Mikro- ja Megagametogenees taimedel . Mikrogametogenees- tolmutera tuum jaguneb mitootiliselt ,moodustades vegetatiivse /sifonogeense/ ja generatiivse /spermiogeense/ raku .Esimene neist täidab enamiku tolmuterast .Kui tolmutera satub emakasuudmele või vastavasse toitekeskonda ,moodustab vegetatiivne rakk tolmutoru .Generatiivne rakk annab mitootiliselt jagunedes kaks spermiumi /isasgameeti/ .Spermiumid moodustuva tavaliselt siis ,kui tolmutera asub tolmukotis. /näit .suguk .korvõielised ,kõrrelised/ .Joonis loengus antud materjalis olemas. Megagametogenees emaraku tuum jaguneb kolm korda ,moodustades suure ,kaheksatuumalise raku- , lootekoti. 32 .Gametogeneesi eripära loomsetel organismidel. . /gameet on organismi sugurakk ,eristatakse kahte tüüpi gameete-munarakud ja seemnerakud. Paljunemine on tähtis eluvaldus ,mis jaguneb kaheks mittesuguline ja suguline paljunemine. -
See on kahe suguraku isas- ja emasgameedi ühinemine. Katteseemnetaimedel nim isasgameeti spermiumiks, emasgameeti munarakuks. * Emakasuudmele sattunud tolmutera hakkab idanema, tekib tolmutoru, mille pikkus võib ulatuda mitme sentimeetrini. Selles tekib generatiivse raku jagunemisel kaks spermiumi. Tolmutoru kasvab läbi emakasuudme ja emakakaela hõreda koe sigimiku suunas, kuni puutub kokku lootekotiga. Jõudnud munarakuni, tolmutoru tipp avaneb, vabastades spermiumid. Üks neist ühineb lootekoti teistuumaga, moodustades sügoodi (2n), teine ühineb lootekoti teistuumaga (2n), tekitades triploidse raku. Nii toimub kahekordne viljastumine, mis on iseloomulik ainult katteseeemnetaimedele. Pärast kahekordset viljastamist tekib sügoodist loode ehk embrüo (2n), triploidsest rakust endosperm (toitekude, 3n), integumentidest seemnekest, kogu seemnealgmest aga seeme. (Botaanika, lk 143) 16. KLASSIDE ÜHEIDULEHELISED JA KAHEIDULEHELISED VÕRDLUS.
Sugukonnad: sõnajalalised, naissteõnajalalised, kilpjalalised, osmundalised, soosõnajalalised, raunjalalised, roodjalalised, imaralised 27. Seemnetaimed SEEMNETAIMED Gametofüüt redutseerunud, pole enam iseseisev organism. Areneb sporofüüdi peal ja on ümbritsetud sporofüüdi kaitsvate reproduktiivsete kudedega. Gametofüüt sõltub toitumises täielikult sporofüüdist. Viljastamiseks pole enam vaja vett, sest on tekkinud tolmuterad ja tolmutorud. Spermiumid on liikumatud, viiakse tolmuterades õhu kaudu munarakuni – tolmeldamine toimub tuule või loomade abil .Seemnete teke. Sügoodist (viljastatud munarakk) areneb toitainetega varustatud embrüo ehk idu, mis on pakitud erinevate kestade vahele ja moodustab seemne. Seemnes on idu kaitstud keskkonna mõjude eest ja levimisvahendiks (asendavad eoseid). Morfoloogilised tunnused , mis toetavad seemnetaimede monofüüliat, on: ● seemnete esinemine ● puidu (sekundaarse ksüleemi) moodustumine
annaabi.ee 
