Piir mikro ja makromaailma vahel. Mikromaailm-aatomite ja molekulide ja nende koostisosade (elementaarosakeste) maailm.Makromaailm-see,mida vahetult pakuvad aistingud ja tajud,teravdatud ja täiustatud mikroskoobi või teleskoobi abil.Viimane piir,mida on silmaga näeb-Valguskiir.0,5ym.Mikromaailmas kehtivad teistsugused füüsikaseadused.Spektromeetri ehitus.Spektrite liigid. Uurides aatomitest kiirguva valgusespektrit,saame infot ka aine aatomite kohta.Valguse spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. Spektraalaparaadi põhiosax on prisma või difraktsioonivõre.Seal eralduvad erinevate lainepikkustega valguslained üksteisest.Uuritav valgus suunataxe aparaadi ossa,mida nim koolimaatorix(toru,mille ühes otsas sisenemispilu,teises koondav lääts).Valgusallikaks pilu,mille
Neeldumisspekter näitab, millise lainepikkusega valguslaineid antud aine neelab. On ka kiirgusspektri "negatiiv". Neeldumisspekter Spektromeeter goniomeeter Spektromeeter-goniomeeter on seade, kus valgus realiseeritakse elektriliselt ning lisaks on ka võimalus nurki ning kraade mõõta. Spektromeeter-goniomeeter koosneb põhiosadest: kollimaatoritoru, okulaaritoru, prisma või võre alus ning gradueeritud ketas. Täpsem info on toodud töölaual olevast spektromeetri kasutusjuhendis. Spektromeetri põhielemendiks on difraktsioonivõre G. Difraktsioonivõre on läbipaistev plaat, mis on kaetud paralleelsete läbipaistmatute ribadega. Naaberribad paiknevad teineteisest kaugusel D. Difraktsioonivõrele langeb paralleelne valguskimp. Difraktsiooni tõttu levib valgus igast pilust mitte ainult esialgses suunas, vaid ka valguse lainepikkusest sõltuvate erinevate difraktsiooninurkade all. Kui võre taha asetada koondav lääts, siis kõik need paralleelsed
2. Töö käik • Valmistada 6 erineva kontsentratsiooniga metüleensinise lahust: 2*10-4 %, 4*10-4 %, 6*10-4 %, 8*10-4 %, 1*10-3 % ja 1,5*10-3 %. • Valada lahused 50 ml mõõtkolbidesse, kus on 0,3 g aktiivsütt. Poole tunni jooksul aeg-ajalt lahuseid segada, poole tunni jooksul settida lasta. • Valmistada 6 kalibreerimislahust, mille kontsentratsioonid on 1*10-4 %, 2*10-4 %, 4*10-4 %, 6*10-4 %, 8*10-4 % ja 1*10-3 • Leida spektromeetri abil lahuste optilised tihedused. • Valmistada optiliste tiheduste põhjal kalibreerimisgraafik. • Graafiku abil leida uuritavate lahuste adsorptsioonide suurused. • Järeldada, kas Freundlichi võrrand kehtib antud värvaine adsorptsiooni kohta. 3. Praktiline osa Kalibreerimislahused: Kalibreerimisgraafik Kontsentratsioon, Neelduvus 1,1
Woodward-Fieser´i reeglid on kogum empiirilisi vaatlusi, mida kasutatakse max ennustamiseks. max on kõige intensiivsema neeldumise lainepikkus konjugeeritud orgaanilistes ühendites, nagu näiteks dieenides ja ketoonides. Ainult spektri järgi siiski ei saa teha lõplikke järeldusi mingi proovi kohta. Solvendi iseloom, lahuse pH, temperatuur, kõrge elektrolüüdi kontsentratsioon ja segavate ainete olemasolu võivad mõjutada neeldumisspektrit. Eksperimendi parameetrite (nt. spektromeetri pilulaius) varieerimine muudab samuti uuritava aine spektrit. Instrumenti, mida kasutatakse UV/Vis spektroskoopias, kutsutaks UV/Vis spektromeetriks. Instrument mõõdab proovi läbiva valguse intensiivsust (I) ja võrdleb seda valguse intensiivsusega enne proovi läbimist (I0). I/I0 suhet nimetatakse läbilaskvuseks ja seda väjendatakse tavaliselt protsentuaalselt (%T). Neelduvus (A) sõltub läbilaskvusest. UV/Vis spektromeetrit on võimalik seadistada mõõtmaks peegeldust
absorbeeriva analüüdi titrandi poolt, e)titrant ja analüüt absorbeerivad, analüüt mitte, f)sama, mis e 23. Aatomspektroskoopia meetodid (absorptsioon, emissioon ja fluorestsents). Proovi atomiseerimise meetodid aatomspektroskoopias (leek ja elektrotermiline atomiseerimine, ICP). Õõneskatoodlamp. Segavad faktoreid aatomspektroskoopias. Kuidas korrigeeritakse fooni aatomspektroskoopias? Kirjeldage induktiivselt seotud plasma spektromeetri ehitust Infrapunane ja NMR-spektroskoopia. Aatomspektroskoopia meetodid- Absorbtsioon-AAS (faas atomeerimine leegiga, elektrotermiline, hübriidide genereerimine, külmaauru meetod Hg määramiseks), induktiivselt seotud plasma(emissioon)spektroskoopia. Proovi atomiseerimine- 1)leekemissioon ja ICP: temperatuur viib aatomid ergastatud olekusse (aatomite omavaheliste põrgetega) 2)elektrotermiline-proov paigutatakse grafiit küvetti, mida
Kaetud paberid on suurema mahulisemad kui katmata paberid.Nt kui raamat on tehtud katmata paberist siis see tuleks poole paksem kui gloss paberist tehtud raamat. Valgesus ISO ja CIE Valgesus on protsentuaalne mõõt, mis näitab, kui palju valgust peegeldub paberipinnalt tagasi. Mõõdetakse kahel erineval meetodil ISO ja CIE valgesus. Mida suurem arv seda suurem valgesus. Valgesus on optiline näitaja, mis otseselt ei mõjuta trükitulemust. CIE mõõdetakse spektromeetri abil ja arvutatakse välja valgesuseks vastavalt CIE võrrandile. ISO mõõdetakse efektiivsel lainepikkusel 457nm ja volframlambi abil.Seda väljendatakse absoluutse heleduse protsentides. Mõlemal kõrge väärtus tähendab kõrget valgesust. Läbipaistvus varjata musta värvi. Läbipaistvus näitab paberilehe võimet visuaalselt varjata musta trükki selle all oleval paberil. Mõõdetakse üksiklehe (mustal taustal) peegeldusvõime ja paksu paberivirna peegeldusvõime suhtena
Detekteerimispiirid (Ca, Mn, Zn, Cd) : 0.1 ppb (1 ng/l) Proovi eeltöötlus: proovi viimine lahusesse Instrumendi funktsioonid proovi transport leeki spektraalüleminekute indutseerimine vajaliku spektrijoone isoleerimine kiirguse kasvu/kahanemise detekteerimine tulemuse esitamine Proovi transport leeki pihusti abil Atomiseerimine leegiga (FAAS).Leegi temperatuur: peab võimaldama atomiseerimist ei tohi aatomeid ioniseerida leegi asukoht spektromeetri optilise telje sihis on tähtis Soola MX atomiseerimise protsessid leegis 17 Elektrotermiline atomiseerimine (ETAAS) Grafiitküvett Kuumutamise astmed: Kuivatamine 100 C
näitasid, et Kuu lõunapooluse lähedal olevate kraatrite vallide varjus on tõepoolest jääd. Nimetatud kohtadesse ei ulatu kunagi päikesekiired, mis igal pool mujal jää kiiresti ära sulataks. Jää võiks pärineda Kuule aegaajalt langevatest komeedituumadest. "Clementine'i" saadud tulemusi kinnitas 1998. a. algul Kuu-orbiidile jõudnud USA automaatjaam "Lunar Prospector" (tõlkes "Kuu maavarade otsija"), mis oma neutron- spektromeetri abil leidis suure hulga jääd nii Kuu lõuna- kui ka põhjapooluse ümbrusest. Aeg-ajalt on tulnud vaatlejatelt teateid salapärastest sähvatustest Kuul. Kui tegemist pole just silmapettega, siis võiks põhjuseks olla pragudest eralduva gaasi helendumisega. Vulkaanilist tegevust peetakse seejuures vähetõenäoliseks. Tänaseks on kuud külastanud 6 ekspeditsiooni ja palju automaatjaamu.
Segu segatakse uhmri nuiaga ja lastakse sademel settida. Vedelik viiakse lusikaga mõõtsilindrisse, mida vähem sadet seda parem. Seda tegevust korratakse kuni sademe kohal olev ekstrakt muutub värvusetuks. Kõik ekstraktid viiakse ühte kogumisnõusse. Lõpuks määratakse kindlaks ekstrakti kogumaht. Töö toimub tõmbe all! Kasutasin pulbrilist paprikat (maitseaine). Ekstrahendiks oli oktaan. Neeldumisspektri võtmine ja spektri analüüs Enne tööle asumist tuleb tutvuta spektromeetri kasutusjuhistega. Karotenoidide neeldumisspekter mõõdetakse lainepikkuste vahemikus 350650 nm. Spektromeeter nullitakse kasutatud ekstrahendiga. Töötada võib klaasküvettidega, sest mõõtmine toimub nähtava valguse lainepikkusel. Spektrofotomeetri ekraanile joonistub uuritava lahuse neeldumisspekter. Sealt loetakse lainepikkused, kus paiknevad iseloomulikud neeldumismaksimumid (max) ja maksimumidele vastavad absorptsiooni (A) e optilise tiheduse (D) täpsed väärtused
14. Neelduvusteguri omadused Neelduvustegur sõltub: ● esialgse valguse lainepikkusest ● uuritavast ainest ● kasutatavast solvendist ja lahuse pH-st ● temperatuurist Neelduvustegur EI SÕLTU aine kontsentratsioonist. 15.UV-Vis elektronüleminekud orgaanilistes molekulides Kõik org. ühendid on võimelised neelama EM kiirgust, sest sisaldavad v alentselektrone, mida saab ergastada ja üle viia kõrgematele energiatasemetele. 16.UV-Vis spektromeetri ehitus Lambid: ● Deuteeriumi/vesinikulamp (UV ala, 160-375 nm) - pidevspekter tekib deuteeriumi elektrilisel ergastusel. Ergastatud molekul dissotsieerub vabastades UV footoni. D2 + Ee → D*2 → D’ + D” + hv ● Volframlamp (nähtav ja IR ala, 320-2500 nm) - volframi traat kuumutatakse 2870K juures. Emiteeritav kiirgus omab max intensiivsust u 1200 nm juures. Ühekiireline instrument:
b - kihi paksus või optiline teepikkus Cm - lahuse molaarne kontsentratsioon - neelduvustegur Monokromaatne valgus lainepikkusega läbib uuritava lahuse küvetti; kui uuritav lahus neelab selle lainepikkusega valgust, siis proovi läbinud valguse intensiivsus on madalam kui esialgne valguse intensiivsus; valguse neeldumine kihis on võrdeline esialgse valguse intensiivsusega P0 ja kiirgust neelavate osakeste kontsentratsiooniga. 12.UV-Vis spektromeetri ehitus Lambid - deuteeriumlamp (160-375nm) spekter tekib deuteeriumi elektrilisel ergastamisel; ergastatud molekul dissotsieerub vabastades UV footoni. Volframlamp (320-2500nm) 13.Kuidas tekib absorptsiooni spekter 14. Seletage, miks riboflaviini lahus on kollast värvi 15. Kvantitatiivne analüüs spektrofotomeetrias Tuleb valida õige: Lainepikkus - mille juures neelduvus on maksimaalne => saavutatakse maksimaalne tundlikus. Solvent - peab olema sama nii uuritavas kui ka tühiproovis.
radarmõõtmised näitasid, et Kuu lõunapooluse lähedal olevate kraatrite vallide varjus on tõepoolest jääd. Nimetatud kohtadesse ei ulatu kunagi päikesekiired, mis igal pool mujal jää kiiresti ära sulataks. Jää võiks pärineda Kuule aegaajalt langevatest komeedituumadest. "Clementine'i" saadud tulemusi kinnitas 1998. a. algul Kuu- orbiidile jõudnud USA automaatjaam "Lunar Prospector" (tõlkes "Kuu maavarade otsija"), mis oma neutron-spektromeetri abil leidis suure hulga jääd nii Kuu lõuna- kui ka põhjapooluse ümbrusest. Aeg-ajalt on tulnud vaatlejatelt teateid salapärastest sähvatustest Kuul. Kui tegemistpole just silmapettega, siis võiks põhjuseks olla pragudest eralduva gaasihelendumisega. Vulkaanilist tegevust peetakse seejuures vähetõenäoliseks. 7 Kuu asend Maa suhtes Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega
näitasid, et Kuu lõunapooluse lähedal olevate kraatrite vallide varjus on tõepoolest jääd. Nimetatud kohtadesse ei ulatu kunagi päikesekiired, mis igal pool mujal jää kiiresti ära sulataks. Jää võiks pärineda Kuule aeg-ajalt langevatest komeedituumadest. "Clementine'i" saadud tulemusi kinnitas 1998. a. algul Kuu-orbiidile jõudnud USA automaatjaam "Lunar Prospector" (tõlkes "Kuu maavarade otsija"), mis oma neutron-spektromeetri abil leidis suure hulga jääd nii Kuu lõuna- kui ka põhjapooluse ümbrusest. Aeg-ajalt on tulnud vaatlejatelt teateid salapärastest sähvatustest Kuul. Kui tegemist pole just silmapettega, siis võiks põhjuseks olla pragudest eralduva gaasi helendumisega. Vulkaanilist tegevust peetakse seejuures vähetõenäoliseks. 8 Tähtsamad Apollo lennud 40 aasta eest, 1969
"Clementine" tehtud radarmõõtmised näitasid, et Kuu lõunapooluse lähedal olevate kraatrite vallide varjus on tõepoolest jääd. Nimetatud kohtadesse ei ulatu kunagi päikesekiired, mis igal pool mujal jää kiiresti ära sulataks. Jää võiks pärineda Kuule aegaajalt langevatest komeedituumadest. "Clementine'i" saadud tulemusi kinnitas 1998. a. algul Kuu- orbiidile jõudnud USA automaatjaam "Lunar Prospector" (tõlkes "Kuu maavarade otsija"), mis oma neutron-spektromeetri abil leidis suure hulga jääd nii Kuu lõuna- kui ka põhjapooluse ümbrusest. Aeg-ajalt on tulnud vaatlejatelt teateid salapärastest sähvatustest Kuul. Kui tegemist pole just silmapettega, siis võiks põhjuseks olla pragudest eralduva gaasi helendumisega. Vulkaanilisttegevust peetakse seejuures vähetõenäoliseks. Foto Maa ja Kuu opik.obs.ee/osa2/ptk04/box01.html opik.obs.ee/osa2/ptk04/box02.html
elektrivoolu suuruse muutmisega projektsioonläätse poolis. 28. Mis ülesanne on elektronide detektoril? Saada elektronkujutis. 29. Missugused erinevused on SEM ja TEM kolonnide ehitustes? SEM kolonnis tekitatakse kujutis sünkroonselt monitoril. TEM kolonnis tekib kujutis fluorestseeruvale ekraanile. Kujutise suurendamine toimub objektiiv- ja projektsioonläätsede abil. Röntgenmikroanalüüs (materjali võib kasutada) 37. Kirjeldage energiadispersioon spektromeetri tööpõhimõtet. Enegiadispersioonspektromeetria on analüütiline tehnika, mida kasutatakse uuritava aine keemiliseks iseloomustamiseks elementide kaupa. Primaarsete elektronidega aine pommitamisel väljub sellest kindla energiaga röntgenkiirgus, mis on üheselt seotud aine koostisse kuuluvate keemiliste elementidega. 38. Kirjeldage röntgenkiirguse tekkemehhanismi. Skäneerivas elektronmikroskoobis on aine pommitamisel elektronidega üheks tulemuseks
kaksikteleskoobi abil. Pärast ülikooli ja enne aspirantuuri olin kolm aastat töötanud Tartu Ülikooli niinimetatud Lunoidijaamas. Tegin seal satelliitide positsioonide määramist tähtede suhtes. Ühtlasi kavandas Charles Villmann sel ajal kosmosest helkivate ööpilvede uurimist ja värbas mind ka sellesse töösse. Maapealsete vaatluste osas oli kesksel kohal Põhjamaades senini suurima peegliläbimõõduga pooleteist meetrise teleskoobi valmimise taganttõukamine ja sellele spektromeetri muretsemine. Mõlemate ehitamine käis Leningradi Optika- Mehaanika tehases. Telekoop valmis observatooriumi ehituse teise järgu raames. Peale teleskoobi torni (1975) valmis Tõraveres 1974. aastal niinimetatud kombinaathoone. Alumisel korrusel paiknes majandusosakond ja ülemistel olid korterid. Kõige ülemine, kuues korrus, tegutses võõrastemajana. Hoone külge olid ehitatud kauplus ja söökla. Samuti kinosaal. Pärast iseseisvumist töötasid sööklas ja kinosaali ruumides
ameerika automaatjaama "Clementine" tehtud radarmõõtmised näitasid, et Kuu lõunapooluse lähedal olevate kraatrite vallide varjus on tõepoolest jääd. Nimetatud kohtadesse ei ulatu kunagi päikesekiired, mis igal pool mujal jää kiiresti ära sulataks. Jää võiks pärineda Kuule aegaajalt langevatest komeedituumadest. "Clementine'i" saadud tulemusi kinnitas 1998. a. algul Kuu-orbiidile jõudnud USA automaatjaam "Lunar Prospector" (tõlkes "Kuu maavarade otsija"), mis oma neutron-spektromeetri abil leidis suure hulga jääd nii Kuu lõuna- kui ka põhjapooluse ümbrusest. Kuu tagumine külg 7 Kuu reljeef Kuu põhivärvus on tumehall, mõnevõrra on ka rohekaid ja pruunikaid toone. Kuu pinnal täheldatavaid tumedaid laike nimetatakse meredeks ja heledamaid piirkondi mandriteks.
laboratooriumi spektromeetrit SDL-1, mis on valmistatud praeguse St.Peterburgi tehases LOMO, varustades ta päikest jälgiva ja kiiri laboratooriumile tsölostaat peeglisüsteemiga. Et tegemist on skanneeriva spektromeetriga, siis registreeritakse atmosfääri läbinud päikese ultraviolettkiirguse spektrid, kust teatud lainepikkuste paarid el (näiteks 305,5 ja 325,4 nm9 saadavate näitude suhe võimaldab arvutada osoonikihi paksuse. Vähem tagajärjekad on hajukiirguse mõõtmised seniidist. "Spektromeetri komplekti suhtelise spektraaltundlikkuse leidmiseks kasutati USA standardiameti NIST primaaretaloniga seotud etalonlampi DXW. Mitmesugustel eksperimenditehnilistel põhjustel ei saa aga ei saa komplekti absoluutset tundlikust lain epikkuste piirkonnas 300 nm määrata praegu täpsemalt kui 20%, mistõttu maapinnale jõudva naha punetust põhjustava ultraviolettkiirguse mõõtmine nõuab etalonbaasi olulist täiendamist." (Kübarsepp, Pehk, Veismann) Katsemõõtmistega
annaabi.ee 
