Struve järglased jätkasid kaksiktähtede uurimist ja kataloogi täiendamist. Nüüdiseks on kataloogis juba 20 000 kaksiktähe paari. Mõned uurijad on veendunud, et mitmikuid on vähemalt 90% ja üksikud on vaid planeedisüsteemi päikesed, mitmiktähest lahtipääsenud jooksikud või ühtesulandunud kunagised kaksikud. Tähtede seas on üksikuid suhteliselt niisama palju kui inimeste seas on kaksikuid. Kuna kaksikuid on palju, tuleb neid klassifitseerida. Olemas on visuaalsed kaksikud, spektraalsed kaksikud, varjutusmuutlikud kaksikud ja lähiskaksikud. Visuaalsed kaksikud 2 Palja silmaga nähtavate tähtede hulgast on umbes 20 protsenti tuntud kui visuaalsed kaksik- või mitmiktähed. Pea kõik heledad tähed on visuaalsed kaksikud või mitmikud. Visuaalsete kaksiktähtede komponendid on teleskoobis nähtavad kahe lähestikuse
kus löövad välja metalli aatomeid. Katoodi aine aurustub, atomiseerub, ergastub ja seejärel relakseerub ning kiirgab footoneid, andes iseloomuliku kitsa monokromaatse valgusspektri. Aatomite neelduvusjooned on äärmiselt kitsad (0.001 nm) ja seetõttu tavaliselt erinevate elementide neelduvusjooned ei kattu. See määrab meetodi ülihea selektiivsuse! 23.Atomisatsioon leegis 24.Absorptsiooni mõõtmise segajad AAS-s Spektraalsed: ● Spektraalsed interferendid (muu elemendi kiirgus või leegis olevate oksiidide, solvendi jms neeldumine). Kõrvaldamiseks valitakse ergastuse lainepikkus, kus segamine puudub. Keemilised: ● Leegis mitte dissotsieeruvate ühendite tekkimine. ● Ionisatsioon (Ba, Ca, Sr, K, Na). Kõrvaldatakse reagentidega, mis seovad segajat tugevamini kui analüüt. Ionisatsioon kõrvaldatakse ionisatsioonsupressori abil. 25.Luminestsentsspektroskoopia põhimõte
pihustatakse; Suunatakse leeki (ehk "küvetti") kus lahus aurustub ja atomiseerub => aatomid jäävad oma normaalsele energiatasemele ehk põhiolekusse. Valgusallikast (ehk õõneskatoodlambist) tulev kiirgus läbib leeki, kus vastava elemendi aatomid absorbeerivad kiirgust, mille käigus lähevad aatomid ergastatud olekusse. Leegis neelavad vabad aatomid välise allika energiat. 20.Absorptsiooni mõõtmise segajad AAS-s Spektraalsed: Spektraalsed interferendid => muu elemendi kiirgus või leegis olevate oksiidide jms neeldumine. Nende kõrvaldamiseks valitakse ergastuse lainepikkus, kus segamine puudub. Keemilised: Leegis mitte dissotseeruvate ühendite tekkimine; Levinum juhtum on kaltsium- ja strontsiumfosfaatide teke. Ionisatsioon (Ba, Ca, K). Need kõrvaldatakse reagentidega, mis seovad segajat tugevamini kui analüüt. Ionisatsioon kõrvaldatakse ionisatsioonsupressori abil. 21.Luminestsentsspektroskoopia põhimõte
gravitatsiooniliselt seotud. Nad tiirlevad ümber ühise massikeskme või väiksem ka ümber suurema või kui neid on mitu, siis kõik ümber ühise massikeskme, või kolmas ümber kahe ühesõnaga moodustavad ühise süsteemi. Suhteliselt lähestikku. Enamik tähti on kaksiktähed. Liigitatakse vastavalt sellele, kuidas avastatakse. 1)visuaalsed avastatakse teleskoobi abil, tiirlemisperiood ja kaugus tehakse kindlaks. 2)Spektraalsed avastatakse spektrite järgi. Tehakse kindlaks spektrijoonte perioodilise nihkumise või kahestumise järgi. Doppleri efekt. 3)Varjutusmuutlikud tähepaari heledus perioodiliselt muutub. · Muutlikud tähed tähe heledus tõeliselt muutub. Pulseeruv täht tähe heledus muutub kindla perioodiga. Toimuvad protsessid tähe sees paisub, tõmbub kokku jne. Üldjuhul on nad hiidtähed. Jaotatakse vastavalt perioodi (pulseerimis) pikkusele
Struve järglased jätkasid kaksiktähtede uurimist ja kataloogi täiendamist. Nüüdiseks on kataloogis juba 20 000 kaksiktähe paari. Mõned uurijad on veendunud, et mitmikuid on vähemalt 90% ja üksikud on vaid planeedisüsteemi päikesed, mitmiktähest lahtipääsenud jooksikud või ühtesulandunud kunagised kaksikud. Tähtede seas on üksikuid suhteliselt niisama palju kui inimeste seas on kaksikuid. Kuna kaksikuid on palju, tuleb neid klassifitseerida. Olemas on visuaalsed kaksikud, spektraalsed kaksikud, varjutusmuutlikud kaksikud ja lähiskaksikud. Muutlikud tähed Muutlikud tähed on laiemas mõttes igasugused tegeliku või näiva heledusmuutlikkusega tähed. Näiv muutlikkus on iseloomulik kaksiktähtedele. Muutlikud tähed on tähed, millede heledus märgatavalt muutub aja jooksul, harilikult perioodiliselt - kindla ajavahemiku järele muutudes heledamaks, siis jälle nõrgemaks. Üldiselt eristatakse pulseerivaid ja eruptiivseid mitmikäthti
Vastuvõtjaga. Taimkatte heledus oleneb vaatesuunast: eri suundades muutub valgustatud ja varjus olevate lehtede jm taimeelementide vahekord. Kaldu vaadates domineerivad ülemised taimkatte kihid, mis reeglina rohkem valgustatud; kiiresti muutub valguse ja varju vahekord päikesekiirguse otse tagasihajumise suuna ümbruses (hot spot). Kaldu vaadates on näha vähem mulda või alumist taimkatte kihti, mille spektraalsed peegeldumisomadused erinevad. Lehtedelt peegeldumine ei ole igas suunas samasugune (lehed ei vasta nn Lamberti pinnale), selgelt eristub lehepinnalt vahakihilt peegeldunud komponent, ka on reeglina taimelehe peegeldumine suurem kui läbipaistvus (eriti spektri nähtavas osas). Kaks peamist aspekti taimkatte kaugseires seoses heleduskordaja suundolenevusega: - Kuna paljud kosmilised skannersüsteemid mõõdavad eri vaatenurkade all, siis tuleb tulemuste
enamik plastikuid neelavad UV kiirgust, mistõttu on nende kasutusala piiratud nähtava valguse lainepikkustega. Valmistatud on ka spetsiifilisi instrumente. Nende hulka kuuluvad näiteks spektromeetrid, mis on ühendatud teleskoopidega, et mõõta astronoomilisi karakteristikuid. UV/Vis nanospektromeetritega saab ilma küvettideta mõõta väga väikeseid proovi koguseid (alates 0,3 µl). I osa Kvalitatiivne analüüs Eesmärgid: 1. Aine spektri mõõtmine ja iseloomustamine. Spektraalsed maksimumid ja miinimumid. 2. Uurida, kas aine spektrinäitu saab ennustada teades aine värvi. 3. Uurida, kas aine spektrinäit sõltub keskkonna pH-st. 4. Uurida, kas aine värv on mono või polükroomne kasutades spektrinäitu. Lahused: HCL, Na karbonaat, dest. vesi, indikaatorid ff ja mp Töö käik 1. Lahuste valmistamine Esimene lahus- Na2CO3 Teine lahus - Na2CO3 juurde lisada 3-4 tilka ff-i Kolmas lahus- Na2CO3 ja ff segu tiitrida üle HCl
kohta teabe kogumine vahenditega, mis on objektist eemal. Peamiselt moodetakse aluspinnalt peegeldunud voi kiirgunud elektromagnetkiirgust. Moodetud kiirguse andmed teisendatakse seejärel andmete kasutajale vajalikeks suurusteks. Tuntumad Maad uurivad satelliidid- Elektromagnetkiirguse lainepikkusteskaala- spektri nähtav piirkond, lähisinfrapunane spektripiirkond, soojusliku infrapunase piirkond, mikrolainepiirkond raadiolainepiirkond. kaugseire mootmised erinevates spektrivahemikes- spektraalsed signatuurid- aluspinna SS defineeritakse kui spektri lühilainelises piirkonnas kindla spektraalse lahutusvoimega moodetud heledusena, tavaliselt normeerituna etalonpinna, ideaalse hajutaja suhtes, ehk heleduskordaja spektrina passiivne kaugseire- Passiivses kaugseiresüsteemis votab lennukile voi satelliidile paigutatud kaugseireinstrument vastu aluspinnalt peegeldunud voi kiirgunud kiirgust ja registreerib seda kindlas lainepikkuste vahemikus.
ruumikiirus on 140 km/s. Füüsikalised parameetrid 1. Millised on tähtede temperatuurid? · O -- ülikuumad (T > 30 000 K) tähed · B -- Kuumad (T > 20 000 K) tähed · A -- Vana klassifikatsiooni põhiklass, T = 10 000 K · F -- T = 8000 K · G -- T = 6000 K (Päikese temperatuur) · K -- T = 4000 K · M -- T = 3000 K ja vähem Neid nimetatakse ka spektri põhiklassideks (7 põhiklassi). Spektraalsed karakteristikud 1. Mis on tähespekter? · Pideva spektri olemasolu näitab, et tähe kiirgav pind koosneb täielikult ioniseeritud plasmast, mille kiirgusspekter sõltub ainuüksi temperatuurist. · Neeldumisjoonte tekkekohaks peab olema tähe atmosfäär; et seal on näha nii ioonide kui neutraalsete aatomite (ja isegi molekulide) spektrijooni, peab temperatuur tähe pinnast eemaldumisel kiiresti alanema.
Nii Liechtensteini tööde lihtsus on ainult petlik asi. Igaüks neist kunstnik tegi kaua ja hoolikalt. Ta otsis õiget motiivi ja tegi visandit, pärast, ta viib pilte suure riiele, diaprojektori kasutades, ja hakkab ettevalmistada sabloone. Loodud pilt on mitu korda suurem kui originaal oli. Esmased spektraalsed värvid - punane, kollane ja sinine, järsult piiratud mustadena - olid tema favoriidid. Liechtenstein saavutab tugevat muljet avatud särava värvi tänu . Ma armastan tema tööd sellise sundimatu emotsionaalsuse eest. -8-
Fotomeer seade, mille abil saab määrata tähe poolt Maal põhjustatud valgustatust. Doppleri efekt Keha eemaldudes on lained väljavenitatud ja keha vaatleja suunas tulles surub kokku kaineid. Eemaldudes on keha punasem ja lähemale tulles sinisem. Tähtede füüsikalised parameetrid Tähe läbimõõtu saab hinnata temperatuuri ja kiirgusvõime kaudu. Mass. Saab leida siis, kui tähel on kaaslane. Siis saab leida Newtoni gravitatsiooniaseaduse läbi. Spektraalsed karakteristikud Kõige rohkem informatsiooni tähtede kohta saame spektrianalüüsist. Tähti liigitatakse nende spektri järgi. Neeldumisspekter koosneb tumedatest neeldumisjoontest. Joonte lõhustumine määrab magnetväla tugevust. Spektrijoonte ühesugune laienemine väljendab pöörlemist. Tekib punanihe ja sininihe Tähtede füüsika Hr diagramm(Hertzsprungi-Russelli diagramm). Iga tähe asukoht graafikul vastab tema spektriklassile ja heledusele.
kuumutatakse elektrovooluga; kuumutamise astmed: kuivatamine 100C, orgaanilise aine pürolüüs 600C, atomiseerimine 2400C Õõneskatoodlamp- lampi on monteeritud anood ja määratavast metallist või selle sulamist valmistatud katood. Lamp on täidetud madalal rõhul oleva inertgaasiga (Ar, Ne). Lambi kütmisel pingeallikast katoodi aine aurustub, atomiseerub ja ergastub , andes antud elemendile iseloomuliku valgusspektri. Segavad faktorid- spektraalsed segajad puuduvad, küll on olemas keemilised: mitte dissotseeruvad ühendid, elemendi ioniseerumine; mittekeemilistest segajatest võib esineda pindpinevuse ja viskoossusega kaasnevat lahuse imemiskiiruse muutumist, mis võib oluliselt muuta aatomite kontsentratsiooni leegis. Fooni korrigeerimine- ICP- kvartstoru ota ümber on mähitud pool, läbi mille voolab vahelduvvool; kvarsttoru on
ulis d id Nimetus gamma X-kiirgus UV-vis infrapunane mikrolained raadiolained Lainepikkus 10-13...10-11 10-11...10-8 10-8...10-6 10-6...10-4 10-4...10-1 10-1...101 [m] Aatomite energianivood Kvantarvud n=1,2,3,... peakvantarv l=0,...n-1; tähistus s,p,d,f, orbitaalne kvantarv m=-l,...,l; magnetkvantarv s=-1/2, 1/2; spinn spektraalsed seeriad 1s, 2s, 3s,... S 2p, 3p,...P 3d,...D Molekulide energianivood Molekulide energiad esitatakse sôltuvusena aatomitevahelisestkaugusest molekulis Molekul ergastatakse madalamalt nivoolt kôrgemale, nii, et aatomitevaheline kaugus ei muutu. Kôrgemal nivool toimub kiirgusvaba relaksatsioon potentsiaali miinimumini, kust edasine energia antakse ära fluerestsentsina. Fluerestsentsspekter on
CORINE maakattetüüpide kaart. CORINE Land Cover ehk CORINE maakate, lühendatult CLC, on ühtse metoodika alusel koostatud andmebaas, kuhu kogutakse ruumiandmeid Euroopa maakatte kohta. Selle abil saab vaadata kaardistatud ala maakatet, seal toiminud muutusi, teha ruumianalüüse, koostada trende jm. mõõtkava 1:100 000; Kaugseire. Kaugseire mõiste. Kaugseire üldised põhimõtted. Elektromagnetkiirguse lainepikkuste skaala, mõõtmised spektris. Spektraalsed signatuurid. Lahutusvõime ehk resolutsioon. Ajaline lahtusvõime. Kosmilise kaugseire aparatuur (passiivsed skannersüsteemid, Aktiivsed süsteemid. Satelliidipilt kui teatud füüsikalise mõõtmise tulemus. Olulisemad skannersüsteemid (Landsat, SPOT, MODIS, IKONOS jne). Kaugseirepiltide analüüs. Kaugseire põhiülesanded. Kaugseire võimalikud rakendused maastikuökoloogias ja seires. Lidari rakendused. Droonid maastikuökoloogias. Süsiniku aineringe. Lämmastiku aineringe
20 Siiri Velling (Tartu Ülikool), 2011 Pb analüüs grafiitküvetis AAS-ga Kvantitaiivseks analüüsiks rakendatakse Beeri seadust, kuigi tulemuste linaarsus võib esineda kitsas kontsentratsioonivahemikus. Lisaks on muutuvate parameetrite arv küllalt suur, mistõttu tasub kaliibrimisgraafikut sageli teha. AAS segavad mõjud Spektraalsed häired muud leegis olevad osakesed neelduvad Spektraaljooned võivad kattuda või on neeldumisjooned liiga laiad Keemilised leegis esinevad tasakaalud, mõni aatom võib leegis minna muusse vormi (nt ioniseerub või mood. oksiidi) Vastu aitab: tööparameetrite varieerimine, spektrokeemilised puhvrid : vabastavad agendid kaitsvad agendid
kineetiline. Taoliste gaaside segus on individuaalsete gaaside rõhk sõltumatu ja additiivne, p1 + p2+ pi = psum. (Daltoni seadus). Universaalne gaasi seadus seob ideaalgaasi rõhu, mahu, temperatuuri ja hulga valemis PV = nRT, kus R on nn. universaalne gaasikonstant. Puhastele ainetele on omased teatud kindlad füüsikalised konstandid, näit. sulamis- ja keemistemperatuur, aururõhk, lahustuvus teatud lahustites, spektraalsed omadused. Need omadused,s.h. faasimuutuste temperatuurid iseloomustavad jõude, mis antud faasis toimivad osakeste vahel Keemisele ja kondenseerumisele suletud nõus on omane dünaamiline tasakaal, mille asend on määratud temperatuuri ja rõhuga anumas. Kui aine muudab oma olekut, siis soojus kas eraldub või neeldub. Vesi temale omaste tugevate vesiniksidemete tõttu on efektiivne soojuse siduja. Viimast omadust iseloomustab aine soojusmahtuvus. 2) Lahused ja dispersioonid
tavaline, Muutuvate parameetrite arv on küllalt suur seetõttu tuleb uus kalibreerimisgraafik teha iga päev. Selektiivsus AAS analüüsil: Aatomite neeldumisjooned on väga kitsad (0.002 .. 0.005 nm), seetõttu esineb harva olukordi, kus erinevate elementide jooned kattuvad, kui see siiski juhtub, siis peaaegu alati on võimalik leida uuritava elemendi jaoks selline lainepikkus, kus segaja ei sega. Segavad mõjud AAS analüüsil: Spektraalsed - põhjustatud muude leegis esinevate osakeste neeldumisest ( Joonte kattumine (harv); Molekulaarsete osakeste esinemine leegis, mis annavad laiu neeldumisjooni; Keemilised - põhjustatud leegis esinevatest tasakaaludest, põhiliselt väljenduvad selles, et mõni aatom kaob leegist mingisse muusse vormi: ioniseerib, moodustab oksiidi. 157. Aatom-massispektromeetria Ehk ICP-MS elemendi aatomeid määratakse massispektromeetriliselt. Ioonid tekitatakse enamasti induktiivseotud plasmas
annaabi.ee 
