Kreeka lüürika ja teater Kreeka lüürika Lüürika eelkäijaks rahvalaul. Nimetus lüürika tuli keelpillist lüüra. Sisu on ülistus elule, elutervele jõule ja armastusele. Zanriliselt jaguneb eleegiaks, jambograafiaks ja meelikaks. Eleegia Eleegia kaebelaul, hiljem mõtisklev luuletus sõjasündmustest, poliitikast, armastusest. Eleegia viljelejad spartalane Tyrtaios, riigimees Solon, palgasõdur Archilochos. Jambograafia Jambograafia hõlmab poleemilisi, pilkelisi ja pahesid piitsutavaid luuletusi. Esimene silp lühike, teine pikk. Rajajaks peetakse Archilochost. MEELIKA Meelika jaguneb monoodiliseks ja koorimeelikaks. Monoodiline meelika poliitilised, sõja,armastus ja veinilaulud. Esindajaks Alkaios. Koorimeelika arenes SpartasHümnid, epiniikion, ood. Nimekaim esindaja Pindaros. SOLon Solon Atika poeet, kaupmees, rändur, poliitik
Ateenas pandi poisid erakoolidesse, kus õpiti eelkõige lugemist, kirjutamist, muusikat, tähtsamaid kirjandusteoseid ja retoorikat. Viimane oli eriti oluline, et kodanik suudaks ennast Rahvakoosolekul selgesti ja arusaadavalt väljendada. Spartas seevastu peeti oluliseks lühikest ja täpset kõnet, mida tuntakse lakoonilise kõnena. Sellest tuleneb ka mentaalne erinevus ateenlase ja spartalase vahel – ateenlane räägib palju ja spartalane väga lühidalt ja konkreetselt. Spartas pöörati hariduse vaimsele küljele suhteliselt vähe tähelepanu ning ei peetud kõige oluliseks elementaarseid lugemis- ja kirjaoskuseid, vaid sõjalist väljaõpet. Kuigi lugeda ja kirjutada pidid oskama ka spartalased, sest sõjaväes tuli kirjalikest käskudest aru saada. Mentaliteetide erinevust näitab ka see, Spartas ei peetud kultuuri eriti oluliseks, kuigi mõlemas riigis tegeldi kunstiga. Sparta kunst oli range (nagu spartalase kasvatuski),
Salamise lahingus ühte laeva käsutanud krotonlase Phayllose kohta ütleb epigramm" "Ta hüppas viis jalga üle viiekümne, kuid heitis ketast viis jalga alla saja." Selle epigrammi muistsed kommenteerijad informeerivad meid, et hüppekast oli tavaliselt ette nähtud viiekümne jala pikkuste hüpete jaoks ning et sellest kaugemale hüpates ja kõvale pinnale maandudes murdis Phayllos jala. Teise teadaoleva hüppe, mis oli viiekümne kahe jala pikkune, sooritas spartalane Chionis, staadionijooksu ja diaulose võitja kolmedel Olümpia mängudel aastate 664 ja 656 vahel e.m.a. Märkimist väärib, et hoolimata sellest võimsast hüppest, mis enne Phayllose oma oli arvatavasti parim, ei olnud isegi Chionise- taoline hiilgav jooksja suuteline võitma viievõistlust; ilmselt ei olnud ta kettaheitja, odaviskaja ega maadleja. Üks kreeka kaugushüpesse puutuv veider asjaolu on see, et Philostratose andmeil peeti seda
õigusteta klasse ohjeldada suudetaks. Seega võis Ateenas tänu piisavalt suurele(, kuid tänapäeva mõistes siiski väikesele) kodanike kihile tekkida demokraatia, kus oli õigus riiki valitseda kõigil rohkem kui 20-aastastel kodanikel. Sparta oli aga lausa sunnitud kindlale diktatuurile. Toodi ohvriks spartalaste mugavus, et treenida üliosavaid sõdureid, kes juba alates 7. eluaastast barakkidesse võitlust õppima läksid. Neile anti raudne kasvatus. Spartalane oli väärikas, kuid puudusega harjunud ning kõrgesti distsiplineeritud. Loodi tugevuse, brutaalsuse ja halastamatuse reputatsioon, nii et ükski linnriik neid rünnata ei julgenud. Totalitaarses Spartas keskenduti lahingukunsti, eriti inimese kehalise võimekuse täiusele, mis jättis vähe ruumi muude eluvaldkondade viljelemisele. See aeglustas Sparta vaimset arengut, samas aga kaitstes riiki agressorite eest. Demokraatlikus Ateenas mõteldi aga rohkem kodanike mugavuse ja kultuuri
Hõbedakaevandused. Ateena oli käsitöökeskus. Seal oli üks suuremaid savinõude töötlemise keskusi. · Lõuna-Kreeka e Peloponnesos tasane ala, ideaalne teraviljakasvatamiseks. Nisuga varustati kogu piirkonda. Käsitöö, kaubandus ja meresõit olid nõrgal tasemel. Korintos oli käsitöökeskus. Kokku nim neid Sparta riigiks. Eluiga oli u 40 aastat. 30-aastane oli täisealine. Kui spartalane sündis, siis viidi ta Gerontide nõukogu ette. Nemad otsustasid elu või surma. Kreeka ajaloo periodiseering. 1. Kreeta-Mükeene periood: 12. saj eKr, 2 keskust, 2 eri kultuuri: · Kreetal polnud ühtegi vaenlast, laevastik oli Vahemere tugevaim. Kaitseehitisi polnud vaja. Kogu raha läks kunsti ja kultuuri arendamiseks. Kunstis puudus jahi ja sõjapidamise motiiv. Metsloomi saarel ei olnud.
Viimatinimetatu eest kaitstakse end korralike relvade ja heade sõpradega; ja alati, kui on olemas korralik sõjavägi, on olemas ka head sõbrad; ning kui just vandenõu pole siseolukorda segadust külvanud, jääb see ikka kindlaks ja püsivaks, kui välisolukord püsib muutumatuna 42. Ja isegi selle muutudes peab valitseja - kui ta {on elanud ja korraldanud} 43 oma valitsemise nii, nagu kirjeldasin ja kui ta ise hooletuks ei muutu - ikka vastu mis tahes rünnakule, nagu spartalane Nabiski, kellest kõnelesin eespool. 5. Mis puutub aga alamatesse - kui välisolukord jääks muutumatuks -, siis tuleb valitsejal karta, et nad vargsi tema vastu mõnd vandenõu ei sepitseks - selle eest on valitseja piisavalt kindlustatud, kui ta hoidub sattumast vaenu või põlguse alla ning hoolitseb selle eest, et kodanikud oleksid temaga rahul; nagu eespool pikemalt jutuks oli, tuleb valitsejal seda tingimata silmas pidada. Üheks tõhusamaks abinõuks, mis
Viimatinimetatu eest kaitstakse end korralike relvade ja heade sõpradega; ja alati, kui on olemas korralik sõjavägi, on olemas ka head sõbrad; ning kui just vandenõu pole siseolukorda segadust külvanud, jääb see ikka kindlaks ja püsivaks, kui välisolukord püsib muutumatuna. Ja isegi selle muutudes peab valitseja - kui ta {on elanud ja korraldanud} oma valitsemise nii, nagu kirjeldasin ja kui ta ise hooletuks ei muutu - ikka vastu mis tahes rünnakule, nagu spartalane Nabiski, kellest kõnelesin eespool. 5. Mis puutub aga alamatesse - kui välisolukord jääks muutumatuks -, siis tuleb valitsejal karta, et nad vargsi tema vastu mõnd vandenõu ei sepitseks - selle eest on valitseja piisavalt kindlustatud, kui ta hoidub sattumast vaenu või põlguse alla ning hoolitseb selle eest, et kodanikud oleksid temaga rahul; nagu eespool pikemalt jutuks oli, tuleb valitsejal seda tingimata silmas pidada. Üheks tõhusamaks
Viimatinimetatu eest kaitstakse end korralike relvade ja heade sõpradega; ja alati, kui on olemas korralik sõjavägi, on olemas ka head sõbrad; ning kui just vandenõu pole siseolukorda segadust külvanud, jääb see ikka kindlaks ja püsivaks, kui välisolukord püsib muutumatuna 42. Ja isegi selle muutudes peab valitseja - kui ta {on elanud ja korraldanud} 43 oma valitsemise nii, nagu kirjeldasin ja kui ta ise hooletuks ei muutu - ikka vastu mis tahes rünnakule, nagu spartalane Nabiski, kellest kõnelesin eespool. 5. Mis puutub aga alamatesse - kui välisolukord jääks muutumatuks -, siis tuleb valitsejal karta, et nad vargsi tema vastu mõnd vandenõu ei sepitseks - selle eest on valitseja piisavalt kindlustatud, kui ta hoidub sattumast vaenu või põlguse alla ning hoolitseb selle eest, et kodanikud oleksid temaga rahul; nagu eespool pikemalt jutuks oli, tuleb valitsejal seda tingimata silmas pidada. Üheks tõhusamaks abinõuks, mis
poliitikat ja religiossete toimingutega. Helootide õiguslikolukord segane. Ateenlasi ajas segadusse see, kuid orjad said olla kreeklased ( heloodid olid koralikud mittevõõrad) ning ka see kui Messenia orjad vabanesid massiliselt. Heloodid jäid täielikult kohalikuks elanikkonnaks. Neid ei tohtinud müüa või vahetada vaid võis loovutada vaid koos maaga, eraldi maast ei tohtinud heloote müüa. Vabastada võis heloote, kuid sellele pidi samuti eelnema rahvakoosolek. Ükski spartalane ise ei võinud heloote tappa, kuiig neid võis anda spartalaste käsutusse. Kui heloote oli vaja tappa, siis see oli kohtulikult otsustatud( nt ülestõusu karistuseks). Ka spartalastel võisid olla ka orjad ateena mõistes, kuid nende osakaaloli väga väike. Heloodid olid talurahvas, elasid perekondlikku elu. Oma vara omamine oli samuti tavaline. Neil oli pigem külaline kollektiivne elu, kuigi neis külades olid siiski mingi järelvalvajad, kes neile makse ja kohustusi peale surusid
Elanikud muudeti oma sõltlasteks, orjadeks- heloodideks. Need kogukonnad, mis ei asunud kõige viljakamal alal, vaid pigem äärealal muudeti perioidideks, kelle ülesanne oli olla Spartale lojaalne ja anda mehi sõjaväkke, aga nad ei olnud heloodid. Perioidid olid siseasjades autonoomsed, spartalased ei sekkunud sinna. Spartalane tööd ei teinud, tema sõdis. Käsitöölised olid ka perioidid. Esimese Messenia sõja järel vallutati Messenia. Spartalased surusid seal ka 7saj mässU maha, mis oli teine Messenia süda. Seal mängis rolli poeet Tyrtaios, kes ärgitas spartalasi võitlema. Sellega sai Spartast suurriik, hõlmates kaks maakonda. Messenialased pärast teist sõda muudeti samuti heloodideks. Sparta riigikord, mis öeldi ette Delfi oraakli poolt. Legendaarne Lycurgus andis välja Phetra- käsk, mis
kunagi distsipliiniküsi-mustega. «Kui palju läheb teie arvates varustus maksma?» «Ei tasu rääkidagi,» ütles Aramis, «tegime just oma arvestused spartaliku ihnsusega -- igaühel meist on vaja tuhat viissada liivrit.» «Neli korda tuhat viissada teeb kuus tuhat, ütleme kümme tuhat liivrit,» lausus Athos. 328 «Mina arvan, et tuhat liivrit igaühele,» ütles d'Artagnan. «Ma ei räägi küll nagu spartalane, vaid nagu asjaajaja advokaat...» Sõna «advokaat» äratas Porthose. . «Oot-oot, mul tuli idee!» ütles ta. «See on juba midagi, minul ei ole idee varjugi,» ütles Athos külmalt. «Mis puutub aga d'Artagnanisse, mu lärrad, siis rõõm selle üle, et ta tulevikus meie hulka cuulub. on ta hulluks teinud. Tuhat liivrit! Teatan, et mina üksi vajan kaks tuhat liivrit.» «Neli korda kaks on kaheksa.» ütles siis Aramis. «See ahendab, et meil on vaja
annaabi.ee 
