Teiseks sportlaseks tooksin Johannes Kotka, kes oli maadleja. Kuigi Kotkal õnnestus saada 1952. aastal toimunud olümpiamängudele, kus ta sai klassikalises maadluses kuldmedali. Järgmistel olümpiamängudega ei läinud tal hästi. Aastail 1953-1955 oli ta Nõukogude Liidu parim raskekaallane. Ta sai kindla esikoha 1956. aastal toimud rahvaste spartakiaadil, mille võitjad pidid sõitma olümpiamängudele. Siis aga otsustati, et eesti mehele ühest kuldmedalist piisab, ja võistkonda arvati spartakiaadi kolmandaks jäänud Anatoli Parfjonov. Meie mees sai lohutuseks varumehena tasuta välisreisi Austraaliasse. Nõukogude Liidu aeg oli eesti sportlastele karm. Selle aja poliitika tõttu ei saanud paljud Eesti sportlased maailmakuulsaks, sest nende teekond maailmaareenile oli takistatud. Kuid ikkagi suutsid Eesti mehed tuua medaleid koju. Karl Johan Leichter 12D
1. NL-i meistrivõistlustele tehakse üks esinduskoosseis. Tartu "Kalevi" sildi all tuuakse Tallinnast juurde algul Lepmets, hiljem Metsar, Suurkask, Tomson jne. Enam ei üritata kahe meeskonnaga, Tartu ja Tallinnaga. 2. Korvpall saab lõplikult saalialaks. 3. I. Kullami tulekuga 1960.-ndast aastast järjepidev tõus, algul NL-i keskmiseks ja 1960-ndate lõpuks 1970-ndate alguseks ka NL-i tipu lähedale n.ö. "Kalevi" teine "kuldaeg": - 1967.a. Rahvaste Spartakiaadi II koht - 1969.a. NL a/ü meister - 1969.a.NL mv.-te IV koht (sisuliselt ühepalju punkte III kohaga) - 1970.a. võit USA koondise üle - 1971.a. NSVL Rahvaste Spartakiaadi III koht - mitmete rahvusvaheliste turniiride võidud 4. Mängijaisiksustest NL-i koondises T. Lepmets, J. Lipso, P. Tomson, A. Krikun, A. Tammiste, J. Salumets, I. Kullam ise NSVL koondise peatreeneri lävepakul 1970
4. koht 1952- NL 10 linna turniiri 2. koht Tol ajal olid suured mängijaisiksused: J. Lõssov, I Kullam, H Kruus, A. Putmaker, H. Krevald, E. Ehaveer. Aastad 1960-1970 on suuremalt jaolt Ilmar Kullami periood, kuna siis toimus korvpalli järjepidev tõus NL-i tipu lähedale. NL-i meitrivõistlustel tehakse üks esinduskoosseis. Tartu ,,Kalevi" sildi all tuuakse Tallinnast juurde algul Lepmets, hiljem Metsar, Suurkask, Tomson. Algas ,,Kalevi" n.ö teine ,,kuldaeg": 1967.a. Rahvaste Spartakiaadi 2. koht 1969.a. NL a/ü meister 1969.a. NL mv.-te 4. koht 1970.a. võit USA koondise üle 1971.a. NSVL Rahvaste Spartakiaadi 3. koht Mitmete rahvusvaheliste turniiride võidud Mängijaisiksused NL-i koondises: T. Lepmets, J. Lipso, P.Tomson, A. Krikun, A. Tammiste, J. Salumets. 1960-ndate aastate teisest poolest toimus ka välissuhete kasv, kuid välissõite oli ometi vähe. Ilmar Kullam pani aluse uuele korvpalli koolkonnale-kombineeritud liikumised,
täiesti võrdselt. Seda kulda ei oodanud keegi.I Palusalu, II Klapuch, III Nyström, IV Åkerlindh, V Herland, VI Bürki.Üks päev puhkust ja algas kreeka-rooma maadluse turniir. Osales 110 maadlejat 23 maalt. 7 maad olid esindatud täisarvulise võistkonnaga (7 meest), Eesti 6-ga (sulgkaallane puudus).Raskekaalus oli 12 meest, neist vabamaadlusturniiril olid lisaks Palusalule osalenud Klapuch, Çoban ja Nyström. Puhanud mees oli aga Kurt Hornfischer, juba 17-aastaselt Moskva spartakiaadi võitnu, 1931 töölisolümpiamängude võitja, kolmekordne Euroopa meister. Keegi polnud teda võitnud.Esimeses ringis jäi Çoban alla Aleardo Donatile (Itaalia; 1:2). Teised favoriidid võitsid seljaga, kõige rohkem kulus aega (8.49) Palusalul Eduard Schölli (Austria) võitmiseks, kes oli "aukartustäratavalt suur, kuid ülemääraselt lihav". John Nyman (Rootsi) seljatas Zoltán Kondorossy (Rumeenia).Teises ringis Nyman ja Palusalu vahetasid: esimene seljatas Schölli, teine Kondorossy
Pärast lõpetamist jäi treeninguteks lühike aeg, tuli võistlustel küll eesti rekord, kuid Rooma jäi minemata. Kaupo jäi ka ilma sportlasstipendiumist ja asus hoopis tööle Tartu ülikooli kergejõustikukateedri õppejõuna ning läks järgmistele hooaegadele vastu amatöörina. Dopinguga putitatud kõikuvas vormis proffe ohustas stabiilselt kettaheitetehnikat valitsev Metsur siiski veel mitmel hooajal. Saavutused: · Universiaadihõbe 1961 · Rahvaste spartakiaadi pronks 1959 ja 1967 · Vendade Znamenskite memoriaalil teine koht aastal 1961 · Suurvõistlustel Budapestis teine koht aastal 1961 Kaupo Metsur püstitas viis korda eesti rekordit: 54.42 Tallinn 02.08.1958 54.73 Tallinn 08.09.1958 55.70 Harkov 24.07.1960 56.32 Leselidze 11.05.1961 56.74 Leselidze 11.05.1961 56.80 Alavieska 07.07.1968 Aastal 1961 valiti ta Eesti parimaks kergejõustiklaseks. Kunagised kettaheitjad
-1964. aasta 1963a. hukkus Krasnodaris toimunud võistlustel noor tallinlane Rein Hiiob,aasta hiljem jäid Soomes peetud võistlused viimaseks Aseri noorele võidusõitjale Mati Napale.. Mõlema andeka krossisõitja mälestuseks hakati korraldama memoriaalvõistlusi.Krossisõitu võib õigusega nimetada meie mootorratturite põhialaks. 1965. aastal kuulutati kross ühisürituseks Võrumaal. Suure edu tehnikaspordialade arengule andis nende lülitumine NSV Liidu rahvaste 1967. aasta spartakiaadi kavva.Spartakiaadi kavva mittekuulunud aladel selgitati meistrid Võru Meegomäel. Valgas Jaanikese orus olid kohalikud motoentusiastid täitevkomitee abiga välja ehitanud niivõrd korraliku krossiraja,et 1968. aasta üleliidulised meistrivõistlused otsutati korraldada Valgas. 1970. aastal pandi alus üleliidulistele mootorispordikoolide jõuproovile. 1975. aasta toimus järjekordne NSV Liidu rahvaste spartakiaad.Nõukogude
edasiseks arenguks. Aastaid 1948-1970 võib lugeda võrkpalli tormilise arengu aastaiks kogu maailmas. FIVB juhtimisel viiakse läbi ka praeguseid EM- ja MM- võistlusi ning Euroopa ja maailmakarika võistlusi.4 Tegelikult oli võrkpall 1970. aastal üks nooremaid spordialasid, peetakse kogu nõukogude võrkpallikooli täie õigusega maailma parimaks. Alates 1927. aastast hakati regulaarset läbi viima Moskva esivõistlusi. Sellel oli suur tähtsus lülitada võrkpallvõistlusi üleliidulise spartakiaadi kavva 1928. aastal. 1933. aastal Dnepropetrovskis peetud I üleliiduline võrkpallipidustusega võib lugeda NSV Liidu meistrivõistluste algust. II NSV Liidu meistrivõistlused viidi läbi 1934. a Moskvas. III NSV Liidu meistrivõistlused 1935. Bakuus ja IV NSV Liidu meistrivõistlused Rostovi Doni ööres 1936. 4 A.Huimerind (1970) „Võrkpall“, Tallinn, Kommun`st Lk. 5-7
Moto- ja eriti autospordialade kasv tingis juba ammu nende eraldumisel kaheks iseseisvaks föderatsiooniks. Üleliidulisel tasandil jõuti selleni juba 1962. Aastal, aga Eestis alles neli aastat hiljem. Mootorrattaspordi föderatsiooni jäi juhtima endine ühendföderatsiooni presiidiumi esimees K.Dubas, tema asetäitjaks valiti R.Laur ja kohtunikekogu esimeheks H.Moikov. Suure tõuke andis tehnikaspordialade arengule nende lülitamine NSV Liidu rahvaste 1967. Aasta spartakiaadi kavva. Motokrossis peeti finaalvõistlused Kirovogradis. Kavas oli vaid 175 cm3 noortele, naistele ning 350 cm 3 klass meestele, sõiduriistadeks olid kodumaised mootorratad. Vaatamata selle et tingimused olid kõigele võrdsed, ei suutnud eestlased tõusta kõrgemale seitsmendast kohast. Individuaalselt jõudis esikümnesse vaid L.Tull (naiste klassis neljas) ja S.Saar (5.koht 350 cm3 klassis). Spartakiaadi kavva mittekuulunud aladel selgitati meistrid Võru lähedal Meegomäel
Odaviskes oli mees jälle parimate hulgas 60.24-ga ning asus üheksa ala järel teisele kohale. 1500 m liidrite jooksus läks Aun tempot dikteerima ning lõpetas 4.27,4-ga. See oli piisav, et punktitabelis suurimat konkurenti Mihhaltsenkot ületada ning 7622 punktiga sai Rein Aunast viimaks ametlikult NSV Liidu meister. Kodumaal oli Rein Aun jälle kangelane, kuid nii mõnigi tegi maha Nõukogudemaa mahajäämist ning heitis Aunale ette halba tulemust. Pärast spartakiaadi suutis Aun võita ka Magdeburgis toimunud kohtumise Saksa DV koondisega 7979 punktiga. México olümpia Olümpia tõmbas Auna jälle vastupandamatult ning pani ta meeletu pingega treenima. Treenimise nimel võttis ta end kokku ja lõpetas TRÜ Kehakultuuriteaduskonna, kuid kõik ei olnud nii lihtne kui Tokio künnisel. Aun oli hakanud tundma kümnevõistluse raskust. Väheseid esinemisvõimalusi saat- sid ka vigastused ning noored sportlased tulid peale
aastal Euroopa juunioride mängudel. Pikka aega oli ,,Vana Sass", nagu teda nüüd kutsutakse, Eesti parimaid kuulitõukajaid ja arvestatav tegija ka NSV Liidus. Alates 1964. aastast, mil Tapa taas Rakvere rajooniga ühendati, tapalaste tulemused Järvamaa edetabeleis enam ei kajastu. LEHTSE Lehtse kergejõustik on seotud eelkõige 2000. aastal manala teed läinud Totti Kasekampi nimega. 1955. aastal Odessas tuli ta kuulitõukes 13.35-ga üleliidulise maanoorte spartakiaadi võitjaks. Seal saavutatud võidutulemus püsib Järvamaa rekordina veel tänaselgi päeval peaaegu pool sajandit hiljem! Seal samas võistlustel kogus ta viievõistluses 3869 punkti, mis andis teise koha. Hilisematel aastatel tuli ta veel mitmel korral üleliiduliste maanoorte mängude võitjaks ning kuulus pikka aega koduvabariigi paremikku, kuid soov võistelda välisriigis jäi talle NSV Liidu aegadel unistuseks. Taasiseseisvunud Eestis sai Totti oma unistuse lõpuks tõeks teha. 1991
Odaviskes oli mees jälle parimate hulgas 60.24-ga ning asus üheksa ala järel teisele kohale. 1500 m liidrite jooksus läks Aun tempot dikteerima ning lõpetas 4.27,4-ga. See oli piisav, et punktitabelis suurimat konkurenti Mihhaltsenkot ületada ning 7622 punktiga sai Rein Aunast viimaks ametlikult NSV Liidu meister. Kodumaal oli Rein Aun jälle kangelane, kuid nii mõnigi tegi maha Nõukogudemaa mahajäämist ning heitis Aunale ette halba tulemust. Pärast spartakiaadi suutis Aun võita ka Magdeburgis toimunud kohtumise Saksa DV koondisega 7979 punktiga. México olümpia Olümpia tõmbas Auna jälle vastupandamatult ning pani ta meeletu pingega treenima. Treenimise nimel võttis ta end kokku ja lõpetas TRÜ Kehakultuuriteaduskonna, kuid kõik ei olnud nii lihtne kui Tokio künnisel. Aun oli hakanud tundma kümnevõistluse raskust. Väheseid esinemisvõimalusi saat-sid ka vigastused ning noored sportlased tulid peale. Kõik
Kehras puudusid staadionid ja võimlad kohad kus sportida. Kehra elanike abiga valmis spordiväljak Kehra mõisa kõrval, kergejõustikustaadion, lasketiir ja maadlussaal. Reieri algatusel rajati ka nüüd Kehra Gümnaasiumi ees olev spordiplats (korvpalliplats). Käsipalli õpetamist alustas Elmar Reier 1960. aastal, siis kui spordiala üle Eesti populaarseks sai. Tema juhendamisel on poiste parimaks saavutuseks 1965. aastal Eesti koolinoorte spartakiaadi 2. koht. Elmar Reier lahkus käsipallitreeneri ametist 1967. aastal, kui Harju Laste ja Noorte Spordikoolis avati maadluse osakond. 1999. aastal lõppes Elmari Leieri 52 aastane töö Kehra koolis. Elmar Reier suri 30. aprillil 1999. aastal. 2.2 Heino Ojasoo Heino Ojasoo sündis 16. aprillil 1934. aastal Tallinnas.18 Spordipisiku sai Heino Aruküla kooli kehalise kasvatuse õpetajalt Erika Nõmmikult. 1950.-1957. aastani õppis Heino Ojasoo
koondvoistkon- nad (Dunamo, Noukogude armee, ALMAVU, Spartak, Toojoureservid, Trud jne). Regulaarselt toimusid ka ulelii- dulise koolinoorte spartakiaadi laskevoistlused, kus Eesti noored saavutasid monikord haid tulemusi. Uksikud laskurid paasesid NSV Liidu koondise koosseisus rahvusvahelistele suurvoistlustele, kus olid ka edukad. Enn Rusi (seenior) tuli 1958. aastal Moskvas NSV Liidu voistkonna koosseisus maailmameistriks lamadeslaskmises (30+30 lasku 50 ja 100 meetril)
annaabi.ee 
