· Mida õiglasem on seadusandja, seda enam tema arusaam õiglusest vastab rahva õigustundele. · Õigluse rakendaja seab õigluse kriteeriumid valmiskujul seadustest ning ta ei saa neid kriteeriume eirata. · Seega määrab Mandri - Euroopa õigussüsteemides õiguse õiglusele vastava või mittevastava sisu põhiliselt seaduseandja. · Anglo ameerika rajaneb sotsioloogilisel õiguskäsitlusel ja kasutab õiguse allikana laialdaselt kohtuprotseduuri ja tava, on õigluse elluviimisel suurem osatähtsus kohtul, kes teatavatel juhtudel ei mõista õigust, vaid õiglust rakendades ainult paikkonnas väljakujunenud tava või üldiselt aktsepteeritud lahendit. · Õigus ei ole ainus õigluse teostamise vahend. · Õigus toimub eelkõige moraalidel tugineva regulatsiooni kaudu
käsitlevat osa nimetatakse makrosotsioloogiaks ja isiksuse, inimsuhete ja väikeste gruppide tasandi probleeme mikrosotsioloogiaks. Sotsioloogia areng on kaasa toonud ka kolmanda taseme loomise, mesosotsioloogia ehk keskastme teooria. See on teaduslik lähenemine, mille puhul rakendatakse analüüsi suhteliselt piiratud sotsiaalse elu valdkonna suhtes. Üks uuemaid suundi sotsioloogias on aga metasotsioloogia, kuhu kuuluvad teooriad, kontseptsioonid ja meetodid, mida kasutatakse sotsioloogia sotsioloogilisel analüüsil. Miks on vaja sotsioloogiat? · Sotsioloogia analüüsib inimeste reaalseid sotsiaalseid probleeme ja pakub neile lahendusi ja ka praktilist abi. · Pingete leevendamiseks kõikides sotsiaalsetes sfäärides nagu perekond, kool, sõjavägi jne. · Sotsioloogia valdkonna teadusuuringud aitavad pöörata tähelepanu tulevikuga seotud sotsiaalsele ja humanistlikule aspektile lähtuvalt iga inimese ja kogu inimkonna võimalustest ja vajadustest.
seisukohal, et kuriteos realiseeruvad inimese amoraalsed instinktid ja tegu toimub tänu sellele, et inimese alateadvus väljub nö. superego kontrolli alt. Arvati, et valdav osa kriminaalse käitumise motiividest langeb kokku tavainimese soovide ja püüdlustega. Erinevus on ainult selles, et kurjategija erinevalt tavainimesest ei kontrolli ega suuda talitseda oma alateadvuse tunge (Raska 2002) Tähtis roll kriminoloogia arengus oli ka sotsioloogilisel koolkonnal, mis 20.sajandi alguses Ameerika Ühendriikides jõuliselt arenema hakkas. Sotsioloogiline koolkond arendas mitmeid uusi kontseptsioone kuritegevuse tekke käsitlemisel. Kultuurikonflikti teooriat arendas Albert Cohen, kes tõi 1955a. sisse kriminaalse subkultuuri kontseptsiooni. Cohen jõudis noorte kurjategijate bandesid uurides järeldusele, et sellistes mikrogruppides kujunevadki välja oma mikrokultuuri nähtused nagu
muutumatuid põhimõtteid. Õigus ja õiglus Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele. Õiglase õiguse ontsingud on viinud mitmesuguste õigusfilosoofiliste teooriate loomiseni, üheks neist on loomuõiguse kui oma algpõhimõtte järgi igavesti, kõikjal ja kõigi jaoks ühesugusena kehtiva õiglase õiguse konseptsioon. Mandri-Euroopa õigusperekonnas väljendub õiglus seadustes Anglo-ameerika õigusperekonnas, mis rajaneb sotsioloogilisel õigluskäsitlusel ja kasutab õiguse allikana laialdaselt kohtupretsedenti ja tava, on õigluse elluviimisel suurem osatähtsus kohtul, kes teatavatel juhtudel ei mõista õigust, vaid õiglust, rakendades paikkonnas väljakujunenud tava või üldiselt aksepteeritavat lahendit.
ootustele tunneme pahameelt, sest uus eesmärk tundub olevat kättesaamatu. mida enam me saavutame, seda enam me tahame saavutada ja meie pahameel ainult kasvab. See ring on Lääne võistlushimulistele tarbimisühiskonna liikmetele tuttav ja pole kahtlustki, et sotsioloogilised uurimused seda ühe suureneva rahulolematuse hüpoteesi ei kinnitaks (Rescher 1980: 10-13). Pisut liialdades võib öelda, et mida paremini asjad on, seda õnnetumaks me muutume. Mis on sellel sotsioloogilisel tõel tegemist moraalifilosoofiaga? Vastata on lihtne. Oma asjatus õnneihaluses laastab Lääne inimene loodust, peab teiste inimeste vastu sõdu ja püüdleb üleüldse tehiseesmärkide poole ega taju, et neid eesmärke ei saa hedonistlikult õigustada. Filosoofiline järeldus on sel puhul skeptiline: arukas inimene ei taotle seda, mida ta saavutada ei saa, ning et mõttetud eesmärgid on peale selle tähtsate eluliste asjade püsimise seisukohalt hukatuslikud,
Õiguses väljendub riigi tahe. Õigus on üldkohustuslike normide kogum. Õiguse täitmist tagatakse riigisunniga. Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele. 13. Õiguse erinevus sugukondliku korra tavade süsteemist Mandri-Euroopa õigusperekonnas, kus peamiseks õiguse väljendusvormiks on seadus, väljendub õiglus seaduses. Anglo-Ameerika õigusperekonnas, mis rajaneb sotsioloogilisel õiguskäsitlusel ja kasutab õiguse allikana laialdaselt kohtupretsedenti ja tava, on õigluse elluviimisel suurem osatähtsus kohtul. 14. Õiguse seos riigi, majanduse ja poliitikaga Riik ja õigus on omavahel lahutamatus seoses. Õigus ei saa tekkida ilma riigi vastava tahteta, õiguses väljendub riigi tahe. Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Õiguse ja majanduse omavaheline seos on kahesugune:
sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduse tekstid. Selle kontseptsiooni kohaselt ei tule õigust otsida mitte seaduseraamatutest, vaid meid ümbritsevatest reaalselt toimivatest sotsiaalsetest suhetest, sotsiaalsest korrast. Riik peab seda korda kaitsma kohtu abil, kes rakendab õigust erinevate huvide kooskõlastamiseks ja nende vahel kompromissi saavutamiseks, samuti sotsiaalse kontrolli teostamiseks. Anglo-ameerika õigusperekonnas, mis rajaneb sotsioloogilisel õiguskäsitlusel ja kasutab õiguse allikana laialdaselt kohtupretsedenti ja tava, on õigluse elluviimisel suurem osatähtsus kohtul, kes teatavatel juhtudel ei mõista õigust, vaid õiglust, rakendades antud paikkonnas väljakujunenud tava või üldiselt aktsepteeritud lahendit, mis on väljendatud analoogses asjas kehtivas kohtupretsedendis. 3.3. Loomuõiguslik käsitlus Õiguse loomuõiguslik käsitlus on rajatud õiguse, eetika ja õigluse tiheda seose tunnustamisele
See oli inimeste tootlikuse kasvu seisuko- halt tõesti suur muudatus. Võibolla tõesti, et kommunism tuleb, kui kunagi on toimunud uus suur tootlikkuse kasv2728 . On selge, et tootmises on olnud 3 suurt etappi, aga seal võib olla olnud ka väiksemaid astmeid. Põllumajandusliku arengu variantide üle on ajaloolased mõelnud. . . John A. Hall on Kellneri järgijana mõnesid neist kirjeldanud. Halli nägemus on üsna teaduslik, põhineb ajaloolis-sotsioloogilisel pinnal29 . Hall ei tegelnud tööstusliku ega põllumajandusliku korra eelse ühiskonna teooriatega. Het- kel pole märgata ka ühtegi suurt nime, kes teooriat edasi arendaks30 26 . . . eeei, see ei ole muidugi ainus väljapakutud skeem. (EL) 27 Iseenesest ennustatakse ju infotehnoloogiate kasutuselevõtu ja virtuaalse maailmaga tekkega seoses majanduses päris suuri muutusi. Vähenevad transpordivajadused, toimub globaliseerumine
Lavakujud kaldusid groteski. Näitleja roll mõnes mõttes muutus liikumiskonstruktsiooniks, põhirõhk lasus alati rühmal. Näitleja oli mutter, tähtis ansamblimäng. Ta ei tahtnud luua lavalist illusiooni, vaid karnevali ruumis. Näitlejad lõhkusid neljanda seina ja haarasid pealtvaatajad mängu. Oluline, et näitlejad oleksid sotsiaalsed eeskujud, kes juhiksid nõukogude rahva kommunistlikusse utoopiasse. Välismaa teatritegijad käisid Meierholdi julgeid lavastusi vaatamas. Sotsioloogilisel näitlejatreeningul põhjapanev mõju Brechti esteetikale. Meierholdi harjutused kujutasid endast rohkem tõmbenumbreid. Katkematu jõuline kehaline tegevus; virtuoossed tegevusepisoodid, milles olid poliitilised seisukohad. Meierhold eitas illusiooni ja ta võttis lavalt ära külgkulissid, dekoratsioonid ja tegi lava paljaks. Kui lava oli täiesti tühi, püstitas sinna mitmetasandilised platvormid. Ta lõi lavale näitlemismasina
Inimene ei saa mõista oma ajastut, asjadevahelist kausaalsust, ta saab mõista neid kui nähtusi, fenomene. Georg Friedrich Hegel (1770-1831) nõustub, et meie arusaamad on mõjutatud väliste tingimuste, ajaloolise ning sotsiaalse konteksti poolt. Inimeses toimub ideede dialektiline areng - inimese arusaamad arenevad ideelt sellega vastanduv idee suunas, millele järgneb süntees. Inimese teadvuse areng toimub teatud absoluutse vaimu (Geist) suunas. Hegel leidis, et kõige algelisemal sotsioloogilisel tasandil eksisteerib perekond, kus valitseb moraali seisukohalt üksikisiku altruism, siis tuleb tsiviilühiskonna tasand, kus valitseb universaalne egoism (vastand esimesele), alles läbi kaasaegse riigi välja arenemise tekib universaalne altruism, kaasaegne riik läbi oma bürokraatia tagab ühiskondlike huvide täitmise ja moraali. Marx väitis, et ajalugu ei muutu mitte ideede arengu, vaid majandussuhete arengu läbi (tootlike
2) õigusallikad õigushinnangute allikate tähenduses (Rechtswertungsquellen), mis kujutavad endast mõõtkava, millega hinnatakse õiguskorda. Need on näiteks õiglus, võrdsus, õiguskindlus, arukus jne.; 3) õigusallikad õiguse tunnetamise allikate tähenduses (Rechtserkenntnisquellen). Need on õiguse allikad kitsamas mõttes, millest saab teadmisi kehtiva õiguse (seadused, määrused jne.) kohta. Selline süstematiseerimine on tähtis õigusloome protsessi sotsioloogilisel, filosoofilisel jne. analüüsimisel. Õigusallikate õpetuses õigusteooria aspektist on antud süsteem kasutatav tinglikult. Õigusteoorias on valdavalt ülekaalus määratlus, mille järgi õigusallikas on positiivse õiguse tunnetuse alus. Nii või teisiti on õigusallikas tihedas seoses õiguse tekkimise ja tema vormiga. Õigusallikas on ka arvukate õigusnormide korrastusfaktoriks. Ta on vorm, mille kaudu tekivad ja avalduvad õigusnormid. Õigusnorm kujutab endast seega sisu,
2) õigusallikad õigushinnangute allikate tähenduses (Rechtswertungsquellen), mis kujutavad endast mõõtkava, millega hinnatakse õiguskorda. Need on näiteks õiglus, võrdsus, õiguskindlus, arukus jne.; 3) õigusallikad õiguse tunnetamise allikate tähenduses (Rechtserkenntnisquellen). Need on õiguse allikad kitsamas mõttes, millest saab teadmisi kehtiva õiguse (seadused, määrused jne.) kohta. Selline süstematiseerimine on tähtis õigusloome protsessi sotsioloogilisel, filosoofilisel jne. analüüsimisel. Õigusallikate õpetuses õigusteooria aspektist on antud süsteem kasutatav tinglikult. Õigusteoorias on valdavalt ülekaalus määratlus, mille järgi õigusallikas on positiivse õiguse tunnetuse alus. Nii või teisiti on õigusallikas tihedas seoses õiguse tekkimise ja tema vormiga. Õigusallikas on ka arvukate õigusnormide korrastusfaktoriks. Ta on vorm, mille kaudu tekivad ja avalduvad õigusnormid. Õigusnorm kujutab endast seega sisu,
annaabi.ee 
