EVOLUTSIOONITEOORIA KUJUNEMINE Elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu nim. elu evolutsiooniks ehk bioloogiliseks evolutsiooniks. Muutused on kindlasuunalised ja pöördumatud. Elu tekkis Maal u 3,7-4 miljardit a tagasi. · Füüsikaline evolutsioon · Keemiline evolutsioon · Bioloogiline evolutsioon · Sotsialne evolutsioon Arenemislugu: Isepaljunevad biomolekulid (geenide esivanemad) Pikemad ahelad (viirused ja kromosoomide esivanemad) Bakterid Eukarüootsed ainuraksed Kolooniad ja hulkraksed organismid (vetikad) Kolooniad ja eusotsiaalsed ühiskonnad
Vajadust tekib soovist vältida negatiivset ja eelistada positiivset. Seda võimaldab oskus õppida enda käitumise tagajärjest. Tagajärjeks on kinnitus või karistus. Uuringu sooritas loomkatsega (hiirtega) Ed. Thorndike. Hiir lasti labürünti kus olid tupikud, mitme kordse kordamise järel sooritas hiir teekonna maiuse juurde tee eksitusteta läbimisel. Õpilane saab õpetajalt kiita. * Sotsialne tingimine – mudelõppimine, õppimine sotsiaalsete eeskujude jäljendamise teel (näiteks iidoli käitumise jäljendamine). Nähtakse ühel korral, jäljendatakse/õpitakse ilma igasuguse premeeringuta. Teooria rajaja Albert Bandura, õppimise neli etappi: märkamine, meeldejätmine, taastamine ja motivatsioon. Uuris kuidas mudelõppimine mõjutab vägivaldset käitumist. 6
Internetipsühholoogiast 1. Virtuaalrevolutsiooni olemusest ja selle mõjust psüühikale. On tekkinud infoühiskond- üha enam sõltume tehnoloogiast, mis muudab maailma keerulisemaks ja vähendab meie vastutust ning inimlikku lähedust. Mõju psüühikale: meie aju ja globaalne aju on Internet; virtaaltegelikkus muutub osaks tegelikkusest psühholoogilise ruumi laienemine küberruum kui sotsialne ruum kõikjalolek 2. Infoühiskond versus industriaal- ja agraarühiskond 3. Internetipsühholoogia aine. Uurib arvutite ja interneti mõju inimese nii isiklikele, tööalastele kui sotsiaalsetele suhetele ning aitab teadvustada, mida me Internetis ikkagi teeme. Internetipsühholoogia analüüsib emotsionaalse intelligentsuse avaldumisvorme ja mulje kujundamist võrgus ning anonüümsuse mõju inimesele ning inimsuhetele. 4
Lisainfo - avalikteenistus.ee. 2 ÕIGUS eesti.ee Õigus on mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogu ehk sotsiaalne norm. Seadus on konkreetene seadusnorm. Õigusnormid jagunevad: regulatiivseteks (reguleerib inimestevahelisi suhteid) ja õigustkaitsvad (näevad ette õigusrikkumise karistamise). Õigusnorm on sotsialne norm, kui see kirja pannakse, siis on tegemist juba seadusaktiga. 2009-11-04 PEAMISED ÕIGUSSÜSTEEMID: · Kontinentaalne ehk Mandri-Euroopa õigussüsteem (ka Eestis) Põhineb rooma õigusel ja põhimõtetel. On olemas erinevad koolkonnad, Eesti oma põhineb saksa koolkonnal. Fakti tuvastamine toimub kohtueelse eeluurimise käigus. Otsuse langetab kohtunik. Kaasistujad, kes on määratud kohaliku omavalitsuse poolt, ei oma
ning sed aei saa vaadelda mingis kindlas reas. Kultuuri mõistmise eeldus on keel. A. Sapir - teda huvitas keel filosoofilise nähtusena. Keeles oli tähendus väga oluline Keel on modelleeriv süsteem, mitte maailma kirjeldamise vahend. Keel determineerib kuidas me näeme, kõneleme ja mõistame maailma. Sõnavara väga oluline: sõnavara peegeldab meie kogemust. Kõik keeled on võrdsed, üks pole teisest parem. Tema suuna aluseks on arusaam, et keel on eelkõige sotsialne reaalsus. Sapir-Whorfi keelerelatiivsuse hüpotees: iga keel on universaalne, ning unikaalne (Sapir). Keel determineerib inimese maailmavaadet ja tema käitumist (Whorf). Whorf rõhutab sõnade grammatilisust. I. Bloomfield - vastandub Sapirile. Keel eelkõige suletud valdkond. Tähendus oli väljaspool keeleteadust. Tähendus on oluline kui lõpp-produkt, mitte kui vahend. Keel on puhas vorm. A. L. Pike - nimetas oma keeleteadust tagmeemikaks
Õigus on loomu poolest sotsialne kord, kuna reguleerib inimeste omavahelisi suhteid Objektiivses mõttes- kehtiva õiguse omavahel seotud normid, mis vastavad ideele õigusest(норма поведения) Subjektiivses mõttes- õigussubjektile objektiivsest ehk kehtivast õiguskorrast tulenev ja õgussubjektile kuuluv õigustus(nõuda, käituda). Käituse normid(исходя из действующих правовых актов) Huviteooria- on seotud Rooma riigi huvidewga, eraõigus on see, mis on seotud üksikisuku kasuga (autor-Rooma jurist ulpianus) Subjektiteoria Eraõiguses-õiguse subjektid üksteisega õigussuhetes võrdsed seisundis, nende vahel valitsevad koordinatsioonisuhted. Avalikus õiguses- õiguse subjektide õugussuhetes üksteisele allutatud ning nende vahel valitsevad subordinatsiooni suhted. Õiguse aljalugu 12. saj Kõik oli seotud kirikuga(Koraan, piibel ja ne). Õigus ja usk oli üks tervik, mille eest peavad hoolitsema ühed ja samad isikud ja instutsioonid. Autonoomsus...
EVOLUTSIOONITEOORIA KUJUNEMINE Elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu nim elu evolutsiooniks e bioloogiliseks evolutsiooniks. Muutused on kindlasuunalised ja pöördumatud. Elu tekkis Maal u 3,7-4 miljardit a tagasi. Füüsikaline evolutsioon Keemiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon Sotsialne evolutsioon Arenemislugu: elu algus VEES! 1. nn ürgpuljongis isepaljunevad biomolekulid (geenide esivanemad) 2. biomolekulid koondusid pikemateks ahelateks (viirused ja praeguste kromosoomide esivanemad) 3. need koondusid bakteriteks 4. bakterite sümbioosi tulemusena eukarüootsed ainuraksed (u 2 miljardit a tagasi). 5. need ühinesid kolooniateks ja hulkrakseteks organismideks (vetikad 1 miljard a tagasi) 6
mingis kindlas reas. Kultuuri mõistmise eeldus on keel. A. Sapir - teda huvitas keel filosoofilise nähtusena. Keeles oli tähendus väga oluline Keel on modelleeriv süsteem, mitte maailma kirjeldamise vahend. Keel determineerib kuidas me näeme, kõneleme ja mõistame maailma. Sõnavara väga oluline: sõnavara peegeldab meie kogemust. Kõik keeled on võrdsed, üks pole teisest parem. Tema suuna aluseks on arusaam, et keel on eelkõige sotsialne reaalsus. Sapir- Whorfi keelerelatiivsuse hüpotees: iga keel on universaalne, ning unikaalne (Sapir). Keel determineerib inimese maailmavaadet ja tema käitumist (Whorf). Whorf rõhutab sõnade grammatilisust. I. Bloomfield - vastandub Sapirile. Keel eelkõige suletud valdkond. Tähendus oli väljaspool keeleteadust. Tähendus on oluline kui lõpp-produkt, mitte kui vahend. Keel on puhas vorm. A. L. Pike - nimetas oma keeleteadust tagmeemikaks
biomass on ~10% eelneva taseme biomassist. Biomass ja eneriga vähenevad kõrgemate troofiliste tasemete suunas. EVOLUTSIOONITEOORIA KUJUNEMINE Elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu nim elu evolutsiooniks e bioloogiliseks evolutsiooniks. Muutused on kindlasuunalised ja pöördumatud. Elu tekkis Maal u 3,7-4 miljardit a tagasi. Füüsikaline evolutsioon Keemiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon Sotsialne evolutsioon Arenemislugu: elu algus VEES! 1. nn ürgpuljongis isepaljunevad biomolekulid (geenide esivanemad) 2. biomolekulid koondusid pikemateks ahelateks (viirused ja praeguste kromosoomide esivanemad) 3. need koondusid bakteriteks 4. bakterite sümbioosi tulemusena eukarüootsed ainuraksed (u 2 miljardit a tagasi). 5. need ühinesid kolooniateks ja hulkrakseteks organismideks (vetikad 1 miljard a tagasi) 6
Seda tegevust on võimalik vaadata erinevate diskursuste vaates. Selleks et maailma mõtestada, peaks viima asjad diskursusesse. Nt vulkaanipursete põhjuseid kirjeldatakse erinevalt, ning need erinevad mõtestused kuuluvad erinevatesse diskursustesse. Diskursus - esemete ja muude asjade mõtestamine konteksti. Hegemoonia ongi võitlus diskursuste pärast. Küsimus ongi selles, milline diskursus peale jääb. Artikulatsioon - tähendus selgub artikulatsiooni käigus. Tähendusele on olulie sotsialne praktika. Inimesed räägivad erinevates asjadest erineva aktsendiga. (nigger - on sõna mida saab artikuleerida eri moodi. Mustanahalised ise kasutavad seda sama sõna enda kohta) Tsiviilühiskond- käsitleb kahte määratlust manööverisõja( võimu vahetamine)me ei saa seda ennem ette kujutada kui pole võidetud võitlust tsviilühiskonna pärast ja positsioonisõja´( võtilus tsiviilühiskonnas võimu pärast) terminid. Reistentsus- mingisugune süsteem peab järele andma.
(alkohol, ravimid, haigused) suhtes, mis võivad viia väärarenguni. Kolmanda raseduskuu lõpuks (loode on 9 cm pikk) suudab loode liigutada käsi ja jalgu, nägu ja kõrvad kujunevad välja. Järgnevate kuudega jätkab laps kasvamist, täiustub elundkondade ehitus ning ilmnevad uued refleksid. Rasedus kestab tavaliselt 40. nädalat e. 9 kuud (enneaegne laps sünnib enne 36. nädalat). 2.bioloogiline ja sotsialne evolutsioon. Evolutsioon ehk bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides. Evolutsioon seletab ära, kuidas loomad ja taimed pika aja jooksul on muutunud, ning kuidas nad on arenenud selliseks, nagu nad on. Neodarvinliku teooria valdavate ettekujutuste järgi põhjustavad seda geenitriiv ninglooduslik valik. bioloogiline evolutsioon- elu areng maal liikide üksteisest
kuna te ei tea kas saate olema rikas või vaene 9. Milles seisneb hüpoteetilise algolukorra konstrueerimise mõte? Kuna inimesed ei tea, mis sotsiaalses staatuses ja ühiskondlikus kihis nad on, ei saa nad tegutseda omakasupüüdlikult. Nad hakkavad siis mõtlema, mis on tõeliselt aus. Et kõik primaarsed sotsiaalsed hüved, sissetulekud, võimalused jm saaks jaotatud võrdselt. Võrdsus õiguste ja kohustuste omistamisel. Sotsialne ebavõrdsus on õigustatud ainult siis, kui see on korvanud üldise kasuga eriti kõige vähem kindlustatud ühiskonna liikmetele. 10. Kritiseerige Rawlsi õiglusteooriat vähemasti kahel viisil! Kas ikka valitakse need printsiibid? Paljud poliitikafilosoofid on kahelnud, kas hüpoteetilises olukorras on ratsionaalse valida just niisuguseid printsiipe? Äkki nad suurema kasu pärast riskivad? Kas printsiibid on siduvad/õiglased
Inimesel kaob individuaalsus kui nad viibivad teiste inimeste keskel. Vaadatakse kuidas inimene käitub kollektiivses situatsioonis. Olukord, kus inimesed grupis ei pööra teistele grupiliikmetele tähelepanu kui üksikisikule: tekib anonüümsuse tunne, vastutustunde kadumine, sisemiste piirangute kadumine. Deindividuatsioon võib esile kutsuda normidevastast käitumist: varastamine, petmine, röövimine; vägivald asjade ja inimeste suhtes; teiste inimeste abistamisest keeldumine. Sotsialne looderdamine: inimene töötab grupis väiksema intensiivsusega kui üksi olles. Eeldusel, et tema individuaalne panus grupis pole kindlaks tehtav. Uuringud näitavad, et looderdamist mõjutavad enim grupi suurus (mida suurem), kui inimene on pärit lääne ühiskonnast, kui inimene on mees. Kui ülesanne on meeldiv siis on vähem looderdamist. Grupi kasulik mõju: sotsiaalne soodustamine ja sünergia. 41
annaabi.ee 
