1. õpilase huvide kaitsmine, 2. õpilase heaolule kaasa aitamine, 3. õpilase ja kooli heaolu ühtlustamine, 4. kooli kaitse õpilase heaolu kaudu, 5. nõustamise eesmärk ei tohi olla hirmutamine, ähvardamine, märgistamine ega karistus, 6. põhiline töömeetod on ennetamine. Õpetaja tegutseb nõustajana õpilaste õpikeskkonna “tervendamise” eesmärgil. Õpikeskkonna all peetakse silmas eelkõige inimlikke suhteid, mis otseselt mõjutavad lapse sotsialiseerimist koolis. 2
paks, ilmastikukindel, chow chowsid on pikakarvalisi ja lühikarvalisi. Chow Chowl on mustjassinine keel. Värvuselt punane, sinine, must, fawn (võib esineda ka värvinimena cinnamon), cream, valge või panda. Karvkate vajab regulaarset hooldamist. Kõiki värve on olemas nii lühi- kui pikakarvalisi. Iseloom Chow chow on iseloomult ühe inimese koer, ta on lojaalne ja ustav. Ta on julge, iseseisev, võõraste suhtes reserveeritud. Vajab kindlasti koolitamist ja kutsikana sotsialiseerimist. Tal on hästi arenenud kaitse- ja valveinstinktid. Liikumisvajadus ei ole eriti suur. Chow chowd ei armasta vett. Teiste koerte suhtes võib esineda sallimatust. Toitumine Ajalooliselt on chow chow söönud riisi, soja, kala. Tänapäeval on paljudele soja mittesobiv, kuna võib tekitada allergiat. Kes tahab oma koera toita kodutoiduga, võib anda keedetud riisi, keedetud valge lihaga kala, keedetud muna. Piimatoodetest sobivad rasvavabad tooted- maitsestamata jogurt, keefir, kodujuust
- Spordi äristumine - Spordialade ebavõrdsus sise- kui ka välisturul (suured ja populaarsed alad privileegitud seisus – jalgpallurid kallimad kui nt võrkpallurid) - Sponsorid juhivad sportlasi (mis võistlusel osaleda jne) 6. Sotsialiseerimine spordis Sotsialiseerimise käigus toimub inimese kujundamine ja kujunemine ühiskonna liikmeks, mis tagab kokkuvõttes ühiskonna järjepidevuse ja säilimise. Selles eristatakse esmast ehk lapseea ja teisest ehk täiskasvanu sotsialiseerimist. Sotsialiseerimise agendid on inimesed ja institutsioonid, kelle ülesanne on edastada sotsiaalset mälu uuele põlvkonnale ja kujunevale isiksusele. Nendeks on perekond (vanemad, vanavanemad, lähisugulased, õed-vennad), sõbrad (eakaaslased, omataolised), kool (õpetaja), massimeedia, sport (treener, treeningkaaslased). Sotsialiseerimise tegurid on need faktorid ja tegevused, mis mõjutavad inimese hoiakuid, käitumist ja tegevust. Nendeks on valitsev kultuur ja vahetu elukeskkond.
keerulisem kui tavakoolist tulnud noortel. Ja seega võib väita, et üheks peamiseks erikooli ülesandeks on õpetada noortele oskusi tulemaks ühiskonnas paremini toime, s.o sotsialiseerumist. Sotsialiseerumine on isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi ja norme, hoiakuid ja käitumisstandardeid ning kujuneb individuaalne sotsiaalne kogemus. Eristatakse sotsialiseerumist ja sotsialiseerimist. Sotsialiseerumine on inimese kujunemine ühiskonna liikmeks ja sotsialiseerimine on inimese kujundamine ühiskonna liikmeks (Aimre 2005, 127). Kaagvere Erikooli missiooniks on vähendada väärkäitumise levikut ühiskonnas, andes tüdrukutele parimad teadmised ja oskused, millega jätkata õpinguid või alustada tööelu (Kaagvere Erikool 2008). Oluline on siinkohal toetuse ja võrgustiku olemasolu, näiteks tugiisik, kes annaks nõu ning toetaks raskel ajal
tegelikkuse kahe tasandi, terviku (ühiskond, grupp) ja selle osade (sotsiaalse tegevuse tagab kokkuvõttes ühiskonna järjepidevuse ja säilimise. Selles eristatakse esmast ehk sfäärid, grupiliikmed) vahel. Mida annavad osad terviku säilitamiseks? Kuidas mõjutab terviku lapseea ja teisest ehk täiskasvanu sotsialiseerimist. Olles eluaegne protsess, saab rääkida struktuur tema osi? Funktsionalismi põhiküsimuseks on: Milline on ühiskonna iga osa (s.h ka desotsialiseerimisest, mille käigus õpitakse loobuma varem omandatud rollist ning spordi) konkreetne funktsioon, kuidas see aitab kaasa ühiskonna säilimisele ja efektiivsele resotsialiseerimisest, mille jooksul omandatakse uusi väärtusi ja norme, selleks et täita uut toimimisele tervikuna
· kultuuri edasi andmine · edasi antav kultuur on värvitu · status quod säilitav · konflikte ja eriarvamusi ühiskonnas summutav · ebavõrdsust isiku eraprobleemina esitav · Koolid toimivad lisaks hariduse andmisele immigrantide kohandajatena ühiskonda · Täiskasvanute staatuste harjutamine:konformsuse heade tööharjumuste ja kõrgema staatusega inimeste austamise kohta · traditsiooniliste perekonna rollide täitmist · töörollideks sotsialiseerimist saab vaadata nii üldise kui erilisena . Hariduse varjatud funtsioonid: · igal manifestil on ka tunnustamata tagajärgi · õppekava välist õppetegevust · vanemate austamine · etnotsenrism · õppida ennast tundma · alluma ülematele · uskuma, et süsteem on õiglane Funktsionalistlike ja konfliktiteoreetiliste hariduslike vaatenurkade erinevused · soodustada koolide konkurentsi sellega, et eraldavad paremad õpilased vähem võimekamad
tõrjutute või tõrjutuse ohus olevaid indiviide. Sotsiaalne tõrjutus ehk eksklusioon on seisund, mis tekib kui indiviidi põhivajadused on jäänud rahuldamata. Ekskulsioon raskendab/takistab indiviidi integreerumist ühiskonda. Integratsioon tähendab indiviidi või rühma sulamist ühiskonda ja selle tegevussüsteemidesse. Sotsiaalpedagoogika on integreeritud vaade lapsele kui tervikule. See tähendab hoolitsemist, kaasamist, sotsialiseerimist, akadeemilist toetamist. MÄRKSÕNAD: kasvatamine, sotsialiseerimine, hoolitsemine. Oluline töövahend on suhe lapsega. 9.09 loeng Sotsiaalpedagoogika areng läbi ajaloo: sotsiaalpedagoogika arengut mõjutanud sündmused ja isikud. Ühiskond või indiviid? Karl Mager uuris individuaal-, kollektiiv- ja sotsiaalpedagoogika vahelisi suhteid.
1. õpilase huvide kaitsmine, 2. õpilase heaolule kaasa aitamine, 3. õpilase ja kooli heaolu ühtlustamine, 4. kooli kaitse õpilase heaolu kaudu, 5. nõustamise eesmärk ei tohi olla hirmutamine, ähvardamine, märgistamine ega karistus, 6. põhiline töömeetod on ennetamine. Õpetaja tegutseb nõustajana õpilaste õpikeskkonna "tervendamise" eesmärgil. Õpikeskkonna all peetakse silmas eelkõige inimlikke suhteid, mis otseselt mõjutavad lapse sotsialiseerimist koolis. EMOTSIOONID. Paul Ekmani põhilised emotsioonid: hirm, viha, kurbus, rõõm. SÜNDMUS-TÕLGENDUS-HINNANG SÜNDMUSELE-EMOTSIOONID-TEGEVUSVALMIDUS- TOIMIMISVIIS. · Emotsionaalne intelligentsus- oma emotsioonide teadvustamine ja juhtimine, enesemotivatsioon, emotsioonide äratundmine teistes (empaatia) ja suhtekorraldus(adekvaatne reageerimine teiste
Konkreetsed ideed on kasulikud teatud praktiseerivas kogukonnas, kuid osutuvad kasutuks väljaspool seda. Rõhuasetusna, et kooliõpingud erinevad tõelisest õppimisest. Tõeline õppimine sarnaneb pigem õpipoisina tegutsemisega, kus algaja võtab professionaali toel või mudelist eeskuju üha enam ja enam vastutust enda kanda kuni ta tuleb iseseisvalt toime. Nii toimub omamoodi „kultuuristamine“ (sotsialiseerimist) ehk normide, käitumiste, oskuste, veendumuste, keele ja hoiakute omaks võtmist konkreetses kogukonnas. Teadmist ei nähta vaid individuaalse kognitiivse konstruktina vaid kogukonna (rühmituse) loomingu ja omandina teatud ajaperioodi jooksul. See kehtib ka kooliklassi kohta (õppimisest arusaama, käitumise korra, klassiõhkkonna jne tähenduses). Rõhuasetusena, et õpitu ei ole sageli rakendatav teistes oludes
Karvkate on lühike, sile ja tihe, värvuselt hagijavärvisega ehk siis must-valge-pruun. Chow chow Chow Chow on üks vanemaid koeratuge, pärit on ta Hiinast. Chow Chow üks omapära on tema sinine keel. Neid on kasutatud jahi-, valve- ja veokoertena. Tänapäeval on ta muidugi eelkige seltsikoer. Chow Chow on iseloomult ühe inimese koer, ta on lojaalne ja ustav. Ta on julge, iseseisev, vraste suhtes reserveeritud. Vajab kindlasti koolitamist ja kutsikana sotsialiseerimist. Tal on hästi arenenud kaitse- ja valveinstinktid. Liikumisvajadus ei ole eriti suur, huvitav on see et Chow Chowd ei armasta vett.Teiste koerte suhtes vib esineda sallimatust. Chow Chow on keskmist kasvu, turjakrgus on 45-56 cm, kaal 20-32 kg. Karvkate on tihe ja paks, ilmastikukindel, Chow Chowsid on pikakaravalisi ja lühikarvalisi. Värvuselt punane, sinine, must, fawn, cream vi valge. Karvkate vajab regulaarset hooldamist. Dobermann Tõu algusajaks võib lugeda 19
30 Käskiv, keelav, sundiv võim paneb inimesed olukorda, kus nad on sunnitud võimule alluma. Selline võim peab olema avalik, nähtav. Seda võib kiiresti rakendada. Veenev, kasvatav võim paneb inimesed olukorda, kus nad käituvad vabatahtlikult võimule soodsalt. Selline võim peab olema varjatud. Väga kiiresti rakendada ei saa, nõuab rohkem aega, eeldab inimeste sotsialiseerimist, kasvatamist. Varjatud võim Marksism: Ideoloogia ideede süsteem, mis õigustab valitseva klassi võimu. Ideoloogia on huvide poolt kallutatud teadmine, mitte objektiivne teadmine. Religioon, kunst, kodanlik, sotsiaalteadus on osa ideoloogiast. Ideoloogia on varjatud võim. Antonio Gramsci (1891-1937): Hegemoonia olukord, kus allasurutud klassid ei saa aru, et nad omma alla surutud, et nende elul on midagi viga. Valistevate klasside ideoloogia on nad pimestanud.
Mitte tegutsevaid poliitikavastaste tegevust piirati ametikõrgenduse puudumise ja elamistingimuste halvendamisega. Väiksemaid apsakaid jälgisid vabatahtlikud kammraadid. Sotsialiseerimine Teine kontrolli tehnika on olnud poliitiline sotsialiseerimine- väikesest peale õpetatakse kõigile kui hea on olla kommnoor. Koolides toetatakse poliitiliselt õiget tegevust: kommaktiivsus (pioneerid), kommained (Kommunistliku Partei ajalugu) jne. Sotsialiseerimist soodustab ka 58 59 meedia kontroll: kõik meedia kanalid on kas riigi omandis või vähemalt riigi kontrolli all (isegi kino, teater, kirjandus). Kommunistlik Partei Kompartei kujutab endast kolmandat ebastabiilsuse allikat. Partei on ühiskonna poliitiline eliit, kuhu ei tohi kuuluda üle 10% rahvastikust, ja kujutab endast tegelikult ühiskonna (mitte riigi) võimsaimat võimuorganit
asjatundmatust. Enamlik partei oli aastakümnete jooksul võidelnud olemasoleva riigikorra vastu, oskas käituda illegaalsetes tingimustes, aga puudusid oskused või teadmised riigi majanduse üles ehitamiseks ja juhtimiseks. Peale vaidlusi jäi peale pahempoolne vool, kes nõudis ühiskonnastamist. Nimekamad eestvedajad Aleksei Rõkov, Karl Radek, teise tiiva eestvedajaks oli eelkõige Lenin. Püstitati loosung tööliskontrolli läbi viimisest tehastes, hakati läbi viima tehaste sotsialiseerimist. Toimus stiihiliselt, ilma suuremate teoreetiliste postulaatideta. Kohalik vabrikukomitee teatas senisele vabrikuomanikule, et neilt on nüüd vabrik ära võetud. Samal ajal omaniku minema kihutamisega vallandati ka kogu tehase juhtkond alates direktoritest ja lõpetades meistri abide ja eestöölistega, ka spetsialistide osa- raamatupidajad, varustajad, turustajad, insenerid jne, kuni kõrgepalgaliste oskustööliste ja spetsialistideni välja. Tööliskontroll üritas hakata ise vabrikut
järjekorras (nimesilt igal laual). See aitab õpetajal lihtsamini õpilaste nimesid õppida ning toetab Reeglite üle arutlemine laiemas sotsiaalses kontekstis ka klassi varajast sotsialiseerimist väljaspool tavapäraseid sõprusrühmi. „Juhuslikus paigutuses“ Õpilastega reeglite üle arutledes (ka veel 10. klassis) võib abiks olla see, kui kasutada ära õpilaste tuleks võimaldada ka soolist ja ehk võimetepõhistki segunemist. Kui teame, et mõned õpilased ei kogemused reeglitest paljudes erinevates kohtades ja kontekstides: kiirtee reeglid; klubid, kuhu tööta koos hästi või ei saa üksteisega läbi, peame seda arvesse võtma ka istumise korraldamisel.
annaabi.ee 
