” Parteid on olnud alates 20. sajandist pea igas riigis võimul ja seda siiani, pole vahet, milline on riigi ideoloogia ja režiim. Partei ülesanded on eelkõige võimu teostamises ja valimistel osalemine, poliitilise eliidi ja kandidaatide värbamine ning selekteerimine valimisteks ja avaliku võimu esindajateks. Partei üle-sanne on ühendada ühesuguste huvide, vaadete ja väärtustega inimesed ning koondada ja vahendada huvisid ning ühendada kodanikke ja võimu, samuti sotsialiseerida ja mobiliseerida vali-jaid. Parteitüüpe on erinevaid: kaadri- ja massiparteid, laiahaardeparteid, kartelliparteid, frantsiisi- parteid ning muidugi parem- ja vasakpoolsed parteid. Kaadriparteid ei eksisteeri väljaspool esinduskogu ja seal on ka nõrgalt arenenud koostöö parteiliikmete vahel. Iseloomulik on ka elitism, saadikud teevad vajaduspõhist koostööd nende ringkondadega. Massiparteis on see-eest
selgeid sihte. Ta on võimeline ennast vastavalt olukordadele muutma ja tundeid kontrollima. See kui inimene on intellektuaalselt intelligentne ei tähenda veel, et ta ka emotsionaalselt intelligentne oleks. Emotsionaalselt intelligentne inimene saab kultuuri omandamisega palju paremini hakkama. Kõrgelt haritud ja vaimselt intelligentsed inimesed võivad omada küll rohkelt teadmisi, kuid ei oska näiteks sotsialiseerida. Emotsionaalselt intelligentne inimene oskab aga suurepäraselt suhelda. 4 Emotsionaalne intelligentsus koosneb Golemani järgi 5-st osast 1. Eneseteadlikkus- oma tunnetest aru saamine ja nendel vahet tegemine. 2. Tujude kontrollimine- oma tujude kontrolli all hoidmine nii, et nad sobiksid vastavalt olukorraga ega läheks sellega vastuollu. 3. Enesemotivatsioon- oma tunnete kokku kogumine ja nende mingi kindla eesmärgi poole suunamine
tehnoloogia, arusaamad levivad isikult isikule. Kultuuriline lõtk kultuuri eri osad kalduvad pärast uue tehnoloogia sisseviimist muutuma ja kohanduma erineva kiirusega. Rahvuslus on paljude inimeste usk sellesse, et neil on midagi ühist, mis on küllaldane, et otsida poliitilist ühtsust. Ühiskonna mobiliseerimine sotsiaalse. Maj ja psühholoogilise vanad mustrid nõrgenevad ja inimesi on võimalik sotsialiseerida uutele mustritele. Ühiskonna sotsiaalne diferentseerumine on nihe hajuvatelt rollidelt spetsialiseeritud rollidele ühiskonnas. 4 Postindustriaalne ühiskond rõhutatakse teaduse ja tehnoloogia tähtsust rohkem kui tööstustootmist ja tootmisvõimsust. Maailmasüsteem maj ja poliitilised suhted ühiskondade, erit industriaalriikide ja vähem arenenud maade vahel.
Emotsionaalselt intelligentne inimene mõistab hästi teiste hingeelu ja seab endale elus selgeid sihte. Ta on võimeline ennast vastavalt olukordadele muutma ja tundeid kontrollima. See kui inimene on intellektuaalselt intelligentne ei tähenda veel, et ta ka emotsionaalselt intelligentne oleks. Emotsionaalselt intelligentne inimene saab kultuuri omandamisega palju paremini hakkama. Kõrgelt haritud ja vaimselt intelligentsed inimesed võivad omada küll rohkelt teadmisi, kuid ei oska näiteks sotsialiseerida. Emotsionaalselt intelligentne inimene oskab aga suurepäraselt suhelda. Emotsionaalne intelligentsus koosneb Golemani järgi 5-st osast 1. Eneseteadlikkus- oma tunnetest aru saamine ja nendel vahet tegemine. 2. Tujude kontrollimine- oma tujude kontrolli all hoidmine nii, et nad sobiksid vastavalt olukorraga ega läheks sellega vastuollu. 3. Enesemotivatsioon- oma tunnete kokku kogumine ja nende mingi kindla eesmärgi poole suunamine
täitmiseks. Militarism sõjaväeliste ideaalide ja väärtuste austamine ning sõja ja sõjameeste ülistamine ühiskonnas. Mitteformaalsed esmased grupid tekivad isiklike vajaduste rahuldamise eesmärgil bürokraatia sees Mobiliseerimine protsess, mille käigus nõrgenevad sotsiaalse, majandusliku ja psühholoogilise orientatsiooni vanad mustrid ning inimesi on võimalik sotsialiseerida uutele mustritele. Moderniseerumine teaduse ja tehnoloogia arenguga määratud protsess, mille läbi ühiskond muutub seesmiselt diferentseerunuks ja keeruliseks Monogaamia majapidamine, kuhu kuulub mees või naine ja tema abikaasa Moraal tavad, mis reguleerivad ,,peab,, -valdkonda kuuluvad käitumist Moraalne mõtestamine protsess, mille abil lapsed hindavad moraalikoodeksile vastavalt oma käitumist
Eestis oli nõukogudeaegseks pärandiks ebatõhus ja ülepaisutatud haiglavõrk....... Jne loeng nr.7 lk.9 9. Eesti hariduskulutused.Hariduse sotsiaalne ja majanduslik tähendus? Hariduspoliitika peamised elluviijad Eestis? Eesti hariduse probleemid? * Eesti hariduskulutused loeng nr 8 lk.2 ?? *Hariduse sotsiaalne tähendus parem karjäärivõimalus; Kulutused: ca.1%leibkonna sissetulekust; *Majanduslik tähendus parem tööjõud; sotsialiseerida omi, võõraid; välismõjud(positiivne) jne loeng nr.8 lk.2 *Hariduspoliitika peamised elluviijad Eestis Keskvalitsus vs kohalikud omavalitsused ehk tsentraliseeritud ehk detsentraliseeritud süsteem; loeng nr.8 lk.4 *Eesti hariduse probleemid Põhikoolist väljalangevus; hariduslõhed; ,,Liiga palju haldusjuhte" ehk kõik lähevad ülikooli; Koolivõrk ja hariduse kvaliteet; Pidevad ja politiseeritud reformid. Loeng nr.8 lk.5
Riskiühiskond: tekkinud hiljuti ühiskonna pideva muutumise ja moderniseerumise tagajärjel; raske on aru saada, kes on süüdi, et meil on nii palju riske; kes on süüdi et inimesel on raske elada. 1 4. Kes (institutsioonid/organisatsioonid) tagab meile heaolu? Mida tähendab heaolu tagamise süsteem? Kes tagab heaolu?(organisatsioon ja ülesanne)- riik, valitsus (ümberjaotus), sotsiaalne keskkond: pere (sotsialiseerida), ettevõte (tootmine), kirik (vaimne areng), leibkond (vahetus) Heaolu tagamise süsteem: sotsiaalne, majanduslik, riiklik. Individualsim vs kollektivism Oluline solidaarsus põhimõte: kõik maksavad makse, isegi siis kui ma kunagi arsti ei vaja maksan ma ikkagi sotsiaalmaksu. Kõik maksavad ühtemoodi. Vastastikkus kui ma maksan siis tean et mul on võimalus ka selle eest midagi tagasi saada. Kehtib lähimusprintsiip: heaolu tagamises aitab lähim tasand, esimesena perekond, selle
Tõhusamad on kogukonnale suunatud meetmed. Elektrooniline järelvalve uurimustulemustena toetudes pole selle mõju kuritegeliku käitumisele vähendamisele. Alternatiivina küll. Tõhusad on koolipõhised sekkumised noorukite puhul. Koolile, kui kogu keskkonnale suunatud meetmed. Distsipliiniga toimetulekule suunatud tegevused on tõhusad. Moodustatakse koolis eriklassid (tootsiklassid). Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolid: tegemist on korektsiooniasutustega. KARISTUS: eesmärk ,,sotsialiseerida". Eksisteerib: a) kaksikväärtuste süsteem; ühiskonnaväärtused ja subkultuuriväärtused. Seisneb selles, et prosotsiaalsete väärtuste kättesaadavus on piiratud ja peale sunnitud. Prosotsiaalseid norme pakutakse vaid verbaalsel tasandil. b) eksisteerib vastuolu deklareetitud väärtuste ja käitumisnormide vahel c) domineerivad võimusuhted d) valikuvõimalused on asendunud kohustustega e) aktsepteerimine on asendunud välise kontrolliga
I ema ja laps on võõras ruumis II ruumi siseneb võõras, ema lahkub III ema tagasi , võõras lahkub IV ema lahkub, võõras tagasi Võõras lahkub, ema tagasi 1.Uuritakse avastamistegevust, kuidas erinevates episoodides käitub 2. Reaktsioon ema lahkumisele 3. Ärevus võõraga koos olles 4. Mida laps teeb, kui ema naaseb 4 seotussuhte tüüpi: Turvaline seotussuhe kui ema on olemas, on lapsel turvaline avastada, uurida ümbritsevat, sotsialiseerida Vältiv-tõrjuv seotussuhe kui ema läheb ära, laps ei nuta; kui ema naasneb, laps ignoreerib ema kohalolekut; emotsioonide regulatsiooni puudulikkus Ärev seotussuhe ärevus juba enne seda, kui toimub emast lahutamine; võib demonstreetida ambivalentsust; pidev ootus, et jäetakse maha Desorganiseeritud seotussuhe Kiindumusstiilid jätkuvad kogu elu. Kriitika: Kiputakse konsuptualiseeirmisel nägema huvipakkuvana seda poolt, mida
tööriistaks alles viimase 400a jooksul. Selle teke langes kokku kapitalismi arenguga. See on olnud hiljutine võimas faktor sotsiaalsete ja kultuuriliste muutuste esilekutsumises. 19.6. Millised kaks aspekti aitavad mõista moderniseerumist preindustriaalsest postindustriaalsesse ühiskonda? 1) ühiskonna mobiliseerumine, mille käigus sotsiaalse, majandusliku ja psühholoogilise orientatsiooni vanad mustrid nõrgenevad ja inimesi on võimalik sotsialiseerida uutele mustritele 2) ühiskonna sotsiaalne diferentseerumine, nihe hajuvatelt rollidelt spetsialiseeritud rollidele ühiskonnas. 19.7. Mida pidas Weber termini «ratsionaliseerimine» näol silmas? Märkimaks sotsiaalse tegutsemise tüüpi, kus käitumise traditsioonilisi ja emotsionaalseid aluseid asendab usk vahendite ja eesmärkide loogilisse seotusse. See on tüüpiline industriaalühiskondadele. 19.8. Mille poolest eristuvad postindustriaalsed riigid teistest?
annaabi.ee 
