kodanlus- sinna kuulusid kõik ülejäänud(haritlased, pankurid v.omanikud jne) Konservatism?mõtteviis, mis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Alalhoidliku riigijuhtimise mõtteviisina välditakse kergekäelisi ning vägivaldseid riigikorralduse muutusi. töötajate olukorra parandamine kahjustab riigi konkurentsivõimet. Edmund Burke Liberalism?uuenduste eest võitlemist, nii seostati see revolutsioonide ja mässudega. iik ei tohi sekkuda ei majandus- ega sotsiaalsuhetesse. Adam Smith Sotsialism ?tuli protestida olemasoleva vaesuse vastu, pöörata suuremat tähelepanu ühiskondlikule heaolule ja usk inimeste võrdsusse,vendluse ja koostöö ideaal. Robert Owen - sisu , väärtused, tuntumad esindajad. Eraldi Marxism. idee oli ühiskonna ümber korraldamiseks kasutada jõudu.Karl Marx ja F. Engels 1848, 49. aasta revolutsiooni põhjused, tulemus ja tagajärjed, levik Euroopa majanduslikult
Marksism - majanduse arengu tulemusena hakkas 19. sajandil linnaelanikkond järsult kasvama. Vabrikutööstuse levides kasvas tööliskond, kelle elu ja töötingimused olid rasked. Paljusid ähvardas tööpuuduse, haiguse, tööõnnetuse või vanaduse korral viletsus, sest hoolekande- ja sotsiaalkindlustussüsteemi polnud. Seevastu liberaalid jäid seisukohale, et riik ei tohi sekkuda ei majandus- ega sotsiaalsuhetesse, ja konservatiivid olid arvamusel, et töötajate olukorra parandamine kahjustab riigi konkurentsivõimet. Sotsialistide arvates tuli protestida olemasoleva vaesuse vastu ja pöörata suuremat tähelepanu ühiskondlikule heaolule. Majandus tuli nende arvates allutada kogu ühiskonna huvidele, sotsialistid tõstsid esikohale tööinimese olukorra ja probleemide lahendamise. Sellise ühiskonna rajamiseks tuli
Konservatism- Tekkisid erakonnad, naistel ja meestel ei olnud võrdsed õigused, kaitsta oma maad tootjate ja kauplejate jaoks turgu, kõik ühiskonna liikmed ei tohiks kaasa lüüa poliitilises elus, tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Alalhoidliku riigijuhtimise mõtteviisina välditakse kergekäelisi ning vägivaldseid riigikorralduse muutusi. Sotsialism- liberaalid jäid seisukohale, et riik ei tohi sekkuda ei majandus- ega sotsiaalsuhetesse, ja konservatiivid olid arvamusel, et töötajate olukorra parandamine kahjustab riigi konkurentsivõimet, Sotsialistide arvates tuli protestida olemasoleva vaesuse vastu, pöörata suuremat tähelepanu ühiskondlikule heaolule ja usk inimeste võrdsusse, vendluse ja koostöö ideaali. Nõudsid ühesugust valimisõigust kõigile. Ei tunnistanud vägivalda. INDUSTRIAALÜHISKOND Industriaalühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus
Sotsialism on vasakpoolne ideoloogia. Sotsialismi alla kuulub palju allharusid: kommunism, sotsiaaldemokraatia, marksism jne. 19. sajandil hakkas majandusarengu tulemusena kiirelt kasvama linnaelanikkond. Samas aga hakkasid neid ähvardama tööpuudus ning hoolekande ja sotsiaalkindlustusesüsteem tol ajal praktiliselt puudus. Nii kasvas kiiresti see rahvastiku osa, kes soovis oma sotsiaalse olukorra parandamist. Liberaalid jäid seisukohale, et riik ei tohi sekkuda ei majandus- ega sotsiaalsuhetesse. Vaba võistlus ja turuseadused peavad valitsema nii majanduses kui ka ettevõtjate ja töötajate vahelistes suhetes. Sotsialism ongi reaktsiooniks liberaalsetele ideedele ja varasele kapitalismile. Sotsialistlikud parteid olid enamuses linlaste ühendused, mistõttu maaelu probleemidele ei pööratud tähelepanu arvati et eraomandus on kõige halva algus (kuna tootmisest võtab osa kogu ühiskond, tuleb toode kogu ühiskonna vahel ära jagada)
Seetõttu tuleb nii privileegid kui kohustused jagada inimeste vahel ebavõrdselt. Kehtivad institutsioonid on vanad sellepärast, et nad on head. Konservatiivid tunnevad suurt austust põhiseadusliku võimu vastu ning usuvad, et valitsus peab olema tugev ja kodanikud peavad sõna kuulama. Omakasupüüdlikkus, irratsionaalsus ja agressiivsus on inimloomusele kaasasündinud jooned. d) sotsialistlik ideoloogia Riik ei tohi sekkuda ei majandus- ega sotsiaalsuhetesse. Sotsialistliku voolu esindajate arvates sünnitas konkurentsile ja eraettevõtlusele rajatud majandus liiga suurt ebavõrdsust. 1830ndatest alguse saanud. 3. a) riigi mõiste; riik kui poliitiline institutsioon; riigi tunnused; riigi tüübid ja ajaloolised vormid Riik- on “poliitilise võimu eriline organistioon, millele sunniaparaat, mis väljendab valitseva klassi ja kogu rahva tahet ja huve”, on ühiskondlike gruppide kogum, mis eksisteerib lähtuvalt
otsimine. 2. Miks levisid 19.saj. teisel poolel ulatuslikult just sotsialistlikud ideed? Majanduse arengu tulemusena hakkas 19. sajandil linnaelanikkond järsult kasvama. Vabrikutööstuse levides kasvas tööliskond, kelle elu ja töötingimused olid rasked. Paljusid ähvardas tööpuuduse, haiguse, tööõnnetuse või vanaduse korral viletsus, sest hoolekande- ja sotsiaalkindlustussüsteemi polnud. Seevastu liberaalid jäid seisukohale, et riik ei tohi sekkuda ei majandus- ega sotsiaalsuhetesse, ja konservatiivid olid arvamusel, et töötajate olukorra parandamine kahjustab riigi konkurentsivõimet. Sotsialistide arvates tuli protestida olemasoleva vaesuse vastu, pöörata suuremat tähelepanu ühiskondlikule heaolule ja usk inimeste võrdsusse, vendluse ja koostöö ideaali. Sotsialistide arvates sünnitas konkurentsile ja eraettevõtlusele rajatud majandus liiga suurt ebavõrdsust. Majandus tuli nende arvates allutada kogu ühiskonna huvidele. 3
SOTSIALISM Termin tuleneb ladinakeelsest sõnast socialis ühiskondlik. Majandusarengu tulemusena hakkas XIX sajandil linnaelanikkond järsult kasvama. Vabrikutööstuse levides kasvas linnatööliskond, kelle elu ja töötingimused olid rasked. Tööpuuduse, haiguse, tööõnnetuse või vanaduse korral ähvardas paljusid viletsusse sattumine, sest linnades polnud hoolekande ega sotsiaalkindlustuse süsteeme. Liberaalid jäid aga seisukohale, et riik ei tohi sekkuda ei majandusega sotsiaalsuhetesse. 1830. aastatel tekkinud sotsialistliku voolu esindajate arvates p õhjustas konkurentsile ja eraettevõtlusele rajatud majandus lüga suurt ebavõrdsust. Majanduselu tuli nende arvates allutada kogu ühiskonna huvidele. Sotsialistlikke õpetusi on mitmeid, kuid põhimõtteliselt jagunevad nad kaheks: 1. revolutsioonilised voolud, mis taotlesid kiirel ja vägivaldsel teel õiglase ühis konna rajamist; 2
Senised feodaalühiskonna seisused (aadlikud, vaimulikud, linnakodanlikud ja talupojad) asendusid kodanluse ja töölisklassiga, klassivõitlus muutus järjest olulisemaks ühiskonna arengu edasisel kujundamisel. 2) 19. saj kasvas majandusliku arengu tagajärjel linnatööliskond, kelle elu ja töötingimused olid väga rasked (vähemalt 12-tunnine tööpäev). 3) puudus hoolekande- ja sotsiaalkindlustussüsteem 4) liberaalid jäid seisukohale, et riik ei tohi sekkuda ei majandus- ega sotsiaalsuhetesse. Jaguneb: 1) revolutsiooniline suund: eesmärgiks kiirel/vägivaldsel teel õiglase ühiskonna rajamine 2) reformistlik: parandada tööliste elu kapitalismi tingimustes, kindlustada kõigi inimeste inimväärne eksistents, kõrvaldada sotsiaalsed konfliktid 1840. aastatel sai alguse marksistlik suund. Karl Marxi arvates on ajalugu eelkõige klassivõitluse ajalugu (kodanluse ja töölisklassi võitlus). Rikkus koondub üha väiksema hulga inimeste kätte,
selgelt välja kujunenud. Senised feodaalühiskonna seisused (aadlikud, vaimulikud, linnakodanlikud ja talupojad) asendusid kodanluse ja töölisklassiga 2) 19. saj kasvas majandusliku arengu tagajärjel linnatööliskond, kelle elu ja töötingimused olid väga rasked (vähemalt 12-tunnine tööpäev). 3) puudus hoolekande- ja sotsiaalkindlustussüsteem 4) liberaalid jäid seisukohale, et riik ei tohi sekkuda ei majandus- ega sotsiaalsuhetesse. Jaguneb: 1) revolutsiooniline suund: eesmärgiks kiirel/vägivaldsel teel õiglase ühiskonna rajamine 2) reformistlik: parandada tööliste elu kapitalismi tingimustes, kindlustada kõigi inimeste inimväärne eksistents, kõrvaldada sotsiaalsed konfliktid 1840. aastatel sai alguse marksistlik suund. Karl Marxi arvates on ajalugu eelkõige klassivõitluse ajalugu (kodanluse ja töölisklassi võitlus)
on vasakpoolne ideoloogia. Sotsialismi alla kuulub palju allharusid: kommunism, sotsiaaldemokraatia, marksism jne. 19. sajandil hakkas majandusarengu tulemusena kiirelt kasvama linnaelanikkond. Samas aga hakkasid neid ähvardama tööpuudus ning hoolekande ja sotsiaalkindlustussüsteem tol ajal praktiliselt puudus. Nii kasvas kiiresti see rahvastiku osa, kes soovis oma sotsiaalse olukorra parandamist. Liberaalid jäid seisukohale, et riik ei tohi sekkuda ei majandus- ega sotsiaalsuhetesse. Vaba võistlus ja turuseadused peavad valitsema nii majanduses kui ka ettevõtjate kui tööandjate vahelistes suhetes. Sotsialism ongi reaktsiooniks liberaalsetele ideedele ja varasele kapitalismile. Sotsialistlikud parteid olid enamuses linlaste ühendused, mistõttu maaelu probleemidele ei pööratud tähelepanu- arvati, et eraomandus on kõige halva algus (kuna tootmisest võtab osa kogu ühiskond, tuleb toode kogu ühsikonna vahel ära jagada). Loomulikult selline asi
Sotsialism on vasakpoolne ideoloogia. Sotsialismi alla kuulub palju allharusid: kommunism, sotsiaaldemokraatia, marksism jne. 19. sajandil hakkas majandusarengu tulemusena kiirelt kasvama linnaelanikkond. Samas aga hakkasid neid ähvardama tööpuudus ning hoolekande ja sotsiaalkindlustusesüsteem tol ajal praktiliselt puudus. Nii kasvas kiiresti see rahvastiku osa, kes soovis oma sotsiaalse olukorra parandamist. Liberaalid jäid seisukohale, et riik ei tohi sekkuda ei majandus- ega sotsiaalsuhetesse. Vaba võistlus ja turuseadused peavad valitsema nii majanduses kui ka ettevõtjate ja töötajate vahelistes suhetes. Sotsialism ongi reaktsiooniks liberaalsetele ideedele ja varasele kapitalismile. Sotsialistlikud parteid olid enamuses linlaste ühendused, mistõttu maaelu probleemidele ei pööratud tähelepanu – arvati et eraomandus on kõige halva algus (kuna tootmisest võtab osa kogu ühiskond, tuleb toode kogu ühiskonna vahel ära jagada)
annaabi.ee 
