kuidas temaga käitutakse. eeva oli talupidamisest tulnud ja saanud mõisaprouaks, teistele aadlikele tekitas ta kõneainet ning temasse suhtuti eelarvamusega. kui tuli välja, et kõvasti töötanud naine on palju väärtuslikum. timo ja eeva olid väga lähedased, vaatamata sellele, et timo tembeldati hulluks .eeva suutis kõigile raskustele vastu pida.a · hispaanias läbi viidud uurngu kohaselt on internetiseerunud noored palju sotsiaalsemad oma eakaaslastest, kes ei kasuta ohtralt internetti. interneti aktiivselt kasutatavatel noortel on rohkem sõpru ning nad on enim huvitatud ka poliitikast. uuringu kohaselt intervjueeriti 55 000 inimest, kusjuures üle poolte intervjuudest tehti võrgus. · elu õpetab vaid neid, kes sellest õpivad. belinski · siiski jääb elu kõigi aegade suuremaks aardeks. euripides · kui faktid ei sobi teooriaga, siis muuda teooriat. einstein
Neurotismi vastandiks võime pidada ekstravertsust. Mis on kahtlemata üks olulisemaid omadusi toimetulekul. Ekstravertsus soosib tegutsemist ja on seotud ratsionaalse mõtlemisega, ning korreleerub positiivse toimetulekuga. (McCrae, Costa 1986). T. Kallasmaa (2003: 161) on kirjutanud ,,Võib oletada, et kogemustele avatud inimesed tõlgendavad stressiolukorda erinevates vaatenurkadest ning kasutavad rohkem erisuguseid toimetuleku viise". Suurema ekstravertsusega inimesed on ka sotsiaalsemad. Sotsiaalsus kui isiksuslik joon näitab suhtumist teistesse inimestesse, väljendudes kui usalduslik, otsekohene ning pehmeloomuline inimene on. Arenenud sotsiaalsusega inimesed on positiivsed ning aktiivsed tegutsejad. Positiivsus ja tegevusvalmidus aitab inimestel toime tulla erinevate eluprobleemidega. Lõpuks on jäänid suurest viisikust veel meelekindlus. Tugeva meelekindlusega inimesed on motiveeritud ja positiivse ellusuhtumisega. Kindlasti on meelekindlamatel inimestel parem
Lastel on sageli ühised huvid ja ühised ettevõtmised 9 Aktsepteeritus/tõrjutus ... On olulised eakaaslaste gruppides toimuvad protsessid Lapse võime luua positiivseid suhteid kaaslastega on väga oluline sotsiaalse arengu komponent Kuuluvustunne on väga oluline Lapsed vajavad, et neile näidatakse, kuidas ,,raskete" kaaslastega positiivselt suhelda 10 Aktsepteeritud lapsed Sotsiaalsemad Vähem agressiivsed Tunnetuslikumalt kompetentsemad Omavad stabiilseid mängukaaslasi Hiljem omavad kindlat sõpruskonda ! Nii populaarsus kui tõrjutus on üsna stabiilsed aspektid 11 Tõrjutud lapsed Agressiivsemad (kuigi vahel võivad olla kõrge sotsiaalse staatusega lapsed) Eemaletõmbunud Vahetavad eelkoolieas sageli mängukaaslasi Ei teki kindlat sõpruskonda
mehed. Mehed kulutavad naistest enam aega palgatööle. Emad viibivad sagedamini alla 12- aastase lapsega hoolduslehel (2011. aastal oli vaid 26,8% hoolduslehtede kasutajatest mehed). Naised on peamised vanemahüvitise saajad (2010. aastal oli 6,9% vanemahüvitise kasutajatest isad). Mees ja naine on nii kehalt kui ka psüühikalt erinevad. Neid erinevusi peab arvestama igasugune kasvatus ja poliitika. Nimelt on naised loomult paremad suhtlejad, on sotsiaalsemad ja nii peaksid olema ka paremad juhid, liidrid kui mehed. Võib oletada, et ühiskonna vabameelsemaks muutudes peaks naisjuhtide osakaal nii poliitikas, äris kui ka mujal suurenema. Sest ühiskonnas, kus võimu aluseks pole jõud ja vägivald, peaks naisel olema paremad eeldused liidrirolliks. Et inimesi edukalt juhtida ja suunata, peab neid hästi tundma. Selleks on naised üldjuhul võimelisemad kui mehed.
Kahjuks on laste hulgas ka neid, kellega koos on raske ja ebameeldiv olla. Kui grupis on selline isik, kes pidevalt surub peale oma ideid ja mõtteid, siis enamus lapsi hakkavad sellisest kaaslasest eemalduma. 5. Aktsepteerituse ja tõrjutusega seotud tegurid. On välja toodud neli peamist valdkonda, mis eristavad aktsepteeritud ja tõrjutud lapsi agressiivsus eemale tõmbumine sotsiaalsus kognitiivsed oskused Aksepteeritud lapsed on sotsiaalsemad, vähem agressiivsed või eemaletõmbunud ning kognitiivselt kompetentsemad kui tõrjutud ( Newcomb, Bukowski, Pattee, 1993). Aksepteeritud lapsed on väga suhtlemisaltid, nad leiavad endale kiiresti sõbrad ja nendega tahetakse mängida. Samas võivad aktsepteeritud lapsed olla ka tülinorijad. Tõrjutud laste juures hakkab silma agressiivsus ja eemaletõmbumine. Nad jälgivad teiste laste mängu eemalt. Tõrjutud lapsed vahetavad tihti eakaaslasi, neil ei teki kindlaid sõpru.
- materiaalsetest tegevustest lähtuv sotsiaalne konstruktsioon, laste eluruum (talulapsepõlv, sõjaaegne lapsepõlv jne) - lapsepõlvekultus Erilist huvi laste vastu on tundnud pedagoogika. 20. saj on last tunnetatud indiviidina, kes suudab ise asju teha. Suhtumine lastesse muutuski suuresti lastekirjanduse kujunemisega. Fantaasia on lastekirjanduses nüüd väga-väga tähtis. Samuti on nüüd näha palju rohkem generatsioonide eraldumist. Tänapäeval on lapsed oma vanematest märksa sotsiaalsemad – käsitlevad digitaalseid asju palju paremini jne. Lastekultuur Lastekirjandust võib käsitleda lastekultuuri osana. Vaimulooming: lastekirjandus, lastefolkloor, lasteteater, lastekino, lasteorganisatsioonid ja lastele mõeldud asutused, s.o huviringid, lastekeskused, spordikoolid jne. Väärtus ja tegevussüsteem, mida lapsed ise endi hulgas arendavad: lastemängud jne. 3. Lastekirjanduse didaktilisus. Aabitsad (Loengust) Võimalikud žanrid: valm, aabitsajutt, naljakas piltjutustus.
· Võõristamine u 3k äratundmine, 8-9k mälu oluliste inimeste kohta, võõraste suhtes ettevatlikud ja kartlikud; 6-8k nutab, kui näeb ema lahkumas ehk protesteerib lahus olemise vastu distress · Lapseaia mõju kognitiivsele arengule saavutavad rohkem koolis, seotusele vanematega- muutuvad iseseisvamaks ja loovad rohkem iseendale, sotsiaalsemad ja järjekindlamad (, ). SEOTUS: 1. Turvaline (2/3) ema juuresolekul uudistab ümbrust, reageerib võrra ilmumisele positiivselt, ema lahkumisel on häiritud, taaskohtumisel otsib emaga lähedust- jätab mäng pooleli. -> Lasteaias populaarselt ja kohandatud. 2. Ärev-vältiv - ei otsi emaga lähedust, last ei häiri võõraga üksi jäämine 3
sobi töötaja otsene ülemus ja ka teised isikud, kes on juhtimisahelaga seotud. Mentee- nõustatav. Aluseks on tugev partnerlussuhe. 14 48. Uue põlvkonna (indigolapsed) erisused ja nendega toimetulek. Uus põlvkond (mõningates allikates indigolapsed, sündinud 1982.a ja hiljem- sisenenud tööjõuturule- vastuolulised, tohutu energiaga ja väga sensitiivsed. Ei armasta ahistavaid reegleid, ei talu valet, eelmisest põlvkonnast oluliselt sotsiaalsemad, suudavad teha koostööd ja luua harmooniat. Nad on andekad, tahtejõulised ning vajavad, et neisse suhtutakse kui võrdväärseisse pertneritesse. Nad on ülitundlikud, energilised, reageerivad igasugustele ebaõiglusele kategooriliselt ja valmis astuma võitlusesse. Neid ei saa kammitseda. Nad suudavad luua org., kuhu nad sisenevad palju omanäolist ja unikaalset, kuid vajavad õiget kohtlemist ja keskkonda. Nad ei ole tuimad töörabajad, vaid loovad ja loomingulised töötajad.
vahendiks on matkimine - II põhjus - Teiste põlu all olemine – cyberball mäng – 3 mängijat ja ühele ei anta palli vm, eemaletõugatud hakkasid kohe matkima ja efektiivsust mõõdeti teiste meeldivuse järgi - Enesejälgimine – kõrgemad enesejälgijad osavamad matkijad, matkimine võib olla prosotsiaalse käitumise mõjutaja matkija suunas – matkija on prosotsiaalne Prosotsiaalne orientatsioon/suundumus - Ashton-James jt – matkitud inimesed on sotsiaalsemad - Maddux – matkimisel hinnati ühist tulemit oluliselt kõrgemalt - Need ettekandjad kes matkisid tellimust – oluliselt suurem tip - Ei pea alati olema prosotsiaalne - Matkimine on oluline sotsiaalses kontekstis, võib mõjutada isiklike hoiakuid ja eelistusi Veenmine - Van Swol – matkimist kasutavat inimest tajutakse enesekindlamana - Bailensjoni ja Yee – mõjukus ilmneb ka sisi kui suhtluspartner pole inimene
I. Mis on sotsiaalriigi põhimõte ja mida võib pidada selle elementideks? Sotsiaalriigi põhimõtte eesmärgiks on tagada, et majandusareng, sealhulgas konkurentsivõime edendamine oleks ühiskonna vajadusi arvestades tasakaalustatud. Liberaalsemate käsitluste kohaselt võivad avaliku võimu kandjad seejuures piirduda üksnes nende ühiskonna gruppide toetamisega, kes turumajandusliku konkurentsi tingimustes oma eluga üldse toime ei tule (nn vaestehoolekanne kodututele, töötutele). Sotsiaalsemad käsitlused aga näevad avaliku võimu rolli enamas: tagada tuleb inimväärne elatusstandard, mis võimaldab isikul ühiskondlikust elust täiel määral osa võtta ning luua parimad võimalused isiku eneseteostuseks. Kuldsele keskteele asudes võib leida, et sotsiaalriigi põhimõtte eesmärgiks on igal juhul luua eeldused selleks, et põhiõiguste kandjad saaksid võimalikult suurel määral kõiki oma põhiõigusi realiseerida ja täisväärtusliku liikmena ühiskondlikust elust osa võtta
Kas varase sotsiaalse deprivatsiooni mõju saab muuta? · Mineviku muutmine reesusahvide näitel Mängukaaslased Teine laps · Mineviku muutmine inimeste näitel Lastekodu lapsed hooldekodu naistega · Sotsiaalse arengu esimesed sammud mõjutavad järgnevaid Lasteaia mõju · Laste kognitiivsele arengule Lapsed saavutavad koolis rohkem · Seotusele vanematega Lapsed muutuvad iseseisvamaks ning loodavad rohkem iseendale Lapsed on sotsiaalsemad ja järjekindlamad (Clarke-Stewart, 1989, 1993) · Oluline on see, millises lasteaias laps käib Sotsialiseerimine Õppimine · Klassikaline ja operantne tingimine Pavlov ja koerad Thorndike´i kassid Skinner ja kinnituse erinevad kavad Kiitus ja karistus · Sotsiaalse õppimise teooriad Mudelõpe, jäljendamine · Kognitiivne arenguteooria Piaget, Kohlberg Mõistmine, kognitiivne skeem
„aarraa!“) Gell väidab, et umedade kogu keel on onomatopoeetiline Nägemine ja kuulmine W. Köhleri eksperiment takete ja malumaga (juhuslikult loodud sõnad) Gell: inimesed tajuvad kujutisi dünaamiliselt, heli ja vastav sõna tuleb liikumisest Sünteesia: värvide ja tähtede/numbrite jms assotsieerumine mõnede inimeste jaoks Sünesteetik kogeb nt tähti/numbreid värviliselt Kuulmisega seotud metafoorid sotsiaalsemad (lainele häälestumine jms) kui vaatamisega seotud Väide, nagu oleks lääne taju okularotsentristlikum tuleneb pigem olemasolevatest metafooridest ja lääne teaduse seisukohtadest, mitte tegelikust lääne inimeste taju erinevusest Nägemine on ka lääne inimeste jaoks selgelt sotsiaalsuse keskmes Lääne intellektuaalne traditsioon eraldab tajuja ja tajutava reaalsuse – Okularotsentrism ei võrdu okularotsentristliku maailmavaatega
Sotsiaalse arengu esimesed sammud mõjutavad järgnevaid. Lasteaia mõju. Oluline laste kognitiivsele arengule, juhul kui saadakse täiskasvanu poolt piisavalt tähelepanu, siis sellisel juhul on see kognitiivsele ja sotsiaalsele arengule positiivne. Sellised lapsed saavutavad koolis rohkem. Kui seda pole, siis ei tule see kasuks. Oluline on ka seotus täiskasvanuga (lasteaias): lapsed muutuvad iseseisvamaks ning loodavad rohkem iseendale; lapsed on sotsiaalsemad ja järjekindlamad. Oluline on ka see, millises lasteaias laps käib: laste/täiskasvanute suhtarv, keskkond jne. Kodutöö puhul oluline, et pean määratlema ka vaatluse eesmärgi. Struktureeritud ja struktureerimata vaatlus. Oluline panna kirja nt mille peale on laps rääkima hakanud või millise olukorra peale laps spontaanselt vestlust alustas. Struktureerimata vaatlus kõik kirja. Struktureeritud vaatlus, et on eelnevalt kõik määratletud, mida vaatlema hakkan teen nt tabeli
annaabi.ee 
