• Tagasiulatuva jõu keeld • Avaldamiskohustus Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte • Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel (PS §4) - Funktsionaalne võimude lahusus - Institutsionaalne võimude lahusus - Personaalne võimude lahusus • Võimude tasakaalustatus tähendab, et riigi funktsioone täitvad organid kontrollivad ja mõjutavad üksteist vastastikku Sotsiaalriikluse põhimõte • Riigi ülesanne on toimida sotsiaalselt ning hoolitseda sotsiaalse õigluse eest • Riik on kohustatud tagama kõigile ühiskonnaliikmetele vähemalt inimväärseks eluks vajalik miinimum • Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi
isekorraldusliku õigusega ning nende võimalus sekkuda üksteise pädevusealasse vaid põhiseaduses otseselt kirja pandud kujul ja valdkondades. Lahusvõimudel on neist võõrandamatu kompetents, mistõttu nad võivad kõik ja üheskoos võrdväärsete partneritena osaleda riigivalitsemise ühtede ja samade küsimuste lahendamisel. Nii osalevad riigikaitse ja välissuhtluse teostamisel üheskoos ja samas sõltumatult nii Riigikogu, Vabariigi President kui ka Vabariigi valitsus. 10.Sotsiaalriikluse, demokraatliku õigusriigi ning inimväärikuse printsiip. Sotsiaalriiklus väljendub Põhiseaduse preambulas,mille kohaselt "Eesti riik on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus". Demokraatliku õigusriigi põhimõte väljendub PS §3, mille kohaselt riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel.
Võimude lahususe abil püütakse vältida võimutäiuse kontsentreerumist, sest ainult nii on võimalik riigivõimu seaduse piirides hoida. Võimude lahususena on võimalik tagada efektiivne tööjaotus. Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on lahutatud, kontrollides ja tasakaalsutades üksteist. Võimude lahususe olemuslik osa on erinevate võimuharude õigus otsustada tema pädevusse kuuluvate küsimuste üle iseseisvalt. 2.18 Sotsiaalriikluse põhimõte •Riigi ülesanne on toimida sotsiaalselt ning hoolitseda sotsiaalse õigluse eest •Riik on kohustatud tagama kõigile ühiskonnaliikmetele vähemalt inimväärseks eluks vajalik miinimum •Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis
Võimu teostamise õiguspärasuse kontroll sõltumatute kohtute poolt. 3. sotsiaalriigi printsiip. Sotsiaalriigi printsiibist tuleneb, et riigil on kohustus tagada igaühele vähemalt minimaalne inimväärikas äraelamine. Samuti peab riig üldisemalt tegelema ühiskonnas eksisteerivate sotsiaalsete probleemidega (vaesus, tööpuudus, tervishoid, haridus, keskkonnakaitse). Riik ei saa eeldada/loota, et need küsimused iseenesest lahenevad või et turujõud need lahendavad. Sotsiaalriikluse printsiibiga seonduvad sotsiaalriikluse põhiõigused: a. haridus b. õiguskaitse c. abile puuduse korral d. ... 4. muud printsiibid: a. vabariikluse printsiip eesti on vabariik, tegemist ei ole monarhiaga. b. Unitaarriikluse printsiib tegemist on ühtse riigi, mitte federatsiooniga c. Rahvusriikluse printsiip väljendub sätetes kus räägitakse
· Sotsiaalriigi printsiip - riigil on kohustus tagada igaühele vähemalt minimaalselt väärikas äraelamine. Samuti peab riik pöörama tähelepanu ühiskonnas eksisteerivatele sotsiaalsetele probleemidele vaesusele, tööpuudusele, tervishoiule, haridusele, keskkonnakaitsele. Riik ei saa loota nende sotsiaalsete probleemide lahenemisele iseenesest või ainult turumajanduse mehhanismide abil. Sotsiaalriikluse printsiibiga seonduvad nn sotsiaalsed põhiõigused. 12. Põhiõigused ja liigid · inim-(kodaniku-) ja poliitilised õigused: inimõigused: õigus elule, isikuvabadus, liikumisvabadus, õigus õiglasele kohtumõistmisele, kodu puutumatus. poliitilised õigused: valimisõigus, koosolekute pidamise vabadus, ühenemisvabadus (eriti parteide moodustamise vabadus)
- Funktsionaalne võimude lahusus st riigivõimu teostamine on jaotatud erinevateks funktsioonideks - Institutsionaalne võimude lahusus st riigivõimude jaotamist erinevate riigivõimuorganite vahel - Personaalne võimude lahusus st ühes võimuharus tootavad isikud ei kuuluks teise võimuharu juurde · Võimude tasakaalustatus tähendab, et riigi funktsioone täitvad organid kontrollivad ja mõjutavad üksteist vastastikku Sotsiaalriikluse põhimõte · Riigi ülesanne on toimida sotsiaalselt ning hoolitseda sotsiaalse õigluse eest · Riik on kohustatud tagama kõigile ühiskonnaliikmetele vähemalt inimväärseks eluks vajalik miinimum · Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, toovõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja
koostööd tegema. Haldusmenetluse efektiivsus ja eesmärgipärasus Haldusmenetlus peab olema eesmärgipärane ja efektiivne ning selle peab viima läbi võimalikult lihtsalt ja kiiresti , vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. 2.3.6 RIIGIVÕIMU KOHTULIK KONTROLL Riigi tegevuse seaduslikkuse nõue ei omaks olulist rolli kui selle üle ei otsustaks sõltumatud kohtud. 2.4 SOTSIAALRIIKLUS Sotsiaalriikluse põhimõttest tuleneb 2 põhimõttelise tähendusega järeldust: 1. Sotsiaalriigi põhimõte annab igaühele õiguse ning paneb riigile vastava kohustuse tagada vähemalt minimaalselt inimväärikas äraelamine. 2. Riigi objektiivsemat laadi kohustus:riik ei tohi olla pime riigis eksisteerivate sotsiaalsete probleemide suhtes.(vaesus,tööpuudus,tervishoid,keskkonnakaitse). Võrdsus inimestele vahel. Sotsiaalkaitsesüsteeme jagatakse kolme mudeli alusel: 1
realiseerimise tagamine. Sotsiaalriigi printsiibist tuleneb, et riigil on kohustus tagada igaühele vähemalt minimaalselt inimväärikas äraelamine. Samuti peab riik pöörama tähelepanu ühiskonnas eksisteerivatele sotsiaalsetele probleemidele vaesusele, tööpuudusele, tervishoiule, haridusele, keskkonnakaitsele. Riik ei saa loota nende sotsiaalsete probleemide lahenemisele iseenesest või ainult turumajanduse mehhanismide abil. Sotsiaalriikluse printsiibiga seonduvad nn sotsiaalsed põhiõigused. 23. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse printsiip Traditsiooniliselt eristatakse kolme võimu seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Võimude lahususe eesmärgiks on püüda takistada kogu võimutäiuse kontsentreerumist ühe organi kätte, vältida võimu usurpeerimise ohtu. Igal võimuharul, igal institutsioonil on õigus otsustada tema pädevusse kuuluvaid küsimusi iseseisvalt.
Välja pakutud kataloogide autorid: - Rait Maruste põhiseaduse printsiibid on: demokraatia, parlamentaarse vabariiklus, riigi ühtsus ehk unitaarriiklus, demokraatliku õigusriigi ja seaduslikkuse ehk legaalsuse põhimõte, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide Eesti õigussüsteemi integreerituse ja rahvusvahelise õiguse ülimuslikkuse põhimõte, võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte, sotsiaalriikluse põhimõte, inimväärikuse põhimõte, inimõiguste ja vabaduste austamise ja ülimuslikkuse põhimõte - Heinrich Schneider aluspõhimõtted: inimväärikuse austamine, vabadus, õiglus, õigus, demokraatia, sisemise ja välise rahu kaitse, ühiskondlik edu ja üldine kasu, rahvusliku identiteedi säilitamine, järjepidevus, riikidevahelise koostöö arendamine
· riikluse järjepidevus · suveräänsus PS printiibid on · demokraatia printsiip · parlamentaarse vabariiklikkuse printiip · riigiühtuse ehk unitaarriikluse põhimõte · demokraatiliku õigusriigi ja seaduslikkuse ehk legaalsuse põhimõte · rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide Eesti õigussüsteemide integreerituse ja rahvusvahelise õiguse ülimuslikkuse põhimõte · võimu lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte · sotsiaalriikluse põhimõte · inimväärikuse põhimõte · inimõiguste ja vabaduste austamise ja ülimuslikkuse põhimõte 2. Heinrich Schneider Aluspõhimõtted · Inimväärikuse austamine · Vabadus · Õiglus · Õigus · Demokraatia · Sisemise ja välise rahu kaitse · Ühiskondlik edu ja üldine kasu · Rahvusliku identiteedi säilitamine · Järjepidevus · Riikidevahelise koostöö arendamine 3. Kalle Merusk · Õigusriigi põhimõte · Võimude lahusus
annaabi.ee 
