1. Kas Euroopa riigid pigem sarnanevad või erinevad oma sotsiaalkulude poolest? Euroopa riigid pigem erinevad oma sotsiaalkulude poolest. Kui EL-i keskmiseks on 26,9%, siis Eesti SKP-st moodustab sotsiaalkulutuste osakaal vaid 12,4%, Leedus 13,2% ning Rumeenias 14%. Samal ajal on see nii Belgias, Rootsis kui ka Prantsusmaal üle 30%. 2. Kas Eestit võib pidada heaoluriigiks? Eesti tänane areng ja majandusstruktuur on paremal juhul võrreldav Soome 1980. aastate alguse omaga. Seega on mõttetu võrrelda Eesti heaoluriigi mudelit hetkel teiste Euroopa
Ehk sotsiaalne heaoluriik. Kui aga küsida mõnelt liberaalilt, milline on tema jaoks heaolu ühiskonna mudel kirjeldaks ta midagi väga erinevat minu aru saamast. Võib ju vaielda selle üle, kas Eestis toimib heaolu ühiskond või mitte. Teoreetilisel kuulub Eesti heaoluriikide hulka, just nagu kõik euroopa liidu riigidki. Kuid kui vaadata statistikat siis on Eesti väga kehvas seisus. Võrreldes Eestit Taani või Rootsiga siis on näha, meil on sotsiaalkulude osakaal riigis pea kaks korda väiksem, kui neil. Üleüldiselt on Eesti selles arvestuses häbiväärselt madalal kohal. Tundub, et sotsiaalhüvitiste kärpimise teel viiaksegi Eesti 5 rikkaima euroopa riigi hulka. Kuigi tõesti võrreldes Eesti riiki mõne Lõuna Aafrika vabariigiga siis meil läheb siin tõesti hästi. Aga see ei ole mingi näitaja kui võrrelda ennast kolmandamaailma riikidega ja tunda enda üle uhkust.
puudega inimestega, keda on raske tööturule kaasata. Erinevates kutsekoolides on koostatud eraldi õppeprogrammid erivajadustega inimestele, kuid ilmselt ei ole meie ühiskond veel päris valmis vaimse puudega töötajate värbamiseks. Tasapisi on tekkinud uusi ettevõtteid, kes ongi erivajadustega inimesi tööle võtnud, aga see on ikka vaid piisk meres. 4 Ühelt poolt saan aru riigi murest üha kasvavate pensioni- ja sotsiaalkulude pärast. Praegune süsteem on ilmselgelt kiiresti muutuvale ühiskonnale jalgu jäänud. On inimesi, kes kasutavad kehtivat süsteemi väga osavalt enda kasuks ära. Olen töötanud personaliosakonnas ja igapäevaselt kokku puutunud töötajatega, kellele oli määratud töövõimetuspension. Ausalt öeldes tekkis osade töötajate suhtes küll küsimus – mille alusel nendele töötajale on töövõimekaotuse protsent määratud? Aastatel 2009-2012
toimib tõelises heaolus. Ehk sotsiaalne heaoluriik. Kui aga küsida mõnelt liberaalilt, milline on tema jaoks heaolu ühiskonna mudel kirjeldaks ta midagi väga erinevat minu aru saamast. Võib ju vaielda selle üle, kas Eestis toimib heaolu ühiskond või mitte. Teoreetilisel kuulub Eesti heaoluriikide hulka, just nagu kõik euroopa liidu riigidki. Kuid kui vaadata statistikat siis on Eesti väga kehvas seisus. Võrreldes Eestit Taani või Rootsiga siis on näha, meil on sotsiaalkulude osakaal riigis pea kaks korda väiksem neil. Üleüldiselt on Eesti selles arvestuses häbiväärselt madalal kohal. Tundub, et sotsiaalhüvitiste kärpimise teel viiaksegi Eesti 5 rikkaima euroopa riigi hulka. Kuigi tõesti võrreldes Eesti riiki mõne Lõuna Aafrika vabariigiga siis meil läheb siin tõesti hästi. Aga see ei ole mingi näitaja kui võrrelda ennast kolmandamaailma riikidega ja tunda enda üle uhkust.
I sammas – riiklik pension 1) rahvapension 24 2) tööpanusest sõltuv pension – vanaduspension, töövõimetuspension, toitjakaotuspension, eripension II sammas – kogumispension III sammas – täiendav kogumispension 72. Eesti pensionisüsteemi kitsaskohad Töötavate inimeste ja pensionärid suhe on osades riikides juba üks ühele Sotsiaalmaksust ei piisa sotsiaalkulude katteks I samba osakaal väheneb, kuna praegu töötajate ja pensionäride suhe on vaid veidi üle kahe Inflatsioon “sööb” II samba Erinevad majanduskriisid “nullivad” III samba 25
Lõplikku hinnangut eksperimendile ettevõtte tulumaksu sisulise kaotamisest Eestis on veel raske anda. Esialgsed tulemused igatahes ei kinnita idee autorite optimismi. Investeeringute kasvutempo ei ole tõusnud Siiani pole arvnäitajaid, mis selgelt näitaksid, et 25 ettevõtte tulumaksu kaotamisest tekkinud eelarve mahu vähenemine ja sellest tulenev sotsiaalkulude kärpimine oleks kompenseeritud "võitudega" mingis teises valdkonnas. Eesti maksusüsteemi võrdlus teiste Ida-Euroopa maadega näitab, et mitmes riigis ei ole ettevõtte kasum maksustatud kõrgemalt kui Eestis. Ilmselt ei ole Eesti konkurentsis teiste siirderiikidega saavutanud siinkohal loodetud edumaad; pigem vastupidi, kuna neis riikides on tulumaksuvabastus tugevamini seotud reaalinvesteeringutega.
3) võitlus tööpuuduse vastu 4) töö- ja elutingimuste arendamine Vajalikkus 1) Sotsiaalpoliitika oli vajalik majandusintegratsiooni toetamiseks. 2) Konfliktid vaesemate ning rikkamate liikmesriikide vahel. 102.Euroopa Ühenduse tasandi sotsiaalpoliitika põhivaldkonnad 103. Sotsiaalne duumping (mõiste) 23 seondub olukorraga kus madalamate sotsiaalkulude abil saavutatakse suhteline kulu- ja konkurentsieelis. Kapital voolab piirkondadesse kus tööjõukulud on madalamad ning töötajad vähem kaitstud, vähendades sel viisil tööjõu kvaliteeti 104. Sotsiaalne dialoog (mõiste) erinevate sotsiaalpartnerite- tööandjate ja töövõtjate- kaasamist nii liidu kui rahvusriigi tasandil otsustusprotsessi konsultatiivsete diskussioonide, ühismeetmete ja võimalike läbirääkimiste abil. 105
3) võitlus tööpuuduse vastu 4) töö- ja elutingimuste arendamine 23 Vajalikkus 1) Sotsiaalpoliitika oli vajalik majandusintegratsiooni toetamiseks. 2) Konfliktid vaesemate ning rikkamate liikmesriikide vahel. 102.Euroopa Ühenduse tasandi sotsiaalpoliitika põhivaldkonnad 103. Sotsiaalne duumping (mõiste) seondub olukorraga kus madalamate sotsiaalkulude abil saavutatakse suhteline kulu- ja konkurentsieelis. Kapital voolab piirkondadesse kus tööjõukulud on madalamad ning töötajad vähem kaitstud, vähendades sel viisil tööjõu kvaliteeti 104. Sotsiaalne dialoog (mõiste) erinevate sotsiaalpartnerite- tööandjate ja töövõtjate- kaasamist nii liidu kui rahvusriigi tasandil otsustusprotsessi konsultatiivsete diskussioonide, ühismeetmete ja võimalike läbirääkimiste abil. 105
3) võitlus tööpuuduse vastu 4) töö- ja elutingimuste arendamine Vajalikkus 1) Sotsiaalpoliitika oli vajalik majandusintegratsiooni toetamiseks. 2) Konfliktid vaesemate ning rikkamate liikmesriikide vahel. 102.Euroopa Ühenduse tasandi sotsiaalpoliitika põhivaldkonnad 103. Sotsiaalne duumping (mõiste) 23 seondub olukorraga kus madalamate sotsiaalkulude abil saavutatakse suhteline kulu- ja konkurentsieelis. Kapital voolab piirkondadesse kus tööjõukulud on madalamad ning töötajad vähem kaitstud, vähendades sel viisil tööjõu kvaliteeti 104. Sotsiaalne dialoog (mõiste) erinevate sotsiaalpartnerite- tööandjate ja töövõtjate- kaasamist nii liidu kui rahvusriigi tasandil otsustusprotsessi konsultatiivsete diskussioonide, ühismeetmete ja võimalike läbirääkimiste abil. 105
3) võitlus tööpuuduse vastu 4) töö- ja elutingimuste arendamine Vajalikkus 1) Sotsiaalpoliitika oli vajalik majandusintegratsiooni toetamiseks. 2) Konfliktid vaesemate ning rikkamate liikmesriikide vahel. 102.Euroopa Ühenduse tasandi sotsiaalpoliitika põhivaldkonnad 103. Sotsiaalne duumping (mõiste) 23 seondub olukorraga kus madalamate sotsiaalkulude abil saavutatakse suhteline kulu- ja konkurentsieelis. Kapital voolab piirkondadesse kus tööjõukulud on madalamad ning töötajad vähem kaitstud, vähendades sel viisil tööjõu kvaliteeti 104. Sotsiaalne dialoog (mõiste) erinevate sotsiaalpartnerite- tööandjate ja töövõtjate- kaasamist nii liidu kui rahvusriigi tasandil otsustusprotsessi konsultatiivsete diskussioonide, ühismeetmete ja võimalike läbirääkimiste abil. 105
o Konfliktid vaesemate ning rikkamate liikmesriikide vahel. 44. Euroopa Ühenduse tasandi sotsiaalpoliitika põhivaldkonnad · Meeste ja naiste võrdne kohtlemine (?) · Sotsiaalkindlustusskeemide koordineerimine (töötajate vaba liikumine) (?) · Tööohutus ja töötervishoid (töökeskkonna parandamine) (?) · Töötingimused (?) 45. Sotsiaalne dumping (mõiste) · Seondub olukorraga kus madalamate sotsiaalkulude abil saavutatakse suhteline kulu- ja konkurentsieelis. Kapital voolab piirkondadesse kus tööjõukulud on madalamad ning töötajad vähem kaitstud, vähendades sel viisil tööjõu kvaliteeti 46. Sotsiaalne dialoog (mõiste) · Erinevate sotsiaalpartnerite- tööandjate ja töövõtjate- kaasamist nii liidu kui rahvusriigi tasandil otsustusprotsessi konsultatiivsete diskussioonide, ühismeetmete ja võimalike läbirääkimiste abil. KESKKONNAPOLIITIKA 47
) ja peamised muudatused. kollektiivläbirääkimisi Ühine välis- ja julgeolekupoliitika. Koostööd tehakse 104. Sotsiaalne dumping (mõiste) välis- ja julgeolekupoliitika vallas. See hõlmab kõiki liidu julgeolekuga seotud küsimusi, eelkõige Seondub olukorraga kus madalamate sotsiaalkulude humanitaar- ja päästeülesandeid, rahuvalvet, ja abil saavutatakse suhteline kulu- ja konkurentsieelis. lahinguüksuste ülesandeid kriiside ohjeldamisel ning Kapital voolab piirkondadesse kus tööjõukulud on rahusobitamist. Lõpptulemus peaks olema ühiskaitse. madalamad ning töötajad vähem kaitstud, vähendades Amsterdami lepinguga tehti olulisi täiendusi. Nice'i sel viisil tööjõu kvaliteeti
Analoogne kohustus on mitteresidentidel, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht (TMS § 55). 41 4 EESTI SOTSIAALKINDLUSTUSSÜSTEEM NING SOTSIAALMAKSU OBJEKT Sotsiaalhoolekande kulud on järjepidevalt kasvanud Eesti Vabariigi asutamisest peale ja olnud järjepidevalt teiseks suurim kuluartikkel riigieelarves. Kõige levinum viis sotsiaalkulude katmiseks OECD riikides ja ka Eestis on riiklik kindlustusmaks. Kindlustusmaksu käsitletakse eriotstarbelise maksuna, sest seda korraldatakse riiklikult, see on sunduslik ja sellest saadav tulem ei ole alati ja otse seotud tasutud maksu suurusega. Kindlustusmaks võib hõlmata kas kõiki füüsilise isiku tulusid või tasutakse seda töövõtu eest tasutavalt väljamaksetelt, töövõtja heaks ja sellega
annaabi.ee 
